← Eesti

1-15-10545/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10545 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tarvo Toivonen, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tarvo Toivoneni Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega tunnistati Tarvo Toivonen süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 3- aastase vangistusega. KarS § 74 lg-te 1,2,3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 2 kuud 2 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat 9 kuud 28 päeva, jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. T. Toivonenil tuli täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati T. Toivoneni käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid. Kohtuotsus jõustus
  9. jaanuaril
  10. a.
  11. Tartu Maakohtu
  12. novembri
  13. a määrusega pöörati T. Toivonenile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Kohus määras, et vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 saadetakse T. Toivonenile teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta karistuse kandmiseks peab ilmuma.
  14. Tartu Ringkonnakohtu
  15. detsembri
  16. a määrusega jäeti maakohtu
  17. novembri
  18. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus
  19. veebruaril
  20. a.
  21. T. Toivonen esitas kohtule taotluse vangistusse asumise tähtpäeva muutmiseks. T. Toivonen sai maakohtult teatise vangistusse asumiseks, ent ta leiab, et ringkonnakohtu määrus ei ole jõustunud. T. Toivonen sai
  22. veebruaril
  23. a Riigikohtult riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse. Seega tekkis tal õigusselgus, et esmalt tuleb määrus edasi kaevata Riigikohtusse, mitte ringkonnakohtusse, nagu viimases märgitud. Ringkonnakohtu määruse peale T. Toivonen määratud ajaks määruskaebust esitada ei saanud. Käesolevaks ajaks on T. Toivonen leidnud advokaadi ja ootab Riigikohtult seisukohta taotluse (kaebetähtaja määramise) osas. MAAKOHTU SEISUKOHT
  24. Kohus jättis T. Toivoneni taotluse vangistuse täitmise edasilükkamiseks rahuldamata.
  25. Kohus ei nõustunud T. Toivoneni seisukohaga, justkui ei oleks Tartu Maakohtu
  26. novembri
  27. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  28. detsembri
  29. a määrused jõustunud. Nimetatud määrused jõustusid
  30. veebruaril
  31. a. Ringkonnakohtu määrust oli T. Toivonenil võimalik vaidlustada üksnes advokaadi vahendusel, millest ta oli ilmselgelt teadlik. T. Toivonen taotles riigi õigusabi määramist. Ringkonnakohtu
  32. detsembri
  33. a, ja Riigikohtu
  34. veebruari
  35. a määrusega jäeti T. Toivoneni taotlused rahuldamata. Kohus ei pidanud põhjendatuks T. Toivoneni taotluses märgitut, et alles pärast Riigikohtu
  36. veebruari
  37. a määruse saamist tekkis tal arusaam, et ringkonnakohtu
  38. detsembri
  39. a määrust on võimalik vaidlustada ainult Riigikohtus. Arvestades Kohtute Infosüsteemist nähtuvaid andmeid ja kohtumäärustes märgitut, sai T. Toivonen ilmselgelt aru edasikaebamise korrast ja tähtaegadest. Kaebetähtaja ennistamist Kohtute Infosüsteemis nähtuvate andmete kohaselt T. Toivonen taotlenud ei ole.
  40. Kuna määrus T. Toivoneni ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on jõustunud, edastas kohus talle KrMS § 414 lg-le 1 teatise, mis ajaks ja kuhu vanglasse ta karistuse kandmiseks ilmuma peab.
  41. Seadus ei näe ette võimalust taotleda teatises märgitud tähtpäeva muutmist, küll aga vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Edasilükkamise alused ja tingimused on sätestatud KrMS §-s
  42. T. Toivoneni taotluses ei esine ühtegi nimetatud sättes märgitud alust. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS
  43. Määruskaebuses taotleb T. Toivonen tühistada Tartu Maakohtu
  44. aprilli
  45. a määrus.
  46. Tartu Ringkonnakohtu määruse edasikaebekorras on märgitud, et kaebus tuleb esitada ringkonnakohtule. Seda T. Toivonen ka tegi. Ringkonnakohus edastas kaebuse Riigikohtule. Maakohus aga asus seisukohale, justkui oleks T. Toivonen pidanud teadma ja väidetavalt ka teadis, et kaebus tuleb esitada Riigikohtule. T. Toivonen taotles riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Alles pärast taotluse mitterahuldamist Riigikohtus, sai ta teada, et peab ise advokaadi leidma. Ka maakohus tunnistas, et ringkonnakohtu
  47. detsembri
  48. a määrust sai T. Toivonen edasi kaevata vaid advokaadi vahendusel. Seega sai ta ka ennistamise taotluse esitada vaid advokaadi vahendusel.
  49. T. Toivonen märgib, et kogu menetlus jääb talle arusaamatuks: ringkonnakohus kirjutas valesti edasikaebekorra, menetlusest taandas end kohtunik, kes väidetavalt on ema perekonnatuttav, keda aga ema ei tunne. Oleks vaja läbi viia põhjalik kontroll, miks on kohtud ja kohtunikud nii käitunud: kirjutanud kaebusesse vale edasikaebekorra ja end 2 taandanud. Alles seejärel saaks otsustada küsimuse, kas esineb alus vangistuse edasilükkamiseks ja seadusega ette nähtud kaebeõiguse tagamiseks. Kui kaebeõigust on piiratud, siis enne kaebeõiguse realiseerimist puudub õigus T. Toivoneni saatmiseks vanglasse.
  50. Määruse sai T. Toivonen kätte
  51. mail 2019, kui kohus talle selle PDF-formaadis saatis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  52. Ringkonnakohus loeb määruskaebuse tähtaegseks, kuivõrd kaebaja kinnitab, et sai sellega tutvuda
  53. aprillil 2019, mil kohus selle talle PDF-formaadis saatis.
  54. Ülejäänud määruskaebuse väited aga maakohtu
  55. aprilli
  56. a määruse tühistamist ei tingi.
  57. Apellatsioonikohus selgitab, et vastavalt KrMS § 387 lg-le 1 esitatakse määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada, või pidi teada saama kohtumääruse teinud kohtule. Seega on edasikaebekord Tartu Ringkonnakohtu määruses õige.
  58. detsembril
  59. a teavitas T. Toivonen ringkonnakohut määruse kättesaamisest. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt esitas ta seejärel taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. See jäeti Riigikohtu poolt
  60. veebruaril
  61. a rahuldamata. Olgu selgituseks öeldud, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Asja menetlus ringkonnakohtus lõppes
  62. detsembril
  63. Sel kuupäeval tegi apellatsioonikohus määruse, millega jättis Tartu Maakohtu
  64. novembri
  65. a määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ning T. Toivoneni taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks rahuldamata. Kuna ringkonnakohtul puudus edasiselt pädevus otsustada enda määruse peale riigi õigusabi andmine, edastas apellatsioonikohus taotluse Riigikohtule. T. Toivoneni väited ei muuda seega maakohtu
  66. aprilli
  67. a määrust põhjendamatuks.
  68. Puutuvalt kohtuniku taotlust enese taandamiseks, mille Tartu Maakohtu esimees rahuldas, siis selle määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus T. Toivoneni väiteid, mis on seotud kohtuniku taandamisega.
  69. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et T. Toivoneni taotluses ei esine ühtegi vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise alust.
  70. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et T. Toivoneni määruskaebuse väited ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja T. Toivoneni määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.