← Eesti

1-18-2563/141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuni 2019 1-18-2563 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus K.K. (isikukood XXX) paigutamine kinnisesse lasteasutusse Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a määrus K.K. (K) kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Viru Vangla kriminaalhooldusosakond, Põlva Vallavalitsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga Valga osakond K.K. le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot. Jätta menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  8. Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 11, 14 ja
  9. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab kohtumenetluse pool, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikku huve, esitada kaitsja vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a otsusega tunnistati K.K. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 2–§ 215 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning ta allutati KarS § 87 lg 1 p 6 alusel üheks aastaks käitumiskontrollile. Teda kohustati käitumis-kontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.
  13. Tartu Maakohtu
  14. septembri
  15. a määrusega pikendati K. K määratud mõjutusvahendi – käitumiskontrolli – tähtaega kolme kuu võrra, teda kohustati KarS § 75 lg 2 p 4 alusel jätkama käitumiskontrolli ajal õpinguid põhihariduse omandamiseks ja tal keelati KarS § 75 lg 2 p 7 alusel käitumiskontrolli ajal viibida väljaspool kohtu määratud alalist elukohta või õppenädala vältel väljaspool X Kooli õpilaskodu ajavahemikul kell 23.00 kuni 6.00 kriminaalhooldusametniku eelneva loata.
  17. novembril 2018 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule K. K kohta erakorralise ettekande. Ettekandes tehakse ettepanek paigutada K. K kasvatuse eritingimusi vajavate laste kooli, sest juba kohaldatud mõjutusvahend pole andnud soovitud tulemusi. Erikooli paigutamine tagaks talle võimaluse jätkata põhihariduse omandamist, vähendaks võimalust suitsetada ning käituda muul viisil ennast ja teisi kahjustavalt ning looks soodsama sotsiaalse keskkonna alaealise käitumise muutmiseks. Sellest ettekandest ilmneb järgnev. K.K. ei täitnud Põlva Koolist laekunud info järgi 2017/
  18. õppeaastal koolikohustust ning tal jäi kuues klass lõpetamata. Ta puudus 783-st ainetunnist. Põlva lastekaitsetöötaja Klarica Topperi initsiatiivil sõlmiti X Kooliga kokkulepe, et K. K asub õppima selle kooli kuuendas klassis. 2018/
  19. õppeaastel ei asunud K. K täitma koolikohustust X Koolis. K.K. puuduvad kindlad kodused reeglid ja kodune järelevalve tema tegevuste üle pole piisav. K. K soovib jätkata õpinguid Põlva Koolis. Kriminaalhooldusametnik, lastekaitsetöötaja K. Topper ja Põlva Kooli sotsiaalpedagoog Margit Paju ei usu, et K. K hakkab uue võimaluse saamisel võtma osa õppetööst Põlva Koolis ja pidama kinni kooli kodukorrast, sest Põlva Koolis prooviti 2017/
  20. õppeaastal K.K. suhtes ära kõik võimalikud meetmed, millest ükski ei andnud tulemusi. K.K. oli hoolduskavas planeeritud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Toimunud on viis programmitundi. Sotsiaalprogrammi läbimist on raskendanud K.K. kesine koostöö kriminaalhooldusametnikuga. Viimasel kohtumisel
  21. oktoobril 2018 polnud võimalik läbi viia programmiga seonduvaid tegevusi, sest eelnevast vestlusest häirituna lahkus K.K. ametniku juurest selleks luba saamata. K.K. on kriminaalhooldajale tunnistanud suitsetamist ja kriminaalhooldaja on teda näinud Põlva linnas avalikus kohas suitsetamas. Kriminaalhooldajale laekus Põlva politseist informatsioon selle kohta, et K.K. võttis
  22. septembril 2018 Põlva kauplusest Edu paki sigarette. Ametnikule teadaolevalt jäeti menetlus alustamata.
  23. Põlva vald saatis
  24. novembril 2018 Tartu Maakohtule avalduse ja hulga muid K.K. puudutavaid dokumente. Vald taotles K.K. paigutamist kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumi, sest see on ainuke võimalus, mis tagab K.K. koolikohustuse täitmise. Varem kasutusele võetud mõjutusvahendid ei toimi, lapsevanemad ei suuda tagada K.K. koolikohustust ja K.K. ei ole motiveeritud tegema koostööd spetsialistidega. Vald saatis kohtule ka
  25. oktoobril 2018 koostatud Sotsiaal-kindlustusameti arvamuse K.K. kohta. Amet leiab, et K.K. tuleks paigutada kinnisesse lasteasutusse, kuna Põlva Vallavalitsuse poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt K.K. käitumine seab ohtu tema arengu, tema käitumine pole paranenud vaatamata kriminaalhooldusametniku määratud mõjutusvahenditele ja ohtu K.K. arengule pole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega.
