1-18-7320/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7320 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus, millega pöörati täitmisele Kirill Bõstrovile Viru Maakohtu
3. septembri 2018 otsusega mõistetud karistus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kirill Bõstrov (isikukood 39110053729), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Viru Maakohtu 14.09.2018 otsusega karistati Kirill Bõstrovi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta vangistusega, millest KarS § 74 lg-le 1 ja 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.08.
6. KarS § 69 lg 1 alusel asendati K. Bõstrovile ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust, üldkasuliku tööga 510 tunni ulatus, mille tegemiseks tähtajaks KarS § 69 lg 3 alusel määrati 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab K. Bõstrov järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Narva, ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 8 ettenähtud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 02.10.
8. 03.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K. Bõstrovile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist.
9. Viru Maakohtu 09.04.2019 määrusega vahistati kahtlustatavana K. Bõstrov alates 08.04.2019 kuni 08.06.
10. 07.06.2019 pikendati K. Bõstrovi vahi all pidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 08.08.
11. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 30.04.2019 määrusega pöörati täitmisele K. Bõstrovile Viru Maakohtu 14.09.2018 kohtuotsuse mõistetud karistus ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud vangistust, millest loeti kantuks tehtud 4 tundi üldkasulikku tööd ning ärakandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates 30.04.
13. 4.
14. Maakohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune K. Bõstrov ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. K. Bõstrov oli alkoholijoobes 15.03.2019, 19.03.2019 ning 23.03.
15. Tema väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 15.03.2019 - 1,18 mg/l, 19.03.2019 - 0,78 mg/l, 23.03.2019 – 0,71 mg/l. Sellega rikkus K. Bõstrov KarS § 75 lg 1 p
16. K. Bõstrov tunnistas alkoholi tarvitamist ning nõustus end kodeerima. 4.
17. Samuti kriminaalhooldusalune rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja juurde määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 21.03.
18. Sellega rikkus K. Bõstrov KarS § 75 lg 1 p
19. K. Bõstrov seletas, et ei ilmunud 21.03.2019 registreerimisele, kuna oli Ahtme haiglas arsti juures. Tõend on esitamata. 4.
20. Samuti kriminaalhooldusalune K. Bõstrov hoidus üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. 26.03.2019 on koostatud ÜKT ajakava, mille alusel K. Bõstrov peab täitma ÜKT KÜ X, Narva ajavahemikul 02.04.2019 - 22.04.
21. 02.04.2019 kriminaalhooldusalune K. Bõstrov kohale ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Seisuga 04.04.2019 K. Bõstrov on sooritanud 4 tundi üldkasulikku tööd. 4.
22. Kohtuistungil tunnistas K. Bõstrov alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seletas, et tal on probleemid alkoholiga ning ta on nõus end kodeerima. Ta tahtis ennast kodeerida 08.04.2019, aga teda peeti kinni. Ta ei ilmunud registreerimisele, kuna oli haiglas arsti juures. Arstitõend oli abikaasa käes. Abikaasa läks kriminaalhooldusametniku juurde ning teatas, et ta on haiglas ning näitas tšekki arstitõendi eest. Ta ei hoidu üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning on valmis töötama pärast kodeerimist. 04.04.2019 ta on täitnud 4 tundi üldkasuliku tööd. 4.
23. Maakohus suhtus K. Bõstrovi põhjendustesse rikkumiste kohta kriitiliselt. Maakohus on seisukohal, et K. Bõstrovi põhjendused rikkumiste kohta on paljasõnalised, kuna ei ole kinnitatud dokumentaalselt. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei esitanud tõendit. Ta tunnistas alkoholi tarvitamisega seotud probleemide olemasolu, aga ei esitanud mingit tõendit selle kohta, et pöördus arsti poole sooviga kodeerida ennast. Maakohus on veendunud, et K. Bõstrov hoidub tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli, kohustuste teostamisest ja üldkasuliku töö sooritamisest. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist (K. Bõstrovi suhtes on kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatus), leiab maakohus, et K. Bõstrovi suhtes kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas. Maakohus võttis arvesse ka seda, et tegemist oli kokkuleppemenetlusega ning süüdistatav oli üldkasuliku töö tegemisega ning ühtlasi kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega nõus. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 30.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Bõstrov, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, sest ta võeti vahi alla 09.04 teises kriminaalasjas. Selles asjas ei ole K. Bõstrovi veel süüdi mõistetud. Sellel päeval, kui teda vahistati, pidi süüdimõistetu minema kodeerima alkoholi sõltuvuse vastu, aga ei saanud, kuna sattus vahi alla. K. Bõstrov leiab, et ta tegi 4 tundi üldkasulikku tööd, mis näitab, et ta tahtis üldkasulikku tööd teha. Selles teises kriminaalasjas mõistetakse K. Bõstrov võib-olla õigeks ja siis saaks ta edasi üldkasuliku töö tunde teha. Sellel ajal, kui ta registreerimisel ei käinud, viibis ta Ahtme Psühhiaatriahaiglas. Selle kinnituseks tuleb pöörduda haigla poole ja seda tõendatakse. 2 Eelnevat arvestades leiab süüdimõistetu, et tema üldkasuliku töö tunde ei peaks veel reaalseks vangistuseks ümber arvestama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud karistuse täitmisele pööramise osas ning selles osas toodud motiividel määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
26. Kuigi KarS § 69 lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et K. Bõstrovi puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on ka põhjalikult käsitlenud, miks on põhjendatud karistus just täitmisele pöörata. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut käitumist, ei ole põhjendatud pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või määrata lisakohustusi. Samuti ei ole ühtegi põhjust, miks peaks üldkasuliku töö tegemist edasi lükkama seni, kuni asjas, milles süüdimõistetu on vahi all, saabub lõpplahend. Karistuse täitmisele pööramine ei ole seotud uue kahtlustuse esitamisega, vaid süüdimõistetu rikkumistega käitumiskontrolli ajal ja üldkasulikku tööd sooritades. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata katseaega. Maakohus on põhjendatult märkinud, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust, ei ole sooritanud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde ning on rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusnõuetest ning kohustusest sooritada üldkasulikku töö tunde, allkirjastades süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel 15.03.
27. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustust ja nõudeid rikkuda. Süüdimõistetu väidab, et ta oli haiglas, seega oleks tulnud süüdimõistetul esitada nõuetekohane tõend, kuid kuni käesoleva ajani seda kohtutele esitatud ei ole. Kohtul ei ole kohustust ise tõendeid koguda süüdimõistetu paljasõnaliste väidete kinnituseks. Ka väited soovist alkoholi vastu ennast kodeerida on ennastõigustavad ega ole millegagi põhjendatud. Süüdimõistetu käitumine näitab ning kinnitab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Süüdimõistetu väide, et ta on juba 4 tundi üldkasulikku tööd sooritanud, ei näita kohtu hinnangul, et K. Bõstrov oleks motiveeritud üldkasulikku tööd tegema. Arvestades üldkasuliku töö üldist ajakava, mis on koostatud ja allkirjastatud 15.03.2019 oleks pidanud süüdimõistetul märtsi lõpuks (vahistati alates 08.04.2019) olema tehtud 22 tundi üldkasulikku tööd, kuid süüdimõistetul on tehtud üksnes
28. See näitab ringkonnakohtule, et süüdimõistetu ei ole huvitatud üldkasuliku töö sooritamisest. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasulik töö, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Praeguseks ajaks on KarS § 69 lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud.
29. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
30. aprilli 2019 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3