Obsah (4)

§ 238§ 339§ 390§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6840 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlust

§ 238lg 2 alusel vähendati M.

Nebolsinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes M. Nebolsini karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, suurendades M. Nebolsinile mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.02.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14997 mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 20 päeva vangistuse võrra, mõistes M. Nebolsinile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 04.05.2018 ja lõpp 24.08.

2. Tartu Maakohtu 30.04.2019 määrusega jäeti M. Nebolsin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
3. M. Nebolsin on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
4. Maakohus on seisukohal, et M. Nebolsini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Eelkõige ei võimalda seda tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. 2.
5. M. Nebolsini on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste süütegude eest. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 01.02.2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-724 karistati M. Nebolsini narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega, mis pöörati osaliselt täitmisele. Katseajal pani süüdimõistetu toime uue kuriteo ja Harju Maakohtu 16.02.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14997 karistati M. Nebolsini narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega. Karistuse kandmiselt vabastati süüdimõistetu Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.11.
6. Kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik 28.08.2015 M. Nebolsini kohta erakorralise ettekande, milles taotles ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. M. Nebolsin kuulutati Harju Maakohtu 22.09.2015 määrusega tagaotsitavaks ja tema kohta anti välja Euroopa vahistamismäärus. Harju Maakohtu 13.06.2016 määrusega pöörati Harju Maakohtu 16.02.2009 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus tagaselja täitmisele. Lisaks eeltoodule pani M. Nebolsin katseajal taaskord toime ka uued (käesolevad varavastased kuriteod) kuriteod. M. Nebolsini varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud annavad kindlasti alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka välisriigis. Süüdimõistetu on korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust tema suhtes. 2.
7. Karistuse kandmise ajal on M. Nebolsin osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Väidetavalt ta saab aru, et uimastite tarvitamine mõjutab tema käitumist ja ta on sõltuvusprobleemiga valmis tegelema ka edaspidi. Tartu Vangla 12.06.2018 otsusega nr 6-5/75-2 paigutati kinnipeetav aga Tartu Vangla kinnisest osakonnast Tartu Vangla avavanglasse. Erinevates tegevustes osalemine iseloomustab kinnipeetavat küll positiivselt, kuid tegelikult sai kinnipeetav viibida avavanglas vaid veidi rohkem kui seitse kuud. Tagasi Tartu Vangla kinnisesse osakonda paigutati kinnipeetav Tartu Vangla 30.01.2019 otsusega nr 6-5/29-1, kuna selgus, et tema suhtes on Soome Vabariigis pooleli kolm kriminaalmenetlust ning ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Lisaks on väljaspool vanglat liikumise tingimuste rikkumise eest avavanglas viibimise ajal M. Nebolsinile 19.02.2019 määratud ka noomitus. Rikkumistest rääkides on süüdimõistetu pigem ennastõigustav ja vähendab oluliselt oma süüd. Seega ka M. Nebolsini käitumise põhjal karistuse kandmise ajal ei saa tegelikult olla veendunud tema edasises õiguskuulekas käitumises. 2.
8. Vabanemise korral asuks M. Nebolsin elama MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti poolt garanteeritud elamispinnale. Tööle on kinnipeetaval võimalik minna ettevõttesse AS L.. Kohtuistungil avaldatu kohaselt planeerib kinnipeetav tegelikult minna tagasi Soome Vabariiki, kus elas ja töötas ka enne kinnipidamist. Kuigi maakohtu arvates on M. Nebolsini vabanemisjärgsed elutingimused pigem head, ei piisa ainuüksi sellest, et teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Kindlasti ei ole vabastamise aluseks kinnipeetava soov sooritada vabaduses elektriku ja autokooli eksamid, sest seda on tal võimalik teha ka pärast karistuse ärakandmist. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 30.04.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Nebolsini kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palub tühistada maakohtu määruse. 2 Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohtu järeldused on ekslikud. Süüdimõistetu on teinud suuri jõupingutusi, et vabanemisel toime tulla, milleks oli vaja ära teha nii elektriku kui ka autokooli eksam. Libedusekoolituse eest oli vaja tasuda sularahas, milleks kasutas pangaautomaati. Maakohus luges neid selgitusi ennast õigustavateks ja oma süüd oluliselt vähendavateks. Eluaseme osas iseloomustuse järgi risk ja ohtlikkus tegelikult puudub, sest maakohus järeldas õigesti, et vabanemisjärgsed elutingimused on pigem head, kuid ei piisa, et isik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja arvates on siiski oluline, et isik asuks elama MTÜ Rehabilitatsioonikeskuse Valge Eesti poolt garanteeritud elamispinnale. Majandusliku toimetuleku osas risk ja ohtlikkus tegelikult puudub, sest on võimalik tööle asuda ettevõttesse, mille juht iseloomustab M. Nebolsini kui töökat ja kohusetundlikku töölist. Vanglas on isik töötanud. Samuti on tal võimalik hüvitada kõik nõuded, kuna vabanemisfondis on mitu korda suurem summa. Narkootikumide osas risk ja ohtlikkus tegelikult puudub. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda ja vanglas osalenud sõltuvusrehebilitatsioonis. On motiveeritud probleemiga tegelema. Eelnevate andmete põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma, kuigi retsidiivsusprotsendi tõttu nii Tartu Vangla kui ka prokurör ei toetanud isiku vabastamist. Kaitsja arvates ei ole võimalik maakohtu järeldustega nõustuda vastavalt kinnipeetava iseloomustusele ja perekondlikele asjaoludele. Isik on teinud vanglas kõik temast oleneva, et kuritegusid enam mitte kunagi toime panna, ta on vanglas töötanud ja sotsiaalprogrammidest osa võtnud. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Kaitsja leiab, et Tartu Maakohtu 30.04.2019 määruses toodud seisukohad ei ole kooskõlas KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludega ja seega on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust (KarS § 76 lg 4 ja 56 lg 1) ning menetlusõigust (

§ 339lg 2).

Kaitsja hinnangul võiks süüdimõistetule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. Kaitsja usub, et isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt ning süüdimõistetu suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata süüdimõistetu edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid, sh

§ 326

(apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine).

§ 326

lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

1. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 3 Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
2. Tartu Maakohus on M. Nebolsini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et M. Nebolsini tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka määruskaebuse pinnalt ei ole võimalik vastupidisele seisukohale asuda. Määruskaebuses veelkordselt nende asjaolude üle kordamine ei anna neile suuremat kaalu. KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestatakse asjaolusid kogumis ning sellesse kogumisse kuulub seaduse kohaselt ka süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka käitumine vangistuse jooksul. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolust ning läbitud taasühiskonnastavatest tegevustest, kuid jätkuvalt puudub veendumus, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse aluse kohtumääruse tühistamiseks.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4