1-18-5343/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5343 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2019 määrus Nikita Rotševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikita Rotševi (ik 39107142261) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Nikita Rotševile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Nikita Rotševilt riigituludesse menetluskuluna välja 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Nikita Rotševil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 23.08.2018 otsusega tunnistati N. Rotšev süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra. N. Rotševile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.06.2017 ja lõpeb 02.02.
10. Tartu Vangla esitas 07.03.2019 Tartu Maakohtule materjalid N. Rotševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 18.04.2019 määrusega jäeti N. Rotšev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused N. Rotševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, aga puuduvad sisulised eeldused.
12. N. Rotševile on varasemalt antud juba võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses. Harju Maakohtu 04.06.2014 otsusega tunnistati N. Rotšev süüdi röövimise toime panemise eest ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele, kui N. Rotšev ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik esitas 28.11.2016 N. Rotševi suhtes erakorralise ettekande, kuid kohus jättis N. Rotševi karistuse täitmisele pööramata ja andis talle võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. N. Rotševile määrati lisakohustustena alkoholitarvitamise keeld, asuda ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest tööle või võtta ennast Töötukassas arvele ning mitte viibida kasiinodes. 23.01.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule uue erakorralise ettekande. N. Rotšev ilmus erakorralise ettekande arutamise istungile alkoholijoobes ja põgenes kohtusaalist, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega pöörati N. Rotševi karistus täitmisele. Lisaks tuvastati hiljem, et N. Rotšev on toime pannud ka uued kuriteod, s.o vargused, mille eest ta käesoleval ajal samuti karistust kannab. Eeltoodule tuginedes ei ole maakohus veendunud, et N. Rotšev oleks suuteline täitma kõiki kohtu poolt määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi korrektselt.
13. Kinnipidamiskohas on N. Rotšev läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamise“. Samuti on ta täitnud töövihiku „Viha ja kriitika“ ja osalenud riigikeele õppes. N. Rotševil puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid samas nähtub asja materjalidest, et 27.08.2018 käskkirjaga kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis – ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldamine lukustatud kambrisse), mis oli seotud kaaskinnipeetava ründamisega.
14. Vabanemise korral soovib N. Rotšev elama asuda MTÜ-sse Lootuse küla. Materjalidest nähtuvalt sõlmitakse N. Rotševiga kokkulepe majutus – ja nõustamisteenuse osas ning kümnekuulise alkoholi – ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimise osas. Pärast rehabilitatsiooni läbimist soovib N. Rotšev elama asuda oma ema juurde. N. Rotševi sõnul saab ta pärast MTÜ Lootuse Küla programmi läbimist asuda tööle OÜ-sse K., mille kohta kohtule vastavat garantiikirja edastatud ei ole.
15. Maakohus peab positiivseks, et N. Rotšev on väidetavalt jõudnud käesoleva vangistuse jooksul arusaamisele, et ta soovib loobuda alkoholi tarvitamisest. Sellele vaatamata ei ole maakohus veendunud, et N. Rotševil on olemas piisav motivatsioon ja soov sõltuvuskäitumist muuta ning seda vaatamata sellele, et N. Rotšev soovib vabanemise korral läbida rehabilitatsiooni MTÜ-s Lootuse Küla. Siinkohal peab maakohus oluliseks, et N. Rotšev ei ole enda selgituste kohaselt 2 kindel, kas ta ka tähtaegse vabanemise korral pöörduks MTÜ-sse Lootuse Küla. Oluline on ka see, et N. Rotševi väitel tal enam alkoholiga probleeme ei ole. Lisaks on N. Rotšev eitanud narko – ja kasiinosõltuvust. Samas nähtub materjalidest, et N. Rotšev on alates aastast 2015 tarvitanud narkootikume. Kohtuistungil selgitas N. Rotšev, et ta mõtles välja narkosõltuvuse ja seda selleks, et saada „Tagasilanguse ennetamise“ programmi. Maakohus ei pea N. Rotševi nimetatud väidet usutavaks. Seda põhjusel, et kinnipidamisasutuses läbitud rehabilitatsiooni tagasiside on N. Rotševi puhul pigem negatiivne – N. Rotševi motivatsioon ei ole piisav ja teadlikkus sõltuvusest on vähene. N. Rotševil on probleeme ka kasiinos käimisega ja seda kinnitab ainuüksi asjaolu, et varasemalt on kohus määranud N. Rotševile kasiinokeelu. Võttes arvesse N. Rotševi selgitusi ja materjalidest nähtuvat, ei ole maakohus veendunud, et N. Rotšev on temal esinevatest probleemidest ja nende tõsidusest täielikult aru saanud. Seega puudub maakohtul veendumus, et N. Rotšev on vabaduses suuteline oma sõltuvuskäitumist kontrolli all hoidma. Sellest tulenevalt püsib N. Rotševi puhul oht uute kuritegude toimepanemise jätkamiseks. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N. Rotševi kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. N. Rotšev on motiveeritud ennetähtaegse vabastamise korral seaduskuulekalt käituma. Tema soov asuda vabanemise korral MTÜ-sse Lootuse küla näitab tema soovi tegeleda temal esineva sõltuvusprobleemiga. Vabanemise korral on N. Rotševil olemas toetav tugivõrgustik ja kindel elu – ja töökoht. Kinnipidamiskohas on N. Rotšev osalenud majandustöödel ja tema vabanemisfondis on 776,61 eurot. Kinnipidamiskohas on N. Rotšev läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Tagasilanguse ennetamine“ ning täitnud „Viha ja kriitika“ töövihiku. Samuti on N. Rotšev kinnipidamiskohas läbinud riigikeele kursused tasemetel A1 ja A
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on eeltoodud positiivsed asjaolud N. Rotševi puhul tahaplaanile jätnud ja keskendunud üksnes N. Rotševi varasemale kuritegelikule käitumisele. Maakohus on jätnud põhjalikult analüüsimata, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles N. Rotševit iseloomustavad positiivsed asjaolud. Jättes isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, ei saa viidata ainult karistuse raskusele.
