Obsah (5)

§ 331§ 444§ 657§ 442§ 392

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-13247

§ 331lg-t 1, jättes vastuhagi terviktekstile lisatud materjalid vastu võtmata.

Kostja ei soovinud esitada uusi asjaolusid, mida hageja ei teaks. Maakohus ei arvestanud ka sellega, et vastuhagi osas ei olnud eelmenetlus lõpetatud. 6.

1. Hagi rahuldamise osas märgib kostja järgmist. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid hagi rahuldamise. Sellisteks asjaoludeks on hageja süstemaatiline lepingu rikkumine ja kostjale kahju tekitamine, samuti see, et arved ei ole esitatud lepingu p-s 3.4 kokku lepitud maksetähtajaga. Maakohus ei ole tuvastanud, millal ja kas üldse on arved sissenõutavaks muutunud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja kostjale soojusenergiat tarninud tasuta, võimaldades kostjale soojusenergia edasimüügilt samaaegselt teenida tasu. Kostja on selgelt väljendanud, et ta on juurdekütmise tõttu saanud suurema kahju kui hageja arved. Ebaõige ja tõenditega vastuolus on hageja väide selle kohta, et soojusenergia eest tasumata jätmine on põhjustanud olukorras, kus tal nappis kolme kütteperioodi vältel eelarvelisi vahendeid jaama soojustehnilise osa käitamiseks. Lepingu p-de 2.3 ja 2.3.1 ei ole kostjal kohustust osta kogu hageja toodetud soojusenergiat, vaid üksnes Aravete soojatarbe ulatuses, mis sõltub mh välisõhu temperatuurist ja tarbijate vajadusest. Kostja ei pea tasuma soojusenergia arvete eest soojuse kohta, mida hageja toodab kütteperioodi väliselt. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja on esitanud arvetele vastuväiteid. Hageja on müünud soojusenergiat lepingu p 3.1 kohase hinnaga, v.a oktoober 2017 kuni mai 2018, mil müügihind on kokku lepitust suurem. Selles osas on vaidlustatud otsus ebaõige ka siis, kui hagi rahuldamine oleks põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg 1 esimest lauset, jättes kohaldamata VÕS § 113 lg-t
2. Hageja ei ole sellist nõuet viivise osas esitanud nagu maakohus on rahuldanud. Ka arvete tähtpäevad on arvestatud valesti. Arveid ei ole esitatud lepingus kokku lepitud viisil. Viivise nõue on ka arvutuslikult ebaõige. 6.
3. Vastuhagi rahuldamata jätmisega seoses märgib kostja järgmist. Maakohus ei ole selgitanud, milline on tõendamiskoormis vastuhagis rahuldamata jäänud nõuete osas ning milliseid asjaolusid peab kostja tõendama. Viivise nõude rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud seetõttu, et kostja esitas selle alternatiivsena ega seetõttu, et vastuhagi terviktekstist ei nähtu viivise numbrilist suurust ega arvutuskäiku. Maakohus on kõik tõendid vastu võtnud (v.a
4. septembril 2018 tagastatud materjalid). Kostjal oli tekkinud õiguspärane ootus, et kohus otsuse tegemisel tõendeid arvestab (eriti arvutusploki andmeid tõendamiseks kostja enamtoodetud soojusenergia kogust). Maakohus oleks pidanud menetluse uuendama ja võimaldama kostjal vastavaid asjaolusid teiste tõenditega tõendada. Kostja ei nõustu sellega, et kulutuste tegemine ja selle kaudu kahju tekkimine ei ole piisavalt tõendatud. Konkurentsiameti kontroll tagab nõude piisava põhjendatuse ja vastav otsus tõendatuse. Asjaolul, et tunnistaja Ü. Kase ütlused ei puuduta kogu vastuhagis nimetatud perioodi, ei ole määravat tähtsust. Ütlused puudutavad suurt osa sellest ning sisulised etteheited, et hageja ei täida lepingus toodud temperatuurigraafikut, on samad. 5 Maakohus on jätnud arvestama kostja esitatud maakohtu lahendi ja hageja menetlusdokumendi, milles hageja nõuab biogaasijaama ehitajalt kahju saamata jäänud tulu eest kostjale müümata jäänud soojusenergia eest. Maakohus ei ole selgitanud tõendi usaldusväärsusega seotud probleeme ning ei ole võimaldanud kostjal sellest tulenevalt teisi tõendeid esitada. Andmeid on maha lugenud kostja juhatuse liige, kes on allkirjaga kinnitanud andmete õigsust, ja Kamstrup AS-i esindaja ning neid on maha loetud hageja esindaja juuresolekul. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tuvastatud lepingu rikkumine ei tingi vastuhagi rahuldamist. Hagejal oli kohustus tarnida soojusenergiat lepingus toodud minimaalse võimsusega kogu kütteperioodi jooksul. Suurus 1900 MWh tuleneb Konkurentsiameti vastusest ning maakohus on ebaõigesti märkinud, et see asjaolu on tõendamata. Lepingurikkumisega on tegemist siis, kui hageja ei tooda ööpäevas vajalikku või minimaalselt 15,3 MWh energiat. Maakohus ei ole selgitanud, et kostja pidi tõendama, et ta oli igal ajahetkel võimeline sellises koguses soojusenergiat vastu võtma. Ebaõige on maakohtu etteheide, mille kohaselt ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid hinnata kostja väiteid tema poolt juurde toodetud soojusenergia osas seoses asjaoluga, kas need sisaldavad ka kostja poolt opereeritud kütuseterminali soojusmahtusid või mitte. Maakohus ei ole selgitanud, et vastuhagi rahuldamine eeldab selle asjaolu tõendamist. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et antud asjaolu tuleb tõendada, peab kohus kostjale andma vastava võimaluse. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks tõsikindlalt järeldada, et temale on tekkinud otsene kahju seoses põlevkivi(kütte)õli soetamisega. Ü. Kask kinnitas, et kostja katel hakkas tööle automaatselt, kui hageja ei anna üle küttegraafiku täitmiseks vajalikus koguses soojusenergiat. Kostja esitas põlevkiviõli soetamise arved. Maakohus on märkinud, et kostja ei ole katla ebasobivast töörežiimist tingitud kahju osas tõendeid esitanud. Tegelikult kostja loobus antud nõudest ja esitas nõude katla täiendava koormisega kaasnenud otseste kulude hüvitamiseks. Üllatav on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei tulene Konkurentsiameti andmetest, et kostja tegi kulutusi. Raamatupidamistarkvara väljatrükiga tõendas kostja elektrienergia eest esitatud arvete nõuet ja vastava kohustuse täitmiseks lepingu olemasolu, mitte nõudeid, mille maakohus jättis rahuldamata. Kostja ei nõustu sellega, et tema nõuetele ei kohaldu lepingu p-s 3.5 kokkulepitud viivise määr. Katla täiendava koormusega kaasnenud hüvitamisnõude kohta märgib kostja täiendavalt järgmist. Kostja pidi tegema täiendavaid kulutusi seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. Nende kulutuste lubatud suurust kontrollib ja määrab Konkurentsiamet. Konkurentsiameti metoodika on piisav, veendumaks kulude põhjendatuses. Juhul, kui kohus ei nõustu Konkurentsiameti selgitustes toodud põhjendustega ja soovib kohaldada KKütS § 8 hageja tõlgendust, on kostja vastav nõue siiski põhjendatud ulatuses, milles hageja tootis kütteperioodil vähem kui 1900 MWh (kokku 35 236 eurot 84 senti). Maakohus poleks tohtinud kohaldada

