1-17-9505/50

(5)Harju Maakohtu 27.03.2019 kohtumäärusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati Aleksei Tassinkevitšile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.10.2017 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 5 kuud ja 24 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 13.04.

1. Tallinna Vangla esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Tassinkevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 27.02.2019 ja lõpp 20.08.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.06.
3. Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.06.
4. Kinnipidamisasutusest Aleksei Tassinkevitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud 2 korda ning vanglas kannab karistust esimest korda. Käesolevat karistust kannab lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Toimepandud kuriteod on samaliigilised, isik on sooritanud kahel korral kehalise väärkohtlemise lähisuhtes olles. Kuritegude peamiseks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine, ei ole planeeritud. Tegude raskusaste on jäänud samaks (kergemad kehavigastused). Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 12.11.
5. Käesoleva vangistuse ajal ei ole hõivetegevustes osalenud. Kehtivad distsiplinaarkaristused Aleksei Tassinkevitšil puuduvad. Enne vangistust elas Tallinnas üürikorteris. Ennem seda elas XXX. Varasemalt korduvalt elukohti vahetanud. Viimase kuriteo (kehaline väärkohtlemine lähisuhtes) sooritas elukaaslase vastu, kellega elasid koos pool aastat aadressil XXX. Vabanedes kindel elukoht puudub, kuid isik on nõus asuma elama XXX, mille juhataja on kinnitanud, et isikule tagatakse koht. Isikul on kutseharidus. Pärast põhihariduse saamist asus õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse, kus omandas koka eriala. Riigikeelt valdab vabalt. Peab haridust oluliseks, kuid hetkel ei näe võimalusi enesetäiendamiseks, kuna peab iseseisvalt hakkama saama. On kokana töötanud. Enne vangistust töötas ametlikult erialalasel tööl Tallinnas ettekandjana (5 kuud), samas isik väidab, et oli 6 kuud enne vangistust Leedus. Varasemalt töötanud erinevates toitlustusasutustes nii baarmeni kui ka kokana (XXX). Sageli töökohti vahetanud (põhjusteks suur töökoormus, väike palk ning alkoholiprobleemid). XXX töötas ametlikult 1 aasta, kuid siis alkoholiprobleemi tõttu lõpetati töösuhe. Jõhvis elades tegi peamiselt juhutöid. Enda sõnul tuli igakuiste sissetulekutega toime, kuid tunnistab, et on võtnud kiirlaene ning nende tasumisega tekkisid probleemid. Tallinna Vangla andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 8 324,61 eurot ja vabanemisfondi on kogunenud 4 eurot. Vangistuse ajal rahaliselt toetab vanaema. Garanteeritud vabanemisejärgne töökoht puudub. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad vanaema ja õe, kellega ta suhtleb. Isal on uus pere ja emaga suhted katkenud. Abielust on isikul kaks. Abielu purunes, kuna isikul olid alkoholi tarvitamisega probleemid. Isiku sõnul on tal mõned sõbrad, kellel ei ole kriminaalset tausta. Kuriteod sooritanud üksinda, mõjutatav (läheb kergesti sõprade ideedega kaasa, mõtlemata tagajärgedele). Vangistuse ajal suhtleb vaid vanaemaga. Isiku sõnul ei tarvitanud ta viimased 5 kuud enne vangistust alkoholi, kuna viibis vabatahtlikult Leedus rehabilitatsioonikeskuses ravil alkoholi kuritarvitamise tõttu. Varasemalt tarvitas sageli, algul tööst vabadel päevadel, kuid hiljem muutus tarvitamine pidevaks ja alkoholi tarvitamise tõttu lõpetati ka töösuhteid. Isiku sõnul muutus tarvitamine probleemiks peale seda kui abielu purunes 2

(5)ning ühe aasta jooksul tarvitas pidevalt koos sõpradega alkoholi. Hetkel väljendab sõnades, et soovib alkoholitarvitamist piirata, on valmis pöörduma haiglasse depoopreparaadi paigaldamiseks. Kehalised väärkohtlemised on toime pandud alkoholijoobes. Isiku sõnul on ta proovinud koos sõpradega kanepit ja amfetamiini, kuid tarvitama ei hakanud. Süstinud ei ole, üledoose ei ole esinenud. Isiku tervis on rahuldav. Kroonilisi haigusi ei ole. Isik on enda suhtes kohati kriitiline, väljendab negatiivsust oma tegude üle. Tunnistab, et tal on olnud raskeid perioode, kus vajas abi, kuid proovis probleeme lahendada alkoholi abil. Suhtlemisel isik on kinnine ja tagasihoidlik. Vägivallakuriteod toime pandud alkoholijoobes, kui isik ei ole suutnud kontrollida oma käitumist ja ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele. Isik käitub impulsiivselt alkoholijoobes olles. Tunnistab oma probleeme, kuid ei ole seni suutnud leida neile lahendusi. Tegude tagajärgedele ei mõtle koheselt, kuid hiljem kahetseb toimepandut. Soovib vabanedes elukohta vahetada, et hoiduda senisest elukorraldusest ja alustada uues keskkonnas. On seadunud endale eesmärgiks alkoholiravile minna ja asuda tööle (tasumaks nõudeid ja elatist lastele). Isikut toetab vanaema ja õde, on valmis osalema tugiisikuteenusel. Vangistuse ajal saab aru ametnike positiivsest rollist, suhtlemisel viisakas. Varasemalt olnud kriminaalhooldusel, ei täitnud üldkasuliku töö tunde ja eiras kohustust mitte tarvitada alkoholi ning karistus pöörati täitmisele. Näeb kriminaalhoolduses vähe eelised enda jaoks. Saab aru ühiskonnas kehtivatest normidest, kuid eirab neid, kui need puudutavad tema enda käitumist. Isiku hakkamasaamist on mõjutanud olukord, kus isik pidi iseseisvalt hakkama saama (kui suhted vanematega katkesid). Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnaliselt olemas. Ohustatud on konkreetne täiskasvanu/täiskasvanud ja avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb lähisuhtes olles kehaliseses väärkohtlemises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem kui isik kuritarvitab alkoholi ning lähisuhtes olles lahendab konflikte füüsilist vägivalda kasutades. Oht on kõige tõenäolisem kui isik ei suuda kontrollida oma käitumist. Tallinna Vangla, arvestades Aleksei Tassinkevitši ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Aleksei Tassinkevitši tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 03.07.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav ei toetanud enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Tassinkevitši ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Aleksei Tassinkevitši tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab 3

(5)taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristatust kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei mõju talle piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Aleksei Tassinkevitši käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht, ta kuritarvitab alkoholi ning tal on võlad, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Kohtul puudub kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Aleksei Tassinkevitšil puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on koka eriala ja valdab riigikeelt. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik asuda elama XXX. Tegemist on ühiselamu toaga. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samal ajal kohus ei leia, et Aleksei Tassinkevitši ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud teda hoida kohtu poolt määratud talle kohtulahenditega ettenähtud kohustuste ja nõuete täitmisest. Aleksei Tassinkevitš ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete korduvate rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et Tassinkevitš ise ei toeta enda ennetähtaegset vabastamist ning soovib kanda karistust lõpuni. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Aleksei Tassinkevitši isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, lähedaste toetuse,) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistus samalaadsete kuritegude eest, võlgade olemasolu, töökoha puudumine, alkoholi kuritarvitamine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse 4

(5)kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei Tassinkevitšile Viru Maakohtu 24.10.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5