Obsah (6)

§ 424§ 184§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2270 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlust

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 184

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V. Kallasele liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.

novembri 2017. a otsusega mõistetud karistuse võrra ning V. Kallasele mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti

1. jaanuar
2. Kinnipeetava karistusaeg algas
3. jaanuaril 2018 ja lõppeb
4. jaanuaril
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusega jäeti V. Kallas vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
9. Maakohtu määruse kohaselt on V. Kallast korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta kannab vanglakaristust esmakordselt. V. Kallasele on varasemalt korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu
10. novembri
11. a otsusega mõisteti V. Kallas süüdi narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimisi 1-aastase katseajaga täitmisele pööramata. V. Kallasele määrati lisakohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisakaristusena võeti V. Kallaselt ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. V. Kallas pani uued samalaadsed kuriteod toime vaid kaheksa päeva pärast kohtuotsuse tegemist. V. Kallas juhtis narkojoobes mootorsõidukit ning omandas ja hoidis mootorsõidukis narkootilist ainet (GHB). Sellest järeldub, et läbiviidud kriminaalmenetlus ja tehtud kohtuotsus ei motiveerinud V. Kallast isegi lühiajaliselt õiguskuulekaid eesmärke seadma. See omakorda annab alust kahelda, et V. Kallase suhtes on seni ära kantud karistus avaldanud piisavat mõju ja ta on võimeline vabaduses senist väljakujunenud kuritegelikku eluviisi muutma ning edasiselt õiguskuulekalt käituma. 2.
12. Vangistuse ajal on V. Kallas läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja „Jõud muutuda“. Samuti on V. Kallas täitnud ainepõhise töövihiku kokaiini tarvitamiste kohta ja osalenud vestluses toime pandud liiklussüüteo analüüsimiseks. V. Kallast ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kohtu hinnangul on V. Kallase puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks probleemid narkootiliste ainetega. Ta on narkootikume tarvitanud alates
13. aastast, peamiselt GHB-d ja kokaiini. Kohus peab positiivseks, et V. Kallas on väljendanud motivatsiooni narkootiliste ainetega seotud probleemiga tegelemiseks. Samas ei ole kohus veendunud, et V. Kallas on probleemi tõsidust adekvaatselt teadvustanud ja suuteline vabaduses vältima tagasilangusi. V. Kallas on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on motivatsioon ja soov tarvitamisest loobuda tekkinud alles kinnipidamisasutuses. Kuna V. Kallas ei ole kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt teadvustanud narkootikumide tarvitamise probleemi ja selle seost varasema kuritegeliku käitumisega, ei ole narkootiliste ainete tarvitamisega seonduvad uute kuritegude toimepanemise riskid maandatud. 2.
14. V. Kallas soovib ennetähtaegse vabanemise korral minna elama oma ema juurde. V. Kallase ema on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. V. Kallasel on olemas ema ja õe toetus ning pärast elektroonilise valve lõppemist ka töökoht Tallinna spordihallis. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ema ja õde V. Kallast vangistuse ajal rahaliselt toetanud. V. Kallas on rahalised nõuded tasunud. Samas on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt V. Kallas jätkanud vangistuse ajal suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega ning vabanemise korral läheb ta tagasi samasse elukeskkonda, kus varasemalt viibis. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V. Kallase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et V. Kallase vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. MÄÄRUSKAEBUS
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Kallas, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebuse kohaselt arvestas maakohus eelkõige süüdimõistetu varasema elukäiguga, mitte tema käitumisega vangistuse ajal. V. Kallas märgib, et on individuaalset täitmiskava järgides ja erinevates programmides sõltuvusega tegeledes näidanud üles tahet paraneda. Lisaks puuduvad tal distsiplinaarkaristused. V. Kallas viitab Riigikohtu
16. märtsi
17. a määrusele nr 1-09-14104 ja leiab, et selles kirjeldatud olukord sarnaneb tema juhtumiga. Süüdimõistetu hinnangul tagab elektrooniline valve tema käitumise üle kontrolli. Kuna ta viibib vanglas esimest korda, ei ole ta varem ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid tingimusi rikkunud. Prokurör V. Kallase vabanemist ei toeta, kuid tugineb seejuures vaid süüdimõistetu eelnevale elukäigule. Samas vangla on tema vabanemist toetanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis ei võimalda V.

Kallase vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaebuses väidetu ei anna alust maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks. 2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.) 5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruse põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning maakohus ei ole

§ 76lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel eksinud.

Maakohus on V. Kallase puhul uute kuritegude toimepanemise riskiteguritena toonud välja sõltuvuse narkootikumidest, varasema korduva kriminaalkorras karistatuse, kriminaalsed hoiakud ja puuduliku probleemide teadvustamise ja lahendamise oskuse. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu

1. märtsi
2. a määruse nr 1-09-14104 kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. V. Kallase puhul nimetatud tingimus täidetud ei ole, kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole V. Kallas saavutanud kõiki individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke. Kuigi V. Kallasel on vabanemisel elukoht, töökoht ja lähedaste toetus ning ta on vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, osalenud tööhõives ja rehabilitatsiooniprogrammides, ei ole see tema puhul piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V. Kallas ei näe seost sõltuvuse ja kuritegude toimepanemise vahel, kuigi on narkootikume tarvitanud alates
3. aastast umbes korra nädalas ning ta kannab karistust just narkootikumide käitlemise ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Lisaks nähtub kinnipeetavaga peetud vestlustest, et V. Kallase kuritegelikud hoiakud ja suhtumine õiguskorda ei ole vangistuse jooksul täielikult muutunud ning tema probleemide lahendamise oskus ei ole paranenud. Ta ei teadvusta toimepandud ühiskonnaohtlike kuritegude tagajärgi ja arvab, et ei ole narkootikumide tarvitamisega kellelegi kahju tekitanud. Seetõttu esineb oht, et ta hakkab vabaduses senist käitumismustrit kordama. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et V. Kallas võib vabaduses narkootikumide tarvitamist ning uute samalaadsete kuritegude toimepanemist jätkata. Süüdimõistetul tuleks nimetatud riski maandamiseks vanglas rehabiliteerivates tegevustes osalemist jätkata.
4. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning V. Kallase elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3