Obsah (4)

§ 121§ 45§ 44§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-714 Määruse kuupäev 29. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi O.P. kaebus Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse õigusvastasu

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. O.P. esitas
2. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) tegevuse õigusvastasus. Tartu Täiskasvanute Gümnaasium teatas
3. märtsil
4. a vastuses kaebaja taotlusele, milles ta soovis täiendkoolitust riigieksamiteks valmistumiseks, et kooli ülesanne ei ole pakkuda täiendkoolitust inimestele, kellel on omandatud keskharidus. Kaebaja ei nõustu TTG vastusega, kuna algselt selgitati talle, et ta ei saa täiendavalt õppida, kuna selleks puuduvad vabad kohad. Kaebaja taotleb ka kohustada TTG direktorit vastama, miks talle on vastatud erinevalt. Kaebaja leiab, et tema õigusi ja inimväärikust on jämedalt rikutud.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada riigieksamiks valmistumise täiendkoolitust. TTG jättis kaebaja taotluse osaleda õppetundides riigieksamiteks valmistumiseks rahuldamata, kuna TTG ülesanne ei ole pakkuda täiendkoolitust inimestele, kellel on omandatud keskharidus (tl 2). Kaebaja palub kaebuse ühe nõudena tuvastada TTG tegevuse õigusvastasus (I). Kaebuse teise nõudena taotleb O.P. kohustada TTG direktorit teatama, miks ta on õppetundides osalemisest keeldumiste kohta esitanud erinevaid põhjendusi (II). I 4.

§ 45

lg 2 sätestab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõiguse piirangud.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal välja tuua põhjendatud huvi.

1. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja peale vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamise tahte välja toonud muid põhjusi. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda akti õigusvastasuses, vaid õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma subjektiivsete õiguste kaitsel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-09, p 30). Kui kaebaja hinnangul on vastustaja tegevusega talle põhjustatud kahju, siis on tal võimalik esitada kahjunõue. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna siiski õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peaks isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi tulevikus, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-17-749 (p 11) ja selles viidatud kohtulahendid). Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda ning seda pole võimalik tavapärase järelkontrolli raames kõrvaldada. Kaebajal puudub seetõttu ilmselgelt kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks.
6. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja võimaldaks tal osaleda riigieksamiks valmistumise õppetundides, mistõttu on efektiivsemaks vahendiks kohustamiskaebus. Üksnes TTG tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaebajat saavutada seda eesmärki. Käesoleval juhul ei pea kohus siiski vajalikuks suunata kaebajat kohustamisnõude esitamisele. Kohtu hinnangul ei saavutaks kaebaja kohustamisnõudega enam kaebuse eesmärki, kuna osad riigieksamid on juba toimunud ning kaebuse menetlemise lõpuks on kõigi riigieksamite tegemise tähtaeg lõppenud. Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kohustamisnõudega oleks võimalik saavutada praegusel juhul kaebuse eesmärki, on kohustamisnõudega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine vähetõenäoline, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda täiendkoolitusi seoses riigieksamiteks valmistumisega. Kaebajale on tagatud võimalus osaleda riigieksamitel. Seetõttu ei jäta kohus kaebust käiguta ja tagastab kaebuse.
7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb selle nõude osas

§ 45lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

II

1. Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus vastustaja direktori kohustamiseks vastata kaebaja küsimustele soovitud viisil. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusest tulenevalt on selgitustaotluse adressaadil küll vastamiskohustus, ent see ei tähenda, et kaebaja saaks esitada nõudmisi seoses 2 vastuse sisuga. Kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et vastustaja jättis tema selgitustaotlusele vastamata. Kaebaja leiab üksnes, et TTG ei ole talle antud küsimuses vastanud selgelt ja ühetaoliselt. Kohus leiab, et halduskohtule esitatava kaebusega ei saa kaebaja nõuda, et haldusorgan vastaks tema taotlusele tema poolt soovitud viisil või sisuga.
2. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44

lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kohustamist vastama kaebaja taotlusele tema poolt soovitud viisil ning kohus tagastab kohustamisnõude

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3