§ 444lg-t 1.

Juhul kui maakohtu otsus peaks jääma haginõuete rahuldamise osas muutmata, palub kostja kontrollida otsuse õigust ka tasaarvestuse osas.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
3. detsembri 2018 otsus tuleb täielikult tühistada ning hagi ja vastuhagi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada (

§ 657lg 1 p 3).

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nii hagi kui vastuhagi läbivaatamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 9.
2. Hagi läbivaatamisel on maakohus rikkunud 442 lg-t 8 ning ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud.

§ 442

lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus tuvastas, et hagiavalduse terviktekstis esitatud tabelis (II kd tl 24-25) on nõude kujunemist jälgitavalt kirjeldatud ning kostja ei ole vaidlusaluste kütteperioodide suhtes esitanud hagejale selgeid ja tõendatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise. Vaidlustatud otsuses puuduvad maakohtu põhjendused selle kohta, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kostja on vastu vaielnud hagile, väites, et kuna hageja on lepingut rikkunud, siis on tal õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 ja § 111 alusel kuni kohustuse täitmiseni hageja poolt. Samuti on kostja vastu vaielnud viivisenõudele, leides, et viivist ei saa nõuda aja eest, mil tal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest, ning samuti on viivise määr ebaõige ja põhjendamatult suur (I kd tl 51-52). Kostja on

