1-13-6432/83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6432 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Gennadi Martõnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Gennadi Martõnovi (isikukood 37201030387) kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Arri Tooming makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Gennadi Martõnovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
8. Mõista Gennadi Martõnovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Gennadi Martõnov süüdi KarS § 113 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kanda jäi 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks G. Martõnovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg,
13. veebruar
14. 1.
15. Tartu Maakohus vabastas
16. oktoobri
17. a määrusega G. Martõnovi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning määras KarS § 76 lg 5 alusel katseaja tähtajaga kuni
18. juunini
19. Katseajal kohustati G. Martõnovit täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi. Kohtumäärus jõustus
20. novembril
21. 1.
22. Viru Maakohus pööras
23. veebruari
24. a määrusega G. Martõnovi ärakandmata karistuse, 1 aasta 7 kuud ja 12 päeva vangistust, täitmisele. G. Martõnovi karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse saabumise aeg,
25. märts
27. Viru Maakohtu
28. mai
29. a määrusega jäeti G. Martõnov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2.
30. Maakohtu määruse kohaselt on G. Martõnovil üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta kannab karistust tapmiskatse eest, mille toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Maakohus võttis arvesse, et kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, vestelnud riskivast ja hoolimatust eluviisist ning probleemide lahendamise oskuse parandamisest. Samuti on isik läbinud vabanemiseelse nõustamise ning teab, kuhu probleemide ilmnemisel pöörduda. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Iseloomustusest nähtub, et ametnike töösse suhtub ta umbuslikult ja eelarvamusega ning koostööd teeb pigem omakasu eesmärgil. G. Martõnovil ei ole kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused läbitud. Riigikeele õpe ja vestlused ühiskonnas kehtivatest normidest ja hoiakute muutmisest on planeeritud läbi viia
31. aasta jooksul. 2.
32. Vabanemisjärgselt on kinnipeetaval võimalik elama asuda Kohtla-Järve ühiselamusse. OÜ xxx on talle garanteerinud töökoha, seega on talle tagatud kindel sissetulek. Kinnipeetav on avaldanud, et tema tutvusringkonda kuulusid minevikus kriminaalsed sõbrad, kuid nendega ta enam ei suhtle. G. Martõnov end ise alkoholisõltlaseks ei pea, kuid on samas tunnistanud, et tarvitas igapäevaselt kanget õlut, vahel ka teisi alkohoolseid jooke. G. Martõnov tunnistab, et tarvitas varasemalt narkootikume: üle 5 aasta tagasi süstis ta amfetamiini. 2.
33. Eeltoodut kogumis hinnates ei ole G. Martõnovi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja G. Martõnovi varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuriteos süüd osaliselt ning peab kriminaalsete toimetulekuviiside kasutamist õigustatuks, kui olukord seda nõuab. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära tema poolt uue kuriteo toimepanemist. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid kindla elu- ja töökoha näol, ei kaalu need üles negatiivseid. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
34. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Martõnovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja G. Martõnovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 3.
35. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid arvesse võtnud. G. Martõnov on ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest. Seoses G. Martõnovile garanteeritud elu- ja töökohaga on vabanemisega kaasnevad riskid maandatud. Kohtu viited, nagu peaks G. Martõnov kriminaalseid toimetulekuviise õigustatuks, kui olukord seda nõuab, põhinevad ainult oletusel ja on eksitavad. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse G. Martõnovi toimetulekut jälgida ja riskidega tegeleda. G. Martõnov on motiveeritud seaduskuulekalt elama ja tema vabastamine oleks põhjendatud. Kohus on jätnud põhjendamata, millised konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud või isiku varasemat elukäiku iseloomustavad andmed võimaldavad järeldada, et kinnipeetav jätkab pärast ennetähtaegset vabanemist kuritegude toimepanemist. Kohus ei ole põhjendanud ka seda, miks kaaluvad negatiivsed asjaolud üles G. Martõnovit positiivselt iseloomustava teabe ning miks ei too vabastamise kasuks rääkivad tegurid kaasa G. Martõnovi ennetähtaegset vabastamist. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud G. Martõnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaebuses väidetu ei anna alust maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud sisuliste eelduste hindamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et G. Martõnovi isikust, kuriteo toimepanemise asjaoludest ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et süüdimõistetu võib vabaduses uue kuriteo toime panna. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohtumääruse põhjendamiskohustust rikkunud ning on osundanud asjaoludele, mis annavad alust arvata, et G. Martõnov võib vabanemisel uusi kuritegusid toime panna. Maakohtu määruse kohaselt kannab G. Martõnov karistust tapmiskatse eest, mille toimepanemist soodustas sõltuvusainete tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud vangla iseloomustusele, milles on käsitletud G. Martõnovi hoiakuid ja toimetulekuriske ning pidanud oluliseks asjaolu, et G. Martõnov ei ole läbinud kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. 5.
38. Ringkonnakohus leiab samuti, et olukorras, kus individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid on veel saavutamata ja isik ei ole oma hoiakuid oluliselt muutnud, puudub alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et sotsiaalprogrammides ja rehabiliteerivates vestlustes osalemine ei ole G. Martõnovi hoiakuid oluliselt muutnud. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasisidest nähtub, et G. Martõnov ei osalenud programmis ettenähtud rolliharjutustes, jättis kodutööd tegemata ning väitis paljude meetodite kohta, et neid ei saa elus kasutada. Viru Vangla ei toeta G. Martõnovi ennetähtaegset vabastamist ning peab oluliseks viia G. Martõnoviga
39. aastal läbi rehabiliteerivaid vestlusi, et muuta kinnipeetava hoiakuid ja arusaamu ühiskonnas kehtivatest normidest. G. Martõnoviga vestelnud vanglaametnike hinnangul ei ole G. Martõnovi oskus probleeme lahendada ja motivatsioon kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidada tema vabastamiseks piisav. Kolleegium ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga, et vanglas sotsiaalprogrammide läbimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu annavad alust arvata, et ta suudab vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. 5.
40. Lisaks anti G. Martõnovile juba Tartu Maakohtu
41. oktoobri
42. a määrusega võimalus vanglast ennetähtaegselt vabaneda, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja tarvitas katseajal korduvalt alkoholi, mistõttu pöörati tema karistus Viru Maakohtu
43. veebruari
44. a määrusega täitmisele. Tartu Maakohtu
45. oktoobri
46. a ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtub, et G. Martõnovil olid sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ läbitud juba enne
47. aastal tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
48. aprillil 2017 esitas kriminaalhooldusametnik 3 Viru Maakohtule erakorralise ettekande selle kohta, et G. Martõnov rikkus ennetähtaegse vabastamise järgsel katseajal nõuet ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. G. Martõnovile anti sellegipoolest võimalus vabaduses karistuse kandmist jätkata ning ta läbis kriminaalhoolduse ajal alkoholismivastase ravi.
49. detsembril 2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taas erakorralise ettekande ning taotles G. Martõnovi karistuse täitmisele pööramist, kuna G. Martõnov rikkus ka pärast läbitud ravi korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. 5.
50. Ringkonnakohtu hinnangul puudub eeltoodule tuginedes alus arvata, et G. Martõnov suudaks seekord ennetähtaegse vabastamise järel kriminaalhoolduse nõudeid järgida ja kohtu määratud kohustusi täita. Sotsiaalprogrammides osalemine ja alkoholismivastane ravi ei ole varem G. Martõnovile mõju avaldanud ning vangla iseloomustusest ei nähtu, et karistuse täitmisele pööramisest möödunud ligi poolteist aasta jooksul oleksid süüdimõistetu hoiakud oluliselt muutunud, järeldamaks, et G. Martõnov suudab ilma range järelevalveta alkoholi tarvitamise keeldu järgida ja õiguskuulekalt käituda. Kuna G. Martõnov pani tapmiskatse toime alkoholijoobes ning tal on olnud probleeme vägivaldsuse ja viha juhtimisega, tõstab alkoholi tarvitamine otseselt uute vägivallakuritegude toimepanemise riski. Kolleegiumi hinnangul tuleb G. Martõnovil vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist jätkata ning tema ennetähtaegseks vabastamine ei ole praegu põhjendatud.
51. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning G. Martõnovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
52. G. Martõnovi kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 2,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt. Arvestades seda, et enamiku ligi kahe lehekülje pikkusest määruskaebusest moodustab maakohtu istungil esitatud väidete kordamine ja Riigikohtu lahendite refereerimine, loeb kolleegium määruskaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks 2,5 tunni asemel 1,5 tundi. Arvestades justiitsministri
53. juuli
54. a määrusega nr 16 kehtestatud tasumäärasid, tuleb määruskaebuse koostamisele kulunud 1,5 tunni eest kaitsjale hüvitada 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Menetluskulu lõplikuks suuruseks on 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel G. Martõnovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4