20. N. Rotšev on nõus, et talle määratakse vabanemise korral kohustus osaleda sotsiaalprogrammides ja kehtestatakse nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamise keeld. Samuti on ta nõus vabatahtlikult ravile alluma.
21. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 23.05.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab sarnaselt maakohtuga, et N. Rotšev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
23. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või 3 menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et N. Rotšev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. On õige, et N. Rotševi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui N. Rotševil on vabanemise korral tõepoolest olemas kindel elu – ja töökoht ning soov asuda MTÜ-sse Lootuse küla eesmärgiga enda sõltuvuskäitumisest vabaneda, ei too see kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna eeltoodu ei vähendaks N. Rotševist lähtuvat keskmisest suuremat retsidiivsusriski.
25. Nimelt omab N. Rotšev kahte kehtivat kriminaalkaristust majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude toimepanemise eest, kandes käesolevalt juba kolmandat reaalset vanglakaristust. Samuti on teda korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Nimelt pöörati N. Rotševile eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele, kuna N. Rotšev rikkus kriminaalhooldusnõudeid. Samuti pani N. Rotšev katseajal toime ka uued varavastased kuriteod, mille alusel kannabki käesolevat liitkaristust. Seega saab öelda, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tagada N. Rotševi õiguskuulekust.
26. N. Rotševi puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu ka tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus. N. Rotševi enda sõnul tarvitas ta aastatel 2015-2017 igapäevaselt alkoholi. Alates
27. aastast hakkas lisaks alkoholile tarvitama ka narkootikume. N. Rotšev soovib küll vabanemise korral asuda MTÜ-sse Lootuse küla, kuid samas ei ole ta isegi range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas suuteline täie tõsidusega osalema rehabiliteerivates sotsiaalprogrammides. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub, et N. Rotševi soov sõltuvusprobleemiga tegeleda on puudulik. „Tagasilanguse ennetamise“ programmi tagasisidest nähtub, et N. Rotšev osales 14-st tunnist kuuel, oli vähe aktiivne ja puudus tõsine suhtumine programmi. Seega tegelikkuses ei teadvusta N. Rotšev endale rehabiliteerivate tegevuste vajalikkust ning suure tõenäosusega soov asuda vabanemise korral MTÜ-sse Lootuse küla on ajendatud üksnes tema ennetähtaegse vabastamise menetlusest. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka sedagi, et N. Rotševil on olnud vabaduses juba piisavalt võimalusi enda alkoholi ja narkootikumidega seotud probleemidega tegelemiseks, kuid selle asemel otsustas N. Rotšev jätkata nii nende ainete tarvitamist, kriminaalhooldusnõuete rikkumist kui ka uute kuritegude toimepanemist. Seega on N. Rotševi sõltuvuskäitumine erakordselt suur uute kuritegude toimepanemise ohufaktor ja kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et kinnipidamiskohas seniseks puudulikult läbitud sotsiaalprogrammid ja soov vabanemise korral MTÜ-sse Lootuse külla asuda on piisav, tagamaks tema edasist kainust ja seeläbi õiguskuulekust.
28. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et N. Rotševi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole N. Rotševile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada N. Rotševi õiguskuulekust. Seetõttu ei ole N. Rotševi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud. 4
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.04.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. N. Rotševi kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 60 eurot N. Rotševi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5