← Eesti

3-19-1202/4

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1202 Määruse kuupäev 28. juuni 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Dmitri Tsajuni taotlus riigi õigusabi saamiseks (seoses suitsetamis

§ 4

lg 3 p 6) või isiku esindamine halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p 5).

Riigi õigusabi seaduse (

) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses või kohtusse pöördumiseks. Seetõttu kohus seda asjaolu ei täpsusta. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (25.02.201924.06.2019) väljavõtte kohaselt peab kohus tõenäoliseks, et taotlejal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. 4. Kohus jätab taotluse rahuldamata

§ 7lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Taotleja on iseseisvalt esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi vangla vastu ning läbinud iseseisvalt kohustuslikud kohtueelsed menetlused. Ainuüksi 2019. aastal on taotleja esitanud seitse kaebust Viru Vangla vastu, millest neli kaebust on käesoleva seisuga menetlusse võetud, ning kasutanud edasikaebeõigust määruskaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisel. See näitab, et taotleja on võimeline ise koostama ja esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale või kaebuse kohtule. Kohus selgitab, et halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Kohus märgib lisaks, et

§ 7

lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

  1. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja hinnangul on kohus tunnistanud vangla tegevuse suitsetamise keelamisel õigusvastaseks, mistõttu taotlejal võiks olla tekkinud kahju hüvitamise nõue seoses vangla õigusvastase tegevusega. Tõenäoliselt peab taotleja silmas eespool viidatud haldusasjas 3-17-2607 tehtud Tartu Halduskohtu 12.06.2019.a otsust, millega kohus rahuldas kaebajate, mh taotleja kaebuse. Taotleja on nimetatud otsuse ja selle tõlke kätte saanud 25.06.
  2. Kohus peab vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohtu 12.06.2019.a otsus ei ole veel jõustunud ja seega ei ole lõplikult tuvastatud Viru Vanglas suitsetamise keelamise õigusvastasus. Kui taotleja soovib vaatamata sellele enne otsuse jõustumist esitada kahju hüvitamise nõude seoses suitsetamise keelamisega, on tal õigus esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus esitada kaebus kohtule. 6.

§ 7lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.

Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.