KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtuametnik Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-504 Haldusasi M.K. kaebus Tartu l

§ 79

lg 2 menetlusosalise eemaldamisele ranged tingimused: huvi saladuse hoidmiseks peab olema ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. Riigikohtu halduskolleegium on kinnitanud, et järelikult ei piisa menetlusosalise eemaldamiseks üksnes eemaldamise alusele viitamisest, vaid kohus peab konkreetsel juhul kaaluma eemaldamise vajalikkust, veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas, ning selgitama sellisele veendumusele jõudmise põhjusi. Ka toimikuga tutvumisloa võib jätta andmata üksnes siis, kui huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvuda (

§ 88

lg 2) ning ka sellise olukorra esinemist peab kohus kirjeldatud viisil põhjendama. Vastustaja ei nõustu ka halduskohtu märgituga, justkui kaebaja

1. aprilli
2. a vastuse ja selle lisadega tutvumine ei ole vajalik vastustaja seisukohtade kujundamiseks.
3. Vastuses määruskaebusele vaidles kaebaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kaebaja leiab, et Tartu linna eemaldamine on vajalik, kuna ainult dokumentide kinniseks kuulutamine ei taga tema tervisega seotud teabele piisavat kaitset. Kindlasti vajavad kaitset delikaatsed isikuandmed (n TrtRnKm 3-11-2921), milleks on kaebaja tervisega seonduv, sh vaimse tervisega.

§ 79lg 1 toodud menetlusosalise eemaldamise alused vastavad sisuliselt Ts

MS § 38 lg 1 toodud alustele ning samuti võib paralleeli tuua kriminaalmenetlusest, kus anonüümse tunnistaja puhul piiratakse menetlusosalise õigust isiklikult menetlustoimingust osa võtta. Tartu linna käitumine värbamisprotsessis polnud usaldusväärne, see oli kaebaja suhtes alandav ja solvav ning pole usutav, et Tartu linn on nüüd oma suhtumist muutnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
2. Vastustaja vaidleb vastu sellele, et halduskohus piiras vastustaja õigust tutvuda kaebaja
3. aprilli
4. a menetlusdokumendi ja selle lisadega ning otsustas eemaldada vastustaja nende dokumentide uurimiselt kohtuistungi toimumise korral. Nendes otsustustes tugines halduskohus vastaval

§ 88lg-le 1 ja § 79 lg 1 p-le 3.

Kokkuvõtvalt leidis halduskohus, et vastustaja menetluslike õiguste piiramine on vajalik ja proportsionaalne kaebaja terviseandmete kaitseks ning dokumentides kirjeldatakse kaebaja psühholoogilist seisundit, s.o andmeid traumajärgse stressi ja kriisi ilmingute kohta.

§ 88

lg 2 järgi võib toimikuga tutvumise õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või 2 selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Tulenevalt

§ 79

lg 1 p-st 3 kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada muu hulgas menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. Seejuures on eemaldamine lubatud üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (

§ 79lg 2).

1. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Riigikohtu praktika1 kohaselt on menetlusosalisel toimikuga tutvumisest loa andmisest keeldumisel halduskohtul kohustus põhjendada nii seda, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga kui ka seda, miks ei ole võimalik dokumendi osaline tutvustamine. Vastustaja toimikuga tutvumise õiguse piiramisel ja menetlustoimingu tegemiselt eemaldamisel on halduskohus küll leidnud, et kaebaja huvi andmete saladuses hoidmise vastu on kaalukam vastustaja menetluslikest õigustest. Samas ei nähtu määrusest, miks ei ole kaebaja huvi kaitseks piisav menetluse kinniseks kuulutamine vaidlusaluste dokumentide osas. Menetluse kinniseks kuulutamisega kaasneb ühtlasi ka vastustajale kohustus hoiduda talle teatavaks saanud andmete avaldamisest. Kaebaja on viidanud sellele, et tulenevalt kaebuse esitamiseni viinud asjaoludest ta ei usalda Tartu linna. Siiski, isegi juhul, kui kaebus osutub põhjendatuks, ei ole alust eeldada, et vastustaja süstemaatiliselt rikub kolmandate isikute õigusi ja teadlikult eirab talle seadusega pandud kohustusi.
2. Kaebuse lahendamisel on keskse tähtsusega küsimus sellest, kas kaebajale on tervisekahju tekkinud ja kas selle põhjuseks on vastustaja väidetav õigusvastane tegevus. Kaebaja sellekohaseid väiteid, põhjendusi ja tõendeid teadmata on vastustajal äärmiselt keeruline esitada asjakohaseid vastuväiteid, neid põhjendada ja täita eelnevaga seotud tõendamiskohustust. Ainuüksi teave, et dokumendid kirjeldavad kaebaja terviseseisundit, ei ole piisav konkreetsete vastuväidete esitamiseks ega näiteks kohtuliku ekspertiisi määramisel eksperdile esitatavate küsimuste formuleerimiseks. Seetõttu tuleb käesoleval juhul pidada kaalukamaks vastustaja õigust tutvuda toimikuga vaidlusaluses osas. Ringkonnakohtu hinnangul nendel asjaoludel ei piisa vastustaja õiguse piiramiseks tõdemusest, et vaidlusalused dokumendid sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta, s.t delikaatseid isikuandmeid. Kaebaja huvi ja vastustaja õiguse kaalumisel peab kohtule olema selge seegi, millise kahjuliku tagajärje ärahoidmist soovib kaebaja saladuse hoidmisega saavutada. Kuna teabe kolmandatele isikutele avaldamata jäämine on võimalik tagada juba menetluse kinniseks kuulutamisega, siis saaks kaebaja huvina eelkõige kõne alla tulla selliste andmete saladuses hoidmine, mis traumajärgse stressi ja kriisi ilmingutena ei ole tavapärased või mille teatavakssaamine teisele menetlusosalisele iseenesest alandaks kaebaja väärikust. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlusalustes dokumentides esitatud andmetega, leiab, et need ei ole olemuslikult kaebaja väärikust alandavad ega kirjelda kaebaja seisundit sedavõrd detailselt, tingiks kaebaja eraelu ülemäärase eksponeerimise vastustajale. Halduskohtumenetluses tagab kohus menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

Menetlusosalisele toimikuga tutvumiseks loa andmisest keeldumine ja menetlustoimingu tegemiselt eemaldamine kaldub sellest põhimõttest kõrvale ning saab toimuda üksnes seaduses sätestatud alusel ja korras. Käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 88

lg 2 kohaldamise eeldus – kaebaja huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam vastustaja õigusest tutvuda toimikuga. Kuna

§ 79

lg 1 p 3 alusel menetlustoimingult eemaldamine eeldab, et kaebaja huvi oleks ilmselgelt kaalukam vastustaja õigusest, siis ei ole täidetud selle sätte kohaldamise eeldus. Vastavalt ei ole põhjendatud vastustaja õiguste piiramine. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 Vt RKHK 9. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-8-17 (p 19). 3