← Eesti

3-19-554/8

Obsah (4)§ 158§ 108§ 109§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-554 Haldusasi Astlanda Arendus OÜ kaebus Ta

§ 158lg 3).

Lisaks omab käesolevas vaidluses tähtsus haldusmenetluses seaduse (HMS) §-st 60 tulenev kehtiva haldusakti siduvus.

  1. Astlanda Arendus OÜ kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumist sellega, et juurdepääsutee läbi temale hoonestusõiguse alusel kuuluva kinnistu kahjustab tema majanduslikke huve keskuse opereerimisel ning kinnistu kasutamisel.
  2. Kaevatava haldusakti kohaselt asub planeeritud maa-ala Mustamäe linnaosas Akadeemia tee, E.Vilde tee ja Ehitajate tee vahelisel alal hoonete (peamiselt korruselamud) vahelises sisekvartalis. Seni tühi ala soovitakse võtta kasutusele ja hoonestada ärihoonega, mis toetab oma funktsiooniga naaberkinnistule ehitatud spordi- ja vabaajakeskust. Juurdepääs on lahendatud läbi Akadeemia tee 30 kinnistu, mis arvestab kehtestatud Akadeemia tee 30 kinnistu detailplaneeringuga ning on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ja sellekohase hoonete vahelise avaliku ruumi kasutusega. Selline lahendus on lähimaks juurdepääsuks Akadeemia teele ning ei häiri ümbritsevate kortermajade elanikke, kuivõrd olemasolevad 5

