1-08-10995\5

Toimik nr.1-08-10995 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 03.oktoobril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas koht Kohtuasja number 1-08-10995 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Ave Arnim Kaitsja Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 3.102008 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla esitatud materjalid V Gi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks V G, isikukood xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta V G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista V Gilt 330 krooni 40 senti kaitsjatasu riigituludesse. V Gil tasuda kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasu) 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „V G 1-08-10995, kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigu esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 25.08.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V Gi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. V G on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistsueks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 263 p 1, 4 järgi 2 aastat ja 6 kuud 1 vangistust. KarS § 63 lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistsuega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 30.11.2005 ja lõpp 29.11.2009 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.07.
2. Kinnipidamisasutuses V Gi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et alustas õpinguid keevitaja erialal, kuid katkestas õpingud. Osales sotsiaalprogrammides.Distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib minna elama isa ja vanaema juurde xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust V Gi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna uue kuriteo toimepanemsie risk on kõrge.Uue kuriteo riski tõstavad alkoholi või narkootikumide tarbimine, sotsiaalne ebaküpsus ja kindla töökoha puudumine ning vähene töökogemus. Samuti näitas perekond üles vähest huvi kinnipeetava suhtes ning sellest lähtuvalt võib oletada, et perekond ei pruugi toetada kinnipeetavalt piisavalt ennetähtaegsel vabanemisel muutuste tekitamiseks senises elustiilis. V.G soovib tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabaneda. J asuda elama koos oma elukaaslasega xxx. Prokurör ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab esitatud taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et V Gil tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enn tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki V Gi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on kohtulikult korduvalt karistatud.Vabanedes puudub tal kindel töökoht. Garantiikirjas näidatud töökohal töötamiseks ei ole kinipeetaval kehtivaid dokumente mootorsõiduki juhtimiseks. Distsiplinaarkorras karistatud. Kuritegudega tekitatud rahalised nõudeid ei ole hüvitanud. Kinnipeetav loodab lähedaste materiaalsele toetusele, mis ei ole ennetähtaegse vangistusest vabanemiseks küllaldane garantii. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole vangistusest ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes jätab kohus süüdimõistetu V G vabastamata temale Harju Maakohtu 06.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 2