KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2212 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlust

§ 415lg 1 p 1).

Käesolevalt selliseid asjaolusid M. Küti tervisliku seisundi kohta maakohtule ei esitatud. Kuni kaheks kuuks võib karistuse täitmise edasi lükata, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnale (

§ 415lg 3).

Karistuse mõistmise järel on süüdistataval olnud siiani võimalus vabaduses viibida juba ligi kaks kuud, mis vastabki

§ 415lg 3 sätestatud tähtajale.

Selle aja jooksul oli tal soovi korral võimalus oma eluolu korraldada selliselt, et vangistusse asumisega ei järgneks raskeid tagajärgi talle endale või perekonnale. Peale selle leiab maakohus, et asjaolu, et süüdimõistetu töötab ja soovib vabaduses olles tasuda võlgnevusi, ei oleks ka selliseks erakordseks asjaoluks, mille tõttu peaks kohus kaaluma karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Karistuse täitmisele pööramise edasilükkamine ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS

1. Tartu Maakohtu 27.05.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Kütt, kes taotleb maakohtu määruse ümbervaatamist ja tööle tagasi lubamist. Määruskaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist. 19.04.2019 esitas M. Kütt taotluse karistuse kandmise edasilükkamiseks, mille ta saatis posti teel Tartu Maakohtusse, kuid millele ta vastust ei saanud ning mis võis kaduma minna. M. Kütt toob välja, et ta ei ole kõrvale hoidnud, vaid ta on käinud tööl ja tasunud võlgnevusi riigi ees. M. Kütt taotles karistuse edasilükkamist ainult kuni 30.11.2019 ja siis oleks ta läinud karistust kandma. Ta on hinnatud töötaja, tööandja lubas talle korteri üürida, tal ei ole uusi õigusrikkumisi ja ta on oma elu korda saanud. Süüdimõistetu muretseb enda vangi asumisel oma lähedaste tervise pärast. Praegu vangi minnes kaotab süüdimõistetu nii poja, ema, tüdruksõbra, maise vara, dokumendid ja elamise. M. Kütt soovib karistust kanda ositi 30.11.2019-01.04.2020 või asendada karistus muude tingimustega. Veel leiab süüdimõistetu, et äkki on võimalik tema kriminaalasi uuesti üle vaadata ja arutada, kas süüdimõistetu võib olla saanud ühe vea eest kaks karistust. Lisaks leiab M. Kütt, et tal on ka tervisest tulenev põhjus vangistuse edasilükkamiseks, kuna tal on pooleli Kainem ja tervem Eesti programm ja ta saab haigla juures tabletiravi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebus ei anna alust selle tühistamiseks. 2
3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada M. Kütile, et käesolevalt ei ole tegemist kriminaalasja sisulise arutamisega. Kohtuotsus on jõustunud 19.04.
4. Kriminaalasja sisuline lahendamine lõppes maakohtu otsusega, millega mõisteti M. Kütt süüdi. Tegemist oli kokkuleppemenetlusega, süüdimõistetu oli teadlik temaga sõlmitud kokkuleppest ja sellest, et tal tuleb vangistust kandma asuda. Maakohtule esitatud taotlusele oli lisatud M. Küti tööleping, mis oli sõlmitud 02.04.2018 (võib olla ka trükiviga, sest töö alguse aeg on 02.04.2019 ja leping on tähtajaline kuni 30.11.2019, lepingu nr 4-2019), kui maakohtu otsus on tehtud 03.04.2019, seejuures on otsuse aluseks olev kokkulepe sõlmitud 19.03.
5. Seega tulenevalt kokkuleppemenetluse eripärast, oli süüdimõistetu juba märtsi kuust saadik teadlik, et otsuse tegemisel ja selle jõustumisel ootab teda vangistus. Tulenevalt

§ 408

lg-st 1 on kohtuotsus jõustunud, sest seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Teistmise alused tulevad seadusest.

§ 409

kohaselt jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kõik argumendid seoses sellega, et M. Kütt ei ole tegu toime pannud, teda on valesti karistatud või tema karistust saaks kuidagi teist moodi kanda ei ole käesolevalt asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. 7.

§ 415

lg 1 kohaselt võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi: 1) kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida; 2) kuni ühe aasta võrra, kui süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase. M. Küti puhul ei ole asjakohane

§ 415lg 1 p 2 ja lg 2, kuna tegemist ei ole naissoost süüdimõistetuga.

Lisaks

§ 415

lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu taotlust ja põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu suhtes ei esine aluseid vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetu väited, et ta ei ole karistuse kandmiselt kõrvale hoidnud ei ole asjakohased. Süüdimõistetul oli kohustus ilmuda vanglasse karistuse kandmisele hiljemalt 13.05.
2. Sellega ajaks süüdimõistetu Tartu Vanglasse ilmunud, maakohtu teatise sai ta kätte 22.04.2019 ning kohtusüsteemis puuduvad märked, et süüdimõistetu oleks varasemalt taotlenud karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. Asjaolu, et süüdimõistetu asub tööle, oli teada juba varasemalt, seega töölepingu sõlmimine selliseks ajavahemikuks annab aluse arvamuseks, et süüdimõistetul puudus kavatsus vangistust kandma asudagi. Pannes toime kuriteo, peab süüdimõistetu arvatama, et sellele järgneb ka karistus, veelgi enam olukorras, kus süüdimõistetu on valinud kokkuleppemenetluse, on karistus juba eeldatav. Seejuures ei ole süüdimõistetu poolt valitav, millal ta soovib karistust kanda ja millal mitte. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks ei esine süüdimõistetu suhtes

§-st 415 tulenevalt vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetul tuleb arvestada paratamatult sellega, et kui ta paneb toime kuriteo, võivad karistust kandes järgneda probleemid seoses elamispinna ja lähedastega. 3 Süüdimõistetu suhtes ei esine sellist tervislikku seisundit, mida ei oleks võimalik vanglas ravida. Asjaolu, et isik läbis vabaduses sotsiaalprogrammi ja selle käigus sai tabletiravi, ei tähenda, et sellist tabletiravi ei saaks süüdimõistetu vangistuses. Puuduvad alused vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks

§ 415lg 1 p 1 alusel.

Samuti puuduvad alused

§ 415lg 3 alusel vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, sest M.

Küti puhul ei esine selliseid erakordseid asjaolusid, millega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Samuti arvestades, et M. Küti suhtes jõustus kohtuotsus 19.04.2019, tal tuli asuda karistust kandma hiljemalt 13.05.2019 ning reaalselt vangistusse asus M. Kütt 28.05.2019, oli süüdimõistetul piisavalt aega oma elu korraldamiseks enne karistuse kandmisele asumist. Määruskaebuses ei ole välja toodud

§-st 415 tulenevaid asjaolusid vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27. mai 2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Juhan Sarv 4