(9)juurdepääsuteed on välja ehitatud kortermajadele ligipääsuks. Samuti säilib haljastus ja õuealad. (20.02.2019 korraldus, tl 4) Kaebaja poolt planeerimismenetluses pakutud alternatiiv oli juurdepääsu rajamine, kas Ehitajate teele või Vilde teele või ka Akadeemia teele planeeringuala lõunaosa kaudu, eesmärgiga vältida oma kinnistu kasutamist juurdepääsuks Akadeemia tee 32b kinnistule. Alternatiivsete juurdepääsuteede kasuks räägib kaebaja hinnangul juurdepääsuteede olemasolu ning eelkõige liiklusohutus temale hoonestusõiguse alusel kuuluval kinnistul.
  1. Akadeemia tee 30 detailplaneering (kehtestatud 17.02.2016) näeb ette üle Akadeemia tee 30 kinnistu juurdepääsu kavandamise Akadeemia tee 32b kinnistule (DP liiklusskeem, tl 55; DP põhijoonis, tl 61).
  2. Kaebaja märgib õigesti, et planeeringu kehtestaja on juurdepääsutee ettenägemisel eelistanud tema huvidele ümberkaudsete kortermajade elanike huve. Kohus on seisukohal, et vastustaja on seda tehes toiminud igati õiguspäraselt, kuna see tuleneb kehtivast Akadeemia tee 30 kinnistu DP-st ehk teisisõnu otsustus juurdepääsu asukoha osas on tehtud juba viidatud planeeringu kehtestamisel ning järgides selliste elamukvartalite ruumikasutuse põhimõtteid (vt TLPA 21.11.2018 vastus nr 3-2/3210-2, tl 56). Kaebaja ei soovi, et naaberkinnistule rajatavale hoonele oleks juurdepääs Akadeemia tee 30 kinnistu kaudu, kuigi selle näeb ette Akadeemia tee 30 kinnistu DP. Vaidlus on sisuliselt selles, kas kavandatava äriotstarbega hoone (sporditarvete kauplus, majutusasutus jm) juurde suunduv liiklus tuleks suunata läbi kaebajale kuuluva spa- ja vabaajakeskuse parkla või läbi korterelamute hoovide. Kaebaja väidab oma keskuse kasutajate liiklusohutuse vähenemist tulenevalt planeeritavast juurdepääsuteest ning sisuliselt leiab, et selle asemel tulnuks halvendada korterelamute elanike liiklusohutust ja tekitada neile täiendavaid häiringuid. Nagu kohus märkis, on see otstarbekuse otsustus põhimõtteliselt tehtud juba Akadeemia tee 30 kinnistu DP-s ning kaebaja pole seda vaidlustanud. Kuigi seda otstarbekuse otsustust ei peaks kohus käesolevas asjas hindama, ei nähtu kohtule, et see oleks ilmselgelt meelevaldne. HMS § 60 kohaselt loob kehtiv haldusakt õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Avaliku ruumi planeerimisel ei ole mõeldav, et järgmistes planeeringutes ei arvestata külgnevate alade kehtivate või paralleelselt menetletavate planeeringutega. Madalama astme planeering peab aga vastama kehtivale kõrgema astme planeeringule. Kohtu hinnangul on vastustaja otstarbekuse kaalutlused vaidlusaluse Akadeemia tee 32b DP kehtestamise otsuses mõistlikud ja lähtuvad nii konkreetsest alast kui kehtivatest planeeringutest. Vastustaja on selgelt märkinud, et olemasolevad teed elamukvartalis on mõeldud esmaselt elanikele oma kodudele juurdepääsuks ning nende muutmine transiittänavateks, sh vähendades ka haljastust ja õueala, ei ole põhjendatud. Sellest lähtuvalt on juurdepääsu küsimus lahendatud kehtivas Akadeemia tee 30 kinnistu DP-s, millest tuli vastustajal lähtuda naaberkinnistule juurdepääsu määramisel. Ka Akadeemia tee 32b DP koostamise algatamise korralduses (22.04.2015, tl 6) on märgitud, et krundile juurdepääs kavandatakse Akadeemia tee 30 kinnistu kaudu (p 3.3) ning liiklusskeem koos kergliiklustee võrgustikuga peab arvestama Akadeemia tee 30 kinnistule koostatava DP-ga (p 3.4).
  3. Kohus märgib lisaks, et kaebaja spordi- ja vabaajakeskuse parkla ja selle juurdepääsuteed on liikluseks aktiivselt kasutatavad sõltumata sellest, kas seda läbivad ka Akadeemia tee 32b kinnistule suunduvad liiklejad. Seega tuleb parklaalal liiklejatel, nii sõidukijuhtidel kui jalakäijatel, olla tähelepanelik ja tiheda liiklusega arvestada. Samuti, nõustudes liiklusohutuse spetsialisti R.Vibo seisukohaga (ekspertarvamus tl 107 ja pöördel, mis on kohtumenetluses dokumentaalne tõend) on Akadeemia tee 30 kinnistul liiklusohutuse tagamine kinnistu omaniku (Tallinna linna) kohustus. Kaebaja esitatud 6