1. novembril 2017 kohtuistungil selgitanud, et vaieldavaks asjaoluks on ka arvete saamine kostja poolt ja põhinõude suurus (I kd tl 80). Seega on kostja vaidlustanud arvete järgsete summade sissenõutavuse (lepingu p 3.
2. – ostja kohustub tasuma arve 21 päeva jooksul arve saamisest). Põhinõude suurust on kostja vaidlustanud seeläbi, et perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018 esitatud arvetel ei vasta müügihind lepingu p-s 3.
3. kokkulepitud valemile. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses ühelegi kostja nimetatud väitele vastanud. Maakohtu üldsõnaline väide, et kostja ei ole esitanud selgeid ja tõendatud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamise, ei ole põhjendus selle kohta, miks ta ei nõustunud kostja väidetega. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hagi rahuldamise kohta tehtud otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja hagi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtus asja uuel läbivaatamisel on pooltel võimalik esitada uusi väiteid ja tõendeid seoses kostja esitatud faktiliste väidetega, mh on hagejal võimalik tõendada kostjale arvete saatmise tähtpäeva ja müügihinna õigsust perioodil oktoober 2017 kuni mai 2018 esitatud arvetel ning kostjal on võimalik täpsustada aega, mil ta keeldus õigustatult oma kohustuse täitmisest ning hageja oli vastuvõtuviivituses. 9.
4. Ringkonnakohus leiab, et ka vastuhagi läbivaatamise osas tuleb maakohtu otsus täielikult tühistada ja saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 9.2.
5. Maakohus on rahuldanud vastuhagis esitatud elektrienergia eest tasumise nõude summas 11 429 eurot 8 senti ning selles osas ei ole apellelatsioonkaebust esitatud. Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses muuhulgas maakohtu otsuse osas, milles jäeti välja mõistmata viivis põhinõudelt summas 11 429 eurot 8 senti (s.o elektrienergia tasult). Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja poolt elektriarvete tasumise nõude õigeksvõtt põhinõude osas ei vabasta teda viivise tasumise kohustusest samalt nõudelt. 7 Kostja on vastuhagis (I kd tl 117-150) taotlenud viivise väljamõistmist 0,15% tasumata summalt päevas ning esitanud elektrienergia arved ja viivise arvestuse (I kd tl 125-138). Maakohus jättis viivise nõude rahuldamata, leides, et olukorras, kus hageja on põhinõude õigeks võtnud ja kostja ei ole pooltevahelise lepingu raames soojusenergia eest tasunud täies ulatuses, ei kuulu nõue rahuldamisele. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht ebaõige. Asjaolu, et hageja võttis õigeks elektrienergia eest võlgnetava summa, ei välista võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumise kohustust. Poolte vahel oli sõlmitud lisaks soojusenergia ostu-müügilepingule suuline kokkulepe selle kohta, et hageja tasub kostjale elektrienergia eest arvete alusel. Kuna tegemist on erinevate lepingutega, siis on alusetu kostja väide, et viivise määraks on soojusenergia ostu-müügilepingu p-s 3.5 kokkulepitud 0,05% päevas. Elektrienergia arvetel olev märkus „Arve mitte tähtaegsel tasumisel on õigus nõuda viivist vastavalt lepingule, lepingu puudumisel 0,15% päevas“ ei anna alust asuda seisukohale, et pooltel oli kokkulepe viivise määras 0,15% päevas. Asja puuduvad tõendid selle kohta, milline oli poolte suuline kokkulepe elektrienergia eest tasumise osas (s.o kas ja kui suures määras lepiti kokku viivise määras) ning arvele ühepoolselt märgitud viivise määr ei ole käsitletav kokkuleppena viivise määra suuruse osas. Lähtudes eeltoodust kuulub ringkonnakohtu arvates kohaldamisele seaduses sätestatud viivise määr (VÕS § 113 lg 1). Kuigi apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud elektrienergia eest tasumise nõude, summas 11 429 eurot 8 senti, rahuldamist, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka selles osas, sest hageja on taotlenud maakohtus hagi ja vastuhagi osas tasaarvestuse tegemist ning seetõttu otsuse resolutsiooni selguse ja täidetavuse huvides (

§ 442lg 5) on lahendada hagi ja vastuhagi ühes otsuses.