  26. Tartu Maakohtus toimus
  27. detsembril 2018 kohtuistung erakorralise ettekande arutamiseks. Kaitsja leidis, et K.K. veel kinnisesse lasteasutusse saata ei tohiks. Lapsele peaks andma veel ühe võimaluse hakata täitma koolikohustust. Lisaks on oluline see, et K.K. läheb
  28. veebruaril 2019 psühhiaatri juurde ja tuleks ära oodata, mida psühhiaater K.K. tervisest arvab. Valla ja vangla esindajad leidsid, et mõningase lisaaja andmine võib olla mõistlik: ehk hakkab K.K. tõesti viimaks õppima. K.K. vanemad asusid seisukohale, et K.K. peaks andma natuke lisaaega enda muutmiseks. K.K. lubas, et hakkab korralikult koolis käima ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Kohus leidis, et K.K. tuleb anda veel üks võimalus enda käitumise muutmiseks ja pani paika uue istungiaja
  29. a aprilli alguseks. 2

(6)
  2. aprillil 2019 toimus maakohtus uus kohtuistung. Kriminaalhooldaja sõnul on K.K. jätnud kohtuistungist möödunud perioodil neli korda kriminaalhooldaja juurde tähtaegselt tulemata. Kaks korda on K.K. sattunud politsei vaatevälja: üks kord tuvastati tal alkoholijoove ja teine kord oli ta pärast keskööd ühel korteripeol, kus tarvitati alkoholi. K.K. jätkab suhtlemist oma kuriteokaaslaste ja teiste probleemsete lastega. Küll on K.K. läbinud programmi „Õige hetk“. Valla esindaja lisas kriminaalhooldaja märgitule, et K.K. juurest leiti ühel läbiotsimisel rohelist ainet sisaldav sulgurribaga kilekott. K.K. võeti
  3. aasta jaanuaris Põlva Kooli nimekirja. Kokkuleppe kohaselt pidi K.K. hakkama saama individuaalõpet: õpetajad pidid üksnes temaga tegelema. Mõni aeg hiljem aga ütles K.K. ema, et ta hakkab ise K.K. koduõppe vormis õpetama. K.K. pidi hakkama koolis vastamas käima. K.K. on jätnud mitu korda vastamisele minemata. Kui ta ka on kohal käinud, on ta tihtipeale saanud negatiivsed hinded: kaheteistkümnest vastamisest on vaid viis lõppenud kõrgema hindega kui kaks. K.K. ema selgitas, et erinevalt varasemast K.K. nüüd natukene õpib. Suvevahajaks peaks olema võimalik kogu õppetöö ära teha.
  4. veebruaril 2019 käis K.K. psühhiaatri juures, aga uuringuid ei tehtud. Need planeeriti maikuuks. K.K. selgitas, et ta on olnud koos sõpradega ja alkoholi joonud. Korra hoidis ta enda käes ühe sõbra kanepit. Ta on õppinud. Tõsi, palju on tegemata, aga samas aega veel on. Kriminaalhooldusametnik ja valla esindaja leidsid, et K.K. tuleb paigutada kinnisesse lasteasutusse. Maakohtu määrus
  5. Tartu Maakohus andis
  6. aprilli
  7. a määrusega loa paigutada K.K. Maarjamaa Hariduskolleegiumisse kinnise lasteasutuse teenusele maksimaalselt üheks aastaks. Kui aastane õppimise periood täitub keset õppeveerandit, tuleb teenuse osutamine lõpetada sellele õppeveerandile eelneva õppeveerandi lõpus. Kui aasta õppima asumisest täitub koolivaheaja kestel, tuleb teenuse osutamine lõpetada sellele vaheajale eelneva õppeveerandi lõpus.
  8. Maakohus tuvastas, et K.K. on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid massiliselt. Kõigepealt on ta jätnud KarS § 75 lg 1 p 2 eirates korduvalt registreerimisele tulemata: seda nii enne erakorralise ettekande koostamist kui ka pärast seda, sh aastal
  9. Samuti eksis K.K. KarS § 75 lg 2 p 7 vastu, viibides pärast keskööd korteripeol, ehkki ta oleks pidanud olema hiljemalt kell 23.00 kodus. Kõige intensiivsem on aga olnud KarS § 75 lg 2 p 4 ehk hariduse omandamise kohustuse rikkumine. Erakorralise ettekande kohaselt ei osalenud K.K. pärast talle kriminaalhoolduse raames koolikohustuse panemist, st
  10. a sügisel, õppetöös üleüldse. Sealjuures oli koolikohustusest kõrvale hoidumine kohati küllaltki aktiivne: kui K.K. kooli kohale viidi, jooksis ta koolist minema.
  11. aastal on asi mõnevõrra paranenud. K.K. on kaguõppe vormis õppides mõningad koolitükid ära vastanud. Kahjuks ei ole kohtule esitatud täpseid materjale selle kohta, kui suure osa täpselt millistest ainetest K.K. läbinud on. Valla esindaja, K.K. enda ja tema ema selgitustest lähtuvalt saab aga öelda, et vastatud materjali hulk on väga väike. Positiivselt on läinud vaid viis vastamist. Kuivõrd õppekavas on märksa enam aineid kui viis, pole niisiis terves hulgas õppainetes üldse midagi ära vastatud. Aga needki viis positiivset vastamist katavad vaid väikese osa vastava õppeaine mahust. Ka ei saa koolikohustuse läbimisega seoses mitte kuidagi jätta tähelepanuta veel kahte aspekti. K.K. pidi alguses hakkama õppima õpetajate individuaalse juhendamise all, aga sellest ta loobus ja asus koduõppele. Mitmetele kooliga eelnevalt paika pandud kokkusaamistele jättis K.K. ilma mõjuva põhjuseta ette teatamata ilmumata. Eeltoodust lähtuvalt on K.K. ka pärast eelmist kohtuistungit jätkanud hariduse omandamise kohustuse rikkumist.
  12. Kuivõrd K.K. on talle pandud kriminaalhoolduslikke kohustusi rikkunud, tuleb KarS § 87 lg 8 alusel kõne alla mõjutusvahendi liigi muutmine, sh K.K. kinnisesse 3
(6)lasteasutusse saatmine. Kas laps kinnisesse lasteasutusse saata, tuleb otsustada SHS § 1302 lg 1 alusel. Viimati nimetatud norm sätestab, et laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Pole alust arvata, et K.K. kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmine seaks ohtu mõne teise isiku elu või tervise. Küll aga esineks selle meetme kohaldamata jätmisel oht K.K. endale. Esineb võimalus, et K.K. seab ohtu enda tervise. Nimelt on K.K. kriminaalhoolduse kestel suitsetanud, tarvitanud alkoholi ja kandnud endaga kaasas kanepit. Meelemürkide manustamine võib K.K. tervist ohustada või suisa reaalselt kahjustada. Kinnises lasteasutuses oleks mõnuainete tarvitamine märksa keerulisem kui seni. Samuti võib loota, et omandatava hariduse tõttu saab K.K. ise aru, et uimastite kuritarvitamisest on mõistlik hoiduda. Eeskätt aga oleks senise olukorra säilimisel ohus K.K. areng. Hariduse omandamise kohustus on suuresti sätestatud seetõttu, et inimene saaks hilisemas elus hästi hakkama ja võiks elada teda ennast rahuldavat ning teisi isikuid mitte kahjustavat elu. Hariduse omandamata jäämise korral väheneb niisuguse stsenaariumi võimalus olulisel määral. Nimelt toob harimatus endaga tihtipeale kaasa kuritegude toimepanemise (koos erinevate tagajärgedega, sh vabaduse kaotusega vangistuse näol), halva tervise, (suhtelise) vaesuse, varase surma jms. K.K. puhul realiseeruksid hariduse saamata jäämisel ülal nimetatud riskid, millest tulenevalt saaks tema edasine elu olema väga problemaatiline ja seda mitte üksnes tema enda, aga ka ühiskonna jaoks.
  1. Puudub igasugune lootus, et K.K. oleks võimalik veel kuidagi tavakooli raames haridust omandama mõjutada: kõik on juba järgi proovitud. Loomulikult puudub garantii, et kinnine lasteasutus saab olema mõjus abinõu. On võimalik, et ka see meetod K.K. enda käitumist muutma ei pane ja K.K. jääbki haridus omandamata. Siiski on võimalik, et asi läheb teisiti: uues keskkonnas vajalike erioskustega pedagoogide juhendamisel hakkab K.K. õppima ja jätkab seda ka hiljem.
  2. XXXX
  3. Kohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et K.K. tuleb KarS § 87 lg 8 ja lg 1 p 8 ning SHS § 1302 lg 1 alusel paigutada kinnisesse lasteasutusse Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Arvestades K.K. probleemide ulatust, on tarvis määrata ta sinna KarS § 87 lg 5 ls-s 1 sätestatud maksimaalseks ajaks, s.o aastaks. Sellisele vajadusele viitab kaude ka see, et K.K. on juba kaks korda n-ö tavapärasest erinevas koolis ehk Krabi Koolis õppinud. Et need mõne kuu pikkused sessioonid K.K. piisavalt ei mõjunud, on teda edaspidi vaja mõnevõrra kauem mõjutada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K.K. kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja palub kohtumääruse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.
  5. XXX
  6. Kaitsja lisab veel, et nagu kohtuistungil selgus, on K.K. püüdnud õpinguid jätkata. Ta on käinud vastamas ning saanud ka positiivseid hindeid. Seega on oht, et tal jääb vajalik haridus omandamata, vähenenud. Oht, et tema haridus jääb koolikohustuse jätkuva mittetäitmise korral puudulikuks, on kahlemata endiselt olemas, kuid määruskaebuse esitaja hinnangul ei kaalu see üles tagajärgi, mida võiks põhjustada alaealise paigutamine kinnisesse asutusse ilma, et välja oleks selgitatud, kas tema vaimne tervis võimaldab sellises asutuses viibida. 4
(6)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Maakohus tuvastas, et K.K. on rikkunud käitumiskontrolli tingimusi ulatuslikult ja erinevatel viisidel, mistõttu esineb alus KarS § 87 lg 8 järgi talle juba kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmiseks (vt vaidlustatud kohtumääruse p 30). Kohtu seda järeldust määruskaebuses ei vaidlustata. Kaitsja seab kahtluse alla esimese astme kohtu valitud meetme – kinnisesse lasteasutusse paigutamine – sobivuse.
  2. SHS § 1302 lg 1 näeb ette, millistel juhtudel võib lapse kinnisesse lasteasutusse paigutada – laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvalda ühegi vähem piirava meetmega.
  3. Maakohus põhjendas selgelt ja veenvalt, milles seisneb K.K. käitumisest tingitud oht tema enda tervisele ja arengule (vt vaidlusaluse määruse p 32). Ringkonnakohus neid põhistusi üle ei korda. Määruskaebuses ei ole kaitsja vaielnud vastu sellele, et K.K. võib ohtu seada oma tervise. Samuti ei pane määruskaebuse esitaja kahtluse alla seisukohta, et hariduse omandamise kohustuse täitmata jätmisega ohustaks K.K. enda arengut – suutlikkust elus hästi hakkama saada, elada ise rahulolu tundes ja teisi isikuid mitte kahjustavalt. Kaitsja leiab aga seda, et kuna K.K. on püüdnud õpinguid jätkata ning saanud ka positiivseid hindeid, siis on vähenenud võimalus, et tal jääb haridus omandamata. Kohtukolleegium nimetatud kaitseväidet pikalt ei käsitle. Maakohtu põhjendustest nähtub üheselt, et kuigi K.K. on tõepoolest koduõppe vormis õppides käinud mõnda ainet vastamas ja saanud ka üksikud positiivsed hinded, moodustab vastatu õppekavast vaid väga-väga väikese osa. Kohtukolleegiumile ei ole ka teada, et praeguseks oleks olukord paranenud. Kohtumenetluse pooltel oli võimalik esitada ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid ja väljendada oma seisukohti veel kuni
  4. maini 2019, kuid seda võimalust ei kasutatud (KoTo, tl 107).
  5. Selgelt ja üksikasjalikult tõi maakohus välja ka meetmed, mida K.K. puhul on rakendatud alates
  6. aastast, mil astuti esimesed sammud tema abistamiseks ja n-ö erikohtlemiseks (vt vaidlustatud määruse p 34). Maakohus järeldas nende asjaolude pinnalt, et K.K. vabaduse piiramine kinnisesse lasteasutusse paigutamisega on ainuke sobiv abinõu, vältimaks ohtu tema tervisele ja arengule, sh tagamaks hariduse omandamist. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu sellise seisukohaga täielikult. Selgub ju määruses näidatud asjaoludest, et K.K. on vaatamata mitmekülgsetele püüetele teda mõjutada järjepidevalt käitunud viisil, mis ohustab tema tervist ja arengut. Ehk siis on selge, et teda ei ole mistahes muude vahenditega võimalik motiveerida koolis käima ja ennastkahjustavast käitumisest hoiduma.
  7. XXXX
  8. Eeltoodud asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et K.K. tuleb paigutada kinnisesse lasteasutuse. Lapse vabaduste sellise piiramise tingivad tema enda huvid ja vajadus teda abistada. Kui K.K. jätkab senist käitumist, siis on sellel tõenäoliselt saatuslikud tagajärjed kogu tema elule. Olgu sel kohal ka märgitud, et lisaks koolikohustuse sütemaatilisele eiramisele ning alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele, selguvad kohtutoimikust ