1-15-5770/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5770 Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai 2019 määrus Eigi Unga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eigi Unga (isikukood 37910096517), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Võru Maakohtu 20.04.2005 otsusega asjas nr 1-65/2005 karistati Eigi Ungat KarS § 114 p 1 järgi 17 aasta vangistusega, mille kandmise algust arvestati alates E. Unga vahistamisest, s.o alates 11.11.
4. Karistuse kandmise aja lõpp 10.11.
6. Tartu Maakohtu 22.05.2019 määrusega jäeti E. Unga ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
7. Süüdimõistetu E. Unga on toimepandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks on möödunud ka üks aasta Tartu Maakohtu 26.02.2018 määruse jõustumisest, millega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. E. Unga on andnud nõusoleku ennetähtaegsel vabanemisel alluda elektroonilisele valvele aadressile XXX, Harju maakond. Et ta on vabanemise korral nõus alluma elektroonilisele valvele, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Eespoolnimetatud aadressil asuva korteri omanik I. Loit on andnud kirjaliku nõusoleku E. Unga vabanemiseks sellele aadressile ning andnud nõusoleku elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Samas nähtub E. Unga isiklikust toimikust, et E. Unga vabanemisjärgse elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks pole kriminaalhooldusametnikul olnud võimalik kontrollida, kuna korteri omanikku ei õnnestunud telefoni teel kätte saada. Seega on täitmata formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Nimetatud asjaolu iseenesest ei välista E. Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna süüdimõistetu võib käesoleval ajal vabaneda ka elektroonilist valvet kohaldamata. Eeltoodu tõendab, et vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elukoht aadressil xxx, Harju maakond. 2.
8. Ka kindla elukoha olemasolu, isa ja õdede toetus on E. Unga enne tähtaega vabastamise poolt rääkivad asjaolud. Vangla iseloomustuses on küll märgitud, et E. Unga omab tutvusi kriminaalkorras karistatud isikutega. Samas pole vangla ega kriminaalhooldusosakond esile toonud, et E. Unga suhtleks selliste isikutega väljastpoolt vanglat. Vangla kinnitusel on E. Unga suhelnud üksnes oma lähedastega. E. Ungat iseloomustab positiivselt ja räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt vangistuse kandmise ajal arvukate sotsiaalprogrammide ja kahe eriala kutsekursuste läbimine, põhihariduse omandamine, vangla tööhõives ning psühhoteraapias osalemine. E. Unga individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt on edasised planeeritavad tegevused tööhõives osalemine 2018 II kv - 2019 II kv ja vabanemiseelne nõustamine 2019 I kv – 2019 II kv. Kohtuistungil E. Unga kinnitas, et temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine enne igat tingimisi enne tähtaega vabastamise asja menetlemist. Seega tuleb asuda seisukohale, et E. Ungal on käesolevaks ajaks täidetud kõik täitmiskavas ettenähtud tegevused ja ta jätkab üksnes tööhõives osalemist. 2.
9. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt E. Unga on töötanud alates 2014 juunist AS-is Eesti Vanglatööstus. Garantiikiri tõendab, et vabanedes saab E. Unga asuda tööle H. OÜ-sse ehitajana. Kuna E. Unga on karistuse kandmise aja jooksul olnud tööga hõivatud ja on seda ka käesoleval ajal, on alust eeldada, et erinevalt paljudest teistest kinnipeetavatest on E. Ungal olemas tööharjumus, mis soodustab uuel töökohal hakkama saamist. E. Unga majandusliku toimetuleku osas ei ole ohtu näinud ka vangla, mille kinnitusel E. Ungal on vabanemisfondis 1620 eurot ja tasumata rahalised nõuded puuduvad. Tartu Vangla kinnitusel omab E. Unga vabanedes toetavat võrgustikku muu hulgas psühholoogi/psühhiaatri näol. Garantiikiri tõendab, et R.L. on lubanud osutada E. Ungale tema vabanemise korral psühholoogilist nõustamist. Koostöö psühholoogiga iseloomustab E. Ungat positiivselt. See näitab E. Ungat isikuna, kes on motiveeritud tegelema oma käitumist ja hoiakuid puudutavate küsimustega. 2.
10. Maakohtu arvates kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda E. Ungat hetkel veel vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Karistusregistri 15.04.2015 väljatrükist nähtuvalt on E. Ungal käesoleval ajal ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Kuna varasemad karistused on kustunud, on prokurör oma kirjalikus seisukohas alusetult viidanud asjaolule, et E. Ungat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on korduvalt viibinud vangistuses. Käesoleva asja lahendamisel tuleb lähtuda asjaolust, et E. Ungal on ainult üks kehtiv kriminaalkaristus. Samas kannab E. Unga käesoleval ajal karistust ühe kõige raskema isikuvastase kuriteo eest, s.o mõrva eest. Kuna Võru Maakohtu 20.04.2005 otsus on jõustunud edasi kaebamata, on maakohus teinud vaid resolutiivotsuse, milles ei sisaldu süüdistuse sisu. Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2018 määrusest nähtuvalt on ringkonnakohus tutvunud kohtu arhiivis oleva Võru Maakohtu 20.04.2005 kohtuotsuse ning süüdistusaktiga. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt süüdistati E. Ungat selles, et ta lõi omavahelise tüli käigus kannatanut, peksis teda rusikate ja küünarnukkidega, kägistas, seejärel lohistas kannatanu õue, kus jätkas kannatanu peksmist käte ja jalgadega, seejärel tõi majast puutoika ja peksis kannatanut veel ca 15 minutit. Seejärel jättis E. Unga kannatanu surema ning vastu hommikut lohistas koos K. J selleks ajaks surnud kannatanu metsa, hiljem tükeldas surnukeha kirve ja nugadega ning mattis surnukeha tükid maha. Maakohtu arvates on kuriteo toimepanemise asjaolud äärmiselt rasked. Sellise kuriteo 2 toime pannud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tuleb eriliselt olla veendunud tema edasises ohutuses ühiskonnale. Vangla kinnitusel on E. Unga puhul märkimisväärselt suur lähiaastatel uue kuriteo (sh ka vägivaldse kuriteo) toimepanemise tõenäosus. Maakohtu arvates ei ole õige käesoleva asja lahendamisel lähtuda üksnes vangla iseloomustuses märgitud protsentides väljendatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, vaid eelkõige ikka isikut iseloomustavatest sisulistest asjaoludest. Vaatamata asjaolule, et E. Unga on karistuse kandmise aja jooksul läbinud arvukalt erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi (erinevad programmid, haridustee jätkamine, tööhõives osalemine) peab vangla E. Ungat jätkuvalt ohtlikuks (sh kõrgohtlikuks avalikkusele ja ohtlikuks kaaskinnipeetavatele) ja näinud ohtu vägivallakuritegude toimepanemises. Asjaolu valguses, et E. Unga on varem toime pannud vägivallakuriteo, ei saa sellist vangla seisukohta pidada põhjendamatuks. Seda eriti asjaolu valguses, et E. Unga ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda vangistuse kandmise jooksul. 2.
11. E. Unga omab käesoleval ajal ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla 17.10.2018 käskkirjaga nr 6-2/884 on E. Ungat karistatud noomitusega selle eest, et ta 18.09.2018 kasutas ähvardavaid väljendeid „tema ei saa pedofiiliga kambrisse jääda“, „taob kambrikaaslase ära, siis tulete ja viite mu ära“, „lööb kambrikaaslasel pea puru ja läheb kohe kambrikaaslasele kallale“. Seonduvalt toime pandud rikkumisega kohaldati E. Unga suhtes Tartu Vangla 19.09.2018 käskkirjaga nr 6-2/884 täiendavaid julgeolekuabinõusid – ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust ning keelati kehakultuuriga tegelemine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 10.10.
12. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldas, et on 18.09.2018 toimunuga seoses esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule. Kohtule on Kohtute infosüsteemi andmetel teada, et tõepoolest on Tartu Halduskohtu menetluses E. Unga kaebus Tartu Vangla 17.10.2018 käskkirja nr 6-2/884 ja 29.11.2018 vaideotsuse nr 1-11/406-2 tühistamiseks (asi 3-18-2350), milles lõpplahend on veel tegemata. 29.11.2018 vaideotsusega nr 1-11/406-2 on jäetud rahuldamata E. Unga kaebus 17.10.2018 käskkirja nr 6-2/884 tühistamiseks. E. Unga kohtuistungil antud ütluste kohaselt asjaolu, et ta vangla käskkirjas märgitud väljendeid kasutas, ei vaidlustagi, sest sellised sõnad ta tõesti ütles. Ka haldusasja 3-18-2350 menetlusdokumentide hulgas olevast E. Unga kaebusest nähtub, et ta vaidlustab vangla haldusakte põhjustel, et vangla on E. Unga ümberpaigutamisel pedofiiliga ühte kambrisse rikkunud kaalutlusreegleid ning käitunud provokatiivselt. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldatust tulenevalt asub maakohus seisukohale, et E. Unga 18.09.2018 kasutas ähvardavaid väljendeid „tema ei saa pedofiiliga kambrisse jääda“, „taob kambrikaaslase ära, siis tulete ja viite mu ära“, „lööb kambrikaaslasel pea puru ja läheb kohe kambrikaaslasele kallale.“ Tartu Vangla 17.10.2018 käskkirja nr 6-2/884 näol on tegemist haldusaktiga. HMS § 61 lg 1 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
13. päeval pärast avaldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi E. Unga on enda distsiplinaarkorras karistamise vaidlustanud, tuleb HMS § 61 sätetest tulenevalt asuda seisukohale, et Tartu Vangla 17.10.2018 käskkiri nr 62/884 on kehtiv haldusakt. 2.
14. Distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Isegi kui eeldada, et kohtumenetluse tulemusena selgub, et Tartu Vangla 17.10.2018 käskkiri nr 6-2/884 on mingil põhjusel õigusvastane, ei tee see olematuks E. Unga poolt 18.09.2018 kambrikaaslase aadressil ähvardavate väljendite kasutamist. 3 Kuigi E. Unga on karistuse kandmise aja jooksul läbinud arvukalt erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi, pole see ära hoidnud E. Unga poolt konfliktsituatsiooni lahendamist ähvardaval viisil käitudes. Isegi kui eeldada, et E. Unga ümberpaigutamine ühest kambrist teise ei olnud antud juhul põhjendatud, ei õigusta see kaaskinnipeetava aadressil ähvardavate väljendite kasutamist. 18.09.2018 toimunut ei lugenud maakohus vähese ja käesoleva asja lahendamise seisukohalt kõrvalise tähtsusega intsidendiks. E. Unga käitumine osutab asjaolule, et ta ei suuda ennast konfliktsituatsioonis piisavalt valitseda ja võib käituda ettearvamatult. Asjaolude valguses, et E. Unga kannab karistust väga raske isikuvastase kuriteo eest ning jätkuvalt on tema käitumises viiteid võimalikule vägivaldsusele, pole maakohus veendunud tema ohutuses tingimisi enne tähtaega vabanemise korral. Kokkupuutumist endale mittemeelepäraste inimestega või sattumist mittemeelepärastesse olukordadesse võib sageli ette tulla ka vabaduses. 18.09.2018 toimunu valguses tuleb tõsiselt kahelda E. Unga võimekuses selliseid olukordi lahendada rahumeelselt. Seda enam asjaolu valguses, et E. Unga isiklikust toimikust nähtub ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et 18.09.2018 juhtunuga analoogseid konflikte on tal olnud varemgi. 2.
15. E. Unga isiklikust toimikust nähtub, et süüdimõistetul on olnud suhteliselt pikad perioodid, mil ta distsiplinaarrikkumisi toime pannud ei ole. Ka Tartu Maakohtu 11.11.2015 ja 14.12.2016 määruste sisust nähtuvalt ei olnud E. Ungal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluste ajal kehtivad distsiplinaarkaristusi. Tartu Maakohtu 26.02.2018 määruse sisust nähtuvalt oli tal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluste ajal samuti üks kehtiv distsiplinaarkaristus olemas (karistatud 18.07.2017 allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest, milline karistus nüüdseks on kustunud). Uue rikkumise toimepanemine septembris 2018 osutab asjaolule, et süüdimõistetu käitumine võib olla jätkuvalt ettearvamatu. 2.
16. Kaaludes E. Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt rääkivaid asjaolusid (arvukate sotsiaalprogrammide ja kursuste läbimine, põhihariduse omandamine, vangla tööhõives osalemine, kindla elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, koostöö psühholoogiga) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo toimepanemise asjaolud, kehtiv distsiplinaarkaristus) ei kaalu positiivsed asjaolud jätkuvalt veel täielikult üles negatiivseid. Maakohus leiab, et süüdimõistetut, kes on pannud toime äärmiselt raske isikuvastase kuriteo ja pole suutnud käituda õiguskuulekalt karistuse kandmise ajal, ei saa vabastada vangistusest tingimisi enne karistuse tähtaja lõppemist, sest isikust tulenev oht on endiselt ülemäära suur. Tartu Maakohtu 26.02.2018 määruse sisust nähtuvalt maakohus rõhutas juba siis, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluline eeltingimus on süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Seda pole süüdimõistetu E. Unga kahjuks suutnud. 2.
17. Süüdimõistetu kuulub küll vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid tulenevalt KarS §-st 76 lg 5 ei saa käitumiskontrolli tähtaeg olla pikem kui 24 kuud. Hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral jääks E. Unga veel mitmeks kuuks ilma igasuguse järelevalveta. Sedavõrd pikka aega vanglakaristust kandnud isiku puhul ei pea kohus igasuguse järelevalve puudumist mõistlikuks. Karistuse edasise kandmise aja jooksul on E. Ungal võimalik näidata, et ta suudab korrarikkumistest hoiduda. Viimane suurendaks kohtu veendumust E. Unga võimekuses õiguskuulekalt käituda ka vabaduses. Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu 22.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Unga, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada E. Unga ennetähtaegselt. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. E. Unga kordab üle tema suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Vabaduses ei sunni keegi süüdimõistetut koos olema pedofiilidega, seega 4 ei juhtu distsiplinaarkaristuse aluseks olevat asjaolu. Vabastatakse ka neid kinnipeetavaid, kellel on distsiplinaarkaristus, mis tekitab vastuolu kohtupraktikas, mistõttu toob E. Unga välja kinnipeetavaid, keda on distsiplinaarkorras karistatud, kuid on ennetähtaegselt vabastatud. Distsiplinaarkaristusest on möödas 6 kuud ja süüdimõistetu leiab, et suudab õiguskuulekalt käituda. Maakohus on jätnud muud KarS § 76 lg 4 asjaolud arvestamata. Karistuse eesmärgid on saavutatud ja süüdimõistetu ühiskonda sulandumine ei oleks probleemiks. E. Unga on avaldanud motivatsiooni alkoholist loobumiseks. Süüdimõistetu toob välja, et ta oskab hinnata talle antavat võimalust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
20. või
21. peatüki sätteid, arvestades
22. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatüki
25. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
26. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
27. Tartu Maakohus on E. Unga vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et E. Unga tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses veelkordselt nende asjaolude üle kordamine ei anna neile suuremat kaalu. KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka käitumine vangistuse jooksul. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Ennetähtaegne vabastamine on personaalne, st et materiaalsete aluste esinemist tuleb hinnata 5 konkreetse süüdimõistetu osas. Üksnes distsiplinaarkaristuste arv või nende puudumine ei ole ainus määrav asjaolu otsustamaks, kas süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada või mitte. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolust ning läbitud taasühiskonnastavatest tegevustest, kuid jätkuvalt puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist, millele viitab süüdimõistetu mittenormikohane käitumine vangistuses. Samuti mitme positiivse asjaolu esinemine enne vangistust (elu- ja töökoht) esinemine ei ole hoidnud ära süütegu. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Juhan Sarv Mati Kartau 6