Lähtudes märgitust ei mõista ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja viiviseid elektrienergia tasu nõudelt seaduses sätestatud määras. 9.2.

1. Maakohus on jätnud vastuhagi rahuldamata järgmiste kostja nõuete osas: 1) põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju summas 134 435 eurot 97 senti (II kd tl 30 p 1.1.1) nõue ja 2) katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti (II kd tl 30 p 1.1.3) nõue. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus on rahuldamata jäänud nõuete osas viinud eelmenetluse läbi puudulikult ning jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (sh jätnud selgitamata tõendamiskoormise). Maakohus on küll otsuses märkinud, et ta on teinud ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (I kd tl 80, tl 192), kuid maakohtu esimene ettepanek on tehtud enne vastuhagi esitamist ning teine ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks oli üldsõnaline („esitada täiendavaid tõendeid nende poolt esitatud nõuete ja vastuväidete aluseks olevate asjaolude suhtes“), kusjuures maakohus keelas pooltel uute faktiliste väidete esitamise esitatud nõuete ja väidete kohta. Sellises olukorras on maakohtu seisukoht, et kostja poolt tehtud väidetavad kulutused ja kahju tekkimine ei ole piisavalt tõendatud, põhjendamatu. Maakohus on tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud küttevee temperatuurigraafiku 85 kraadi/65 kraadi täitmist ning asunud seisukohale, et hageja poolt toodetud küttevee ebapiisav temperatuur mõnel ajaperioodil ei tingi vastuhagi täielikku rahuldamist. Maakohus on siinkohal tähelepanuta jätnud kostja seisukoha, mille kohaselt hageja poolt küttevee temperatuurigraafiku mittetäitmine tõi kaasa selle, et kostja pidi tootma põlevkiviõlist täiendavat soojust, et tagada lepingus kokkulepitud küttevee temperatuurigraafik. 8 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja poolt esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses pidi kostja tootma põlevkiviõlist täiendavat soojust selleks, et tagada küttevee temperatuurigraafiku 85/650C täitmine. Eriteadmistega isikute Villu Varese ja Ülo Kase arvamusest (I kd tl 56-76) nähtub hageja poolt lepingu rikkumine (kaugküttevõrgu temperatuurigraafik oli ligikaudu 80/500C, kuid vastavalt lepingule pidi olema 85/650C), kuid sellest ei ole tuvastatav põlevkiviõli kogus, milline oli vajalik vaidlusalusel perioodil selleks, et tagada küttegraafikukohane temperatuur. Samuti ei võimalda vajalikku põlevkiviõli kogust täiendava vajaliku soojuse saamiseks tuvastada kostja kahju hüvitamise kirjad hagejale (I kd tl 120, 122, 123), kostja arvutused (I kd tl 144-150), kostja selgitused failide kohta (I kd tl 207208) ning soojamõõturi näitude mahalugemise andmed (I kd tl 66-76). Ringkonnakohtu arvates oleks põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju suuruse kindlaksmääramiseks vajalik määrata ekspertiis, sest tegemist on eriteadmisi vajava küsimusega, kuna kahju suurus sõltub sellest, kas katlamajja siseneva küttevee temperatuur vastas vaidlusalusel perioodil temperatuurigraafikule 85/650C; kui ei vastanud, siis millisel perioodil ja kui palju sõltuvalt sellest pidi kostja kasutama põlevkiviõli täiendava soojuse saamiseks jms. Kostja kahjuks saab olla selline kahju, mis on seotud hagejapoolse lepingu rikkumisega. 9.2.
2. Kostja nõude osas seoses katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti hüvitamiseks märgib ringkonnakohus, et iseenesest võivad kostja nõudes märgitud kulud esineda, kuid nende suuruse tõendamiseks ei piisa ainuüksi Konkurentsiameti kirjast (I kd tl 164-165). Kostja peaks tõendama täiendavate kulutuste kandmist seoses katla ja katlamaja ekspluatatsiooniga. 9.2.
3. Lähtudes eeltoodust on maakohus vastuhagis esitatud nõuete: 1) põlevkiviõli soetamisega kaasnenud otsese kahju summas 134 435 eurot 97 senti ja 2) katla täiendava koormusega kaasnenud kulude summas 54 322 eurot 40 senti, läbivaatamisel jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (

§ 392

). Seetõttu ringkonnakohus tühistab vastuhagi osas maakohtu otsuse ja saadab vastuhagi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 10. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson