Obsah (4)

§ 420§ 408§ 409§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9179 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 420

lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Ka leiab maakohus, et

§ 420

lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega kohus ei saanud kohtuotsuse tegemisel arvestada. 3.

1. J. Nurk ei ole oma taotluses tuginenud raskete tagajärgede saabumisele seoses lisakaristuse kohaldamisega ega toonud välja selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid anda aluse osundatud sätte kohaldamiseks. Maakohus möönab, et juristina tegutsemise keeld võib olla ebamugav süüdimõistetule endale, kuna ta on kohustatud üles ütlema sõlmitud kliendilepingud ning katkestama kliendi esindamise pooleliolevates kohtuasjades, kuid süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele oleks J. Nurk pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Maakohus leiab, et süüdimõistetu ise enda kriminaalse käitumisega on tekitanud sellise olukorra ja seetõttu ei saa J. Nurk toetuda lisakaristuse kohaldamise ebaaususele ning ebaeetilisusele tema klientide suhtes. 3.
2. Maakohus märgib täiendavalt, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. KarS § 49 esmane eesmärk on tagada, et isik, kes on süüdi mõistetud kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest, ei saaks edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna. MÄÄRUSKAEBUS
3. Viru Maakohtu 02.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Nurk, kes taotleb osaliselt lisakaristuse kohaldamise tühistamist ning alternatiivselt lükata karistuse kandmine edasi 6 kuu võrra. 4.
4. Kaebuse esitaja on algusest peale väitnud, et ta pole õigusrikkumisi KarS § 345 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi toime pannud ehk tema polnud see isik, kes õigusrikkumised toime pani. Samuti tuginesid prokuratuuri süüdistused kaebaja suhtes ainuüksi pealiskaudsetele tõenditele. 22aastase töötamise kogemusega juristina analüüsis kaebaja põhjalikult karistuse määramise aluseks olevaid asjaolusid, süüdistaja esitatud väiteid ja seisukohti, määratud kaitsja tegevust kaitse töös, milles esinesid vasturääkivad ja üldsõnalised seisukohad ja kaitse strateegia. Kaebaja ei pea mõistlikuks praeguselt enam arvustada I astme kohtuotsust küll aga ei saanud kaebaja nõustuda kohtuotsusega. Samuti ei ole J. Nurk rahul, et tema apellatsioonitähtaeg jäi ennistamata, kuid ta oli XXX. Samuti esinesid kaebajal praktiliselt peaaegu kogu
5. aasta kohtumenetluse perioodil suhteliselt pidevad tervisehäired, millega kaasnes vahelduv depressiooni seisund, samuti mõjutas oluliselt kaebuse esitaja tervislikku seisundit tütre raske haigestumine. 4.
6. Tütre elukaaslane tekitas tütrele ja kaebajale suure moraalse ja materiaalse kahju, mis tuleb käesoleval ajal kaebajal lahendada ja kanda. Algselt ei pidanud kaebaja mõistlikuks viidata perekonnas tekkinud keerulistele sotsiaalsetele probleemidele ja asjaoludele, pidades seda nüüdseks oluliseks põhjuseks. Tütar pole seniajani veel täielikult tervenenud. 4.
7. Kuna kaebaja on alati ja pikkade aastate jooksul oma häid kliente parimal viisil esindanud ja nende õigusi kaitsnud, siis pöörduvad jätkuvalt endised ja uued kliendid kaebaja poole õigusabi osutamiseks. Kaebaja eesmärk on kohtumääruse 02.05.2019 kohaselt vaidlustada määrus ja taotleda kohtumääruses vähemasti otsuse osalist tühistamist

§ 420lg 2 mõttes.

4.

1. Süüdimõistetu kaitsjale olid eranditult kõik perekonnas kaebajaga seonduvad asjaolud teada, kuna kaebuse esitaja pidas vajalikuks ja asjakohaseks kõigest kaitsjale rääkida, kes 2 kuulas küll ära, aga arusaamatul põhjusel jättis paljuski tähelepanuta. Kaitsealuse suhtes tekitas selline suhtumine ja tegevus paljuski küsitavuse tema kompetentsuses või suhtumises kaitse tegevusse. 4.
2. Kaebajal pole oma õigusabi praktikas pikkade aastate jooksul olnud midagi taolist, mis oleks seotud väidetava dokumendi võltsinguga, või midagi taolist pole mõttessegi tulnud. Seda enam veel mingit võltsingut toime pannud. Kaebuse esitaja väitis algselt süüdistajale, et selle võltsinguga on väga segased asjaolud ja tema seda faktiliselt pole toime pannud. Võltsingust faktiliselt teada saades ja selles veendunud teavitas ja vabandas kaebaja koheselt tsiviilkohtu ees ja palus jätta saadetud segane dokument tähelepanuta. J. Nurk peab otstarbekaks ära märkida, et on lisakaristusest juba peaaegu ¼ ära kandnud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks.
4. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada J. Nurgale, et käesolevalt ei ole tegemist kriminaalasja sisulise arutamisega. Kohtuotsus on jõustunud 26.02.
5. Tulenevalt Kohtute Infosüsteemist ei vaadanud Tartu Ringkonnakohus esitatud apellatsiooni sisuliselt läbi, vaid jättis 11.03.2019 kaebetähtaja ennistamata ning apellatsiooni läbi vaatamata. Ka Riigikohtu 09.04.2019 määrusega jäeti J. Nurga määruskaebus ringkonnakohtu määrusele läbi vaatamata, kuna see ei olnud esitatud pädeva isiku poolt. Seega kriminaalasja sisuline lahendamine lõppes maakohtu otsusega, millega mõisteti J. Nurk süüdi. Tulenevalt

§ 408

lg-st 1 on kohtuotsus jõustunud, sest seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kolmeastmeline kohtusüsteem on läbitud.

§ 409

kohaselt jõustunud kohtuotsust ja määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kõik argumendid seoses sellega, et J. Nurk ei ole tegu toime pannud, tema kaitsja täitis oma kohustusi halvasti või muud õigustused seoses toimepandud kuriteoga ei ole käesolevalt asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. 7.

§ 420

lg 2 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik lükata süüdimõistetu taotlusel oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Nagu maakohus nii ka ringkonnakohus leiab, et

§ 420

lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega ta ei saanud kohtuotsuse tegemisel arvestada. Vastasel korral avaks

§ 420

lg-s 2 sätestatu sisuliselt tee jõustunud kohtuotsuse osaliseks vaidlustamiseks, millises suunas J. Nurk oma määruskaebuses ka üritab jõuda. Määrates isikule tegutsemise keelu on see paratamatu, et see võib halvendada tema majanduslikku olukorda, küll ei näe ringkonnakohus põhjust, miks see peaks endaga kaasa tooma keelu täitmise edasilükkamise, veel vähem tühistamise. Mida mõtleb kaebaja osaliselt lisakaristuse tühistamise all, jääb ebaselgeks. Ilmselt peab silmas kohtuotsusega lisakaristuse tühistamist osas, mis on veel kandmata ehk loobuda täitmisele pööramisest. Kohtuotsusest tuleneb, et lisakaristusena tegutsemiskeeld hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest, seega hakkas see kehtima 26.02.2019, ringkonnakohus ei saa aga aru, miks pöördus süüdimõistetu kohtusse karistuse edasilükkamiseks või täitmisele pööramata jätmiseks alles 2 kuud hiljem. 3 Süüdimõistetu taotluses ja määruskaebuses märgitu ei annaks alust loobuda tema suhtes kohaldatud juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest ega seda edasi lükata. J. Nurk tunnistati süüdi õigusteenuse osutamise käigus toime pandud dokumendi võltsimises ja selle võltsitud dokumendi kasutamises. Nimelt süüdimõistetu võltsis tõendit ja esitas selle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, eesmärgiga vabaneda kohustusest ilmuda 17.09.2015 kell 13.00 tsiviilasjas nr 2-14-4481 eelistungile Rakvere kohtumajas ja omandada õiguse eelistungi edasilükkamiseks, et vältida võimaliku tagaseljaotsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et kaebaja on alati ja pikkade aastate jooksul oma häid kliente parimal viisil esindanud ja nende õigusi kaitsnud. Sellise rikkumise puhul – mida süüdimõistetu pealegi ise eitab – räägib J. Nurga suhtes kohaldatud juristina töötamise keelu täitmisele pööramata jätmise vastu kaalukas avalik huvi. See seisneb eeskätt vajaduses kaitsta õigusteenuse tarbijaid ebaausa ja ebausaldusväärse teenusepakkuja eest, samuti võimalikke tööandjaid juristina usaldust mittevääriva isiku palkamise eest. Samuti räägib tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumise vastu avaliku usalduse kaitsmise vajadus üldisemalt. J. Nurk on ühe argumendina välja toonud enda tütre halva tervisliku seisundi ja sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid. Samas ei ole ta esitanud ühtki tõendit, millest tuleneks, et tal on võimalik töötada vaid juristi ametikohal ning üksnes nii aidata perekonda majanduslikult ja sotsiaalselt toime tulla. Kaebaja ise on väidetavalt olnud ka pidevalt haigestunud, mis olevat tõendatud, kuid ei ole välja toonud, kuidas on seotud tema haigestumine ja vajadus osaleda istungitel ning edasi lükata lisakaristuse kohaldamist. Ringkonnakohtule ei ole esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et J. Nurga haigestumine (kui see on pikaajaline) ei välista töö leidmist mõnes muus valdkonnas. Seejuures pole juristitöö ainukene, mis ei eelda suurt füüsilist koormust. Mõistetavalt võib süüdimõistetu sissetulek mitte-erialast tööd tehes langeda, kuid see ei ole asjaolu, mis annaks alust lisakaristuse täitmisele pööramisest loobuda. Ka ei selgu, miks tulenevalt tütre haigusest ja tekitatud moraalsest ning materiaalsest kahjust on võimalik probleeme lahendada üksnes juristina töötades. J. Nurk tugineb nii määruskaebuses kui ja taotluses lisakaristuse täitmisele pööramisest loobumist taotledes ka sellele, et tal on käsil mitmed pooleliolevad kohtuasjad ja kohustused klientide ees. Seoses sellega märgib kolleegium, et juristina tegutsemise keelu täitmisele pööramisest loobumine või täitmisele pööramise edasilükkamine ei tagaks J. Nurgale automaatselt veel võimalust jätkata klientide kaitsmist või esindamist kohtumenetlustes. Näiteks

§ 42

lg 1 p 1 kohaselt saab isik, kes ei ole advokaat, olla kriminaalasjas kaitsja vaid menetleja loal. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks tõenäoliselt põhjendatud lubada kaitsjana menetlusse isikut, kellel on kehtiv karistatus tahtliku kuriteo eest, s.o dokumendi võltsimine ja selle dokumendi kasutamine. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. mai 2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4