(9)ekspertarvamuses (tl 96-100, mis on kohtumenetluses dokumentaalne tõend) on välja toodud Akadeemia tee 30 liikluslahendusest tulenevad probleemid, mida teatud määral võib suurendada Akadeemia tee 32b kinnistule suunduv liiklusvoog (vt T.Metsavahi, joonised 1 ja 2, tl 96-97). Akadeemia tee 32b kinnistu planeerimata jätmine neid probleeme aga ei lahenda. Akadeemia tee 32b kinnistusisesed liikluslahendused ei riku aga juurepääsuga seotud kaebaja subjektiivseid õigusi ning esitatud pole populaarkaebust. Seetõttu on T.Metsavahi arvamus käesolevas asjas valdavalt asjakohatu. Küll on eksperdid (Vibo, Metsavahi) ühel meelel selles, et Akadeemia tee 30 kinnistu liikluslahendus tekitab ohtlikke olukordi, mida võimendab uuest tõmbekeskusest tulenev liiklussageduse kasv, kuid leiavad üksmeelselt, et varasemas liikluslahenduses tehtud vigu on võimalik parandada (nt Akadeemia tee lääne ja lõuna küljel paiknevad teed muuta ühesuunaliseks). Samuti on läbilaskvuse ammendumise tõttu vajalik renoveerida Akadeemia tee ja Raja tn ristmik. T.Metsavahi on analüüsinud põgusalt ka Akadeemia tee 32b liiklus- ja parkimislahendust (tl 99 pöördel) ja teinud ettepanekuid, mida saab arvestada projekteerimisel (Akadeemia tee 32b kinnistut puudutavaid). Ükski neist probleemidest ei ole selline, mis tooks kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks vaidlustatud Akadeemia tee 32b DP tühistamise. Kumbki ekspert ei väida, et juurdepääsu projekteerimine Akadeemia tee 32b kinnistule arvestades tee liiklusohutust või ehitustehnilist poolt oleks Akadeemia tee 30 kinnistu kehtivat detailplaneeringut ja käesolevas asjas vaidlustatud detailplaneeringut arvestades võimatu.
  1. Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu poleks liiklusohutust kaalutud. Liiklusohutuse kaalumiseta pole liikluslahenduse koostamine ja juurdepääsutee kavandamine võimalik. Liikluslahenduse koostamise peamiseks kaalutluseks on liiklusohutus, kuid juurdepääsu asukoha valikul tuli arvestada juba kehtiva planeeringuga. Nii näiteks on Akadeemia tee 30 kui ka Akadeemia tee 32b DP-s (DP põhijoonis, tl 30) jalakäijatele liiklemiseks ette nähtud omavahel ühilduvad kergliiklusteed. Juurdepääs Akadeemia tee 32b kinnistule elamukvartali vahelt lõikaks läbi Akadeemia 32b kinnistu lõunaküljele kavandatud kergliiklustee. Liikluse suunamisel korterelamute vahelise ala (õueala) vältimine on selgelt liiklusohutusest lähtuv kaalutlus. Vastustaja on 26.03.2018 vastuses (tl 63-64) kaebaja avalikul väljapanekul esitatud arvamusele välja toonud, et juurdepääsu ümbertõstmine kusagile mujale on sisuliselt välistatud.
  2. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja pidi olema hoonestusõiguse omandamisel teadlik kehtivast Akadeemia tee 30 DP-st ja sellest tulenevast juurdepääsutee asukohast ning avalikust kasutusest. Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab aluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (AÕS § 241 lg 1) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks (AÕS § 241 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt Riigikohtu 22.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06, p 22). Antud juhul ei ole aga tegemist erateega, kuna kinnistu Akadeemia tee 30 omanik on Tallinna linn. Kaebajale kuulub piiratud asjaõigus. Akadeemia tee 30 DP-s on kavandatud kinnistu lõuna- ja lääneservas paiknevad teed avalikku kasutusse. Akadeemia tee 30 DP liiklusskeemil on kavandatud juurdepääs tähistatud tingmärgiga – avalikult kasutatav sõidutee ala (tl 55). Tallinna linnale kuuluval kinnistul ei saa seega asuda eratee isegi, kui selle hoonestusõigus on antud eraisikule. Hoonestusõiguse omanik pidi arvestama kehtivast detailplaneeringust tuleneva avaliku kasutusega. 7
(9)See, kas hoonestusõiguse eraisikust omaja ja linna vaheline suhe teega seotud kohustuste osas peaks olema mingi tsiviil- või haldusõigusliku lepinguga reguleeritud, ei muuda tee avalikku kasutust. Ka kaebaja viidatud EhS § 94 reguleerib eratee avalikku kasutusse määramist, mistõttu pole nimetatud säte käesolevas vaidluses asjakohane. EhS 11.pt sätestab nõudeid ka avalikult kasutatavale teele. EhS § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee mh ka kohalik tee ning selle paragrahvi viimase lause kohaselt avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Sama paragrahvi lõige 7 kohaselt on kohalik tee selline tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus ning kohalik tee on mh kohaliku omavalitsuse üksusele (ehk antud juhul Tallinna linnale) kuuluv tee. Hoonestusõiguse saamine munitsipaalmaal ei muutnud planeeringuga ettenähtud teede avalikku kasutust. Kohaldatav on seega AÕS § 155, mille lõige 1 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada või lõpetada selle kasutamist ka siis, kui tee ei ole kinnistusraamatusse kantud.
  1. Kaebaja väide, et vastustaja on jätnud tähelepanuta, et Akadeemia tee 30 DP oli vaidlustatud planeeringu kehtestamise ajaks realiseeritud ja busside peatuskohad kavandatud tänavamaa-alal puuduvad (ehk tegelikkuses kõnealuseid busside peatuskohti ei eksisteeri), ei anna alust järelduseks, et tegemist oleks kaalutlusveaga, mis peaks kaasa tooma kaevatava haldusakti tühistamise. Ühestki menetlusosaliste poolt esitatud eksperdi arvamusest (Vibo, Metsavahi) ei nähtu, et busside peatumine Akadeemia tee 30 kinnistul oleks tekkinud olukorras võimatud. Kui Akadeemia tee 30 kinnistul on jäetud liikluslahendus nõuetekohaselt realiseerimata, tuleb linnal nõuda selle realiseerimist (DP ei kaota kehtivus selle realiseerimisel), mitte keelduda naaberkinnistu DP kehtestamisest. Või tagada busside peatumise võimalus reisijate turvaliseks väljumiseks liikluskorraldusvahenditega. Kolmas isik on lisaks viidanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrusele nr 43, mis ei sätesta hostelile parkimiskohtade nõudeid ehk ei nõua lahendamist detailplaneeringuga.
  2. Kaebaja esitas Akadeemia tee 32b DP avaliku väljapaneku (13.-27.02.2018) kestel 22.02.2018 kirjalikud ettepanekud ja vastuväited parkimise, juurdepääsu ja sademevee osas (tl 810). Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas neile kirjalikult 26.03.2018 (tl 63-64). Vastustaja on vastanud kõigile kaebaja vastuväidetele, mh käesolevas asjas vaidlustatud juurdepääsutee küsimuses. Asjaolu, et kaebajat vastused ei rahulda, ei anna alust tuvastada menetlusnormide rikkumist ärakuulamise ja selgitamiskohustuse täitmise osas. Ärakuulamine planeerimismenetluses ei tähenda haldusorgani kohustust nõustuda talle esitatud vastuväidetega. Haldusorganil on nii HMS §-st 40 kui planeerimisseadusest tulenev (kirjalikud vastuväited, avalik arutelu) kohustus menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks. Lõplik seisukoht vastuväidete osas seoses juurdepääsuga on esitatud kaevatavas haldusaktis (tl 4). Akadeemia tee 32b DP esitati järelevalveks ja heakskiidu saamiseks ka Rahandusministeeriumile, kes planeeringu kooskõlastas (tl 22-26). Järelevalve sisuks on muuhulgas käsitleda planeerimismenetluses arvestamata jäetud vastuväiteid (v.r PlanS § 23 lg 3 p 5). Järelevalve teostaja 06.09.2018 kirjast nähtub, et enne heakskiidu otsustamist pidi vastustaja täiendama põhjendusi juurdepääsu osas ning selleks küsima arvamuse Tallinna Transpordiametilt. Tallinna Transpordiamet põhjendas 28.06.2018 kirjas (tl 54), et elamute vahele täiendavate sõiduteede rajamine pole põhjendatud, kuna selline avalik ruum peab olema elanike teenindamiseks, samuti leidis, et liikluslahendus vastab linnaosa üldplaneeringu põhimõtetele. Ka Rahandusministeerium on 06.09.2018 kirjas asunud seisukohale, et DP menetlemisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute (sh kaebaja) seadusest tulenevaid õigusi. 8
(9)
  1. Kaebaja leiab, et kaevatav haldusakt on ebapiisavalt põhjendatud. Kohus sellega ei nõustu, kuna haldusakt sisaldab kõiki haldusorgani põhimotiive ja haldusaktis viidatakse DP seletuskirjas (tl 88-91) sisalduvatele kaalutlustele. Tallinna Linnavalitsuse 20.02.2019 korraldus vastab seda laadi haldusakti põhjendamise miinumumnõuetele.
  2. Kokkuvõtvalt pole kohtu hinnangul vastustaja diskretsiooniotsus ebaratsionaalne ega riiva ebaproportsionaalselt kaebaja huve. Õiguspärase haldusakti tühistamiseks alus puudub ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 35.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 7).

Kaebaja menetluskulud jäävad

§ 108lg-st 1 tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1).

Kolmas isik taotleb kaebajalt oma õigusabikulude (

§ 103

lg 1 p 1) hüvitamist summas 1120 eurot (ilma käibemaksuta).

§ 109lg 1 kohaselt nõutavad dokumendid kulude väljamõistmiseks on esitatud.

Asja mahtu ja keerukust ning kaebaja õigusabikulude suurust (1965 eurot) arvestades pole põhjust taotletavat summat vähendada

§ 109lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.