Obsah (6)

§ 448§ 142§ 444§ 438§ 163§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1863 Tsiviil

§ 448lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 142lg 2, § 415). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 04.02.2019 Tartu Maakohtule hagi Pilvi Kübarsepa (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3266,15 eurot, intressid 832,55 eurot, viivise perioodi 05.10.2016-04.02.2019 eest 2289,89 eurot, viivise alates 05.02.2019 põhinõudelt 3266,15 eurot kuni põhinõude 3266,15 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,082192% päevas. Hageja palub jätta menetluskulud 895 eurot kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõude aluseks on Bigbank ASi ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX . Kostja rikkus lepingut ja jättis tasumata laenu põhisummas ja intressi alates 10.11.2015 ning pank teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest alates 04.10.2016. Pank loovutas 27.11.2017 nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega. 3.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, märkides vaid järgmist. 4.

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele 2 tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,082192 % põhinõudelt päevas (30% aastas) ajavahemiku 05.10.2016 – 04.02.2019 eest 2289,89 eurot. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid sisaldavad tüüptingimusi, mida kostja mõjutada ei saanud.
2. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas (s.o 0,022% päevas).
5. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
6. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,082192 % päevas), ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära enam kui kolm korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära pidada tühiseks.
7. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.10.2016 kuni 04.02.2019 summas 612,21 eurot. Lisaks viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 05.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 11.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja enda kanda. 3 12. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 575 eurot järgmiselt: - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 475 eurot; - õigusabikulud dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine 100 eurot. Hageja on taotlenud õigusabikulude kindlaksmääramist summas 420 eurot. Kohus leiba, et arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 100 eurot (

§ 175lg 1).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 431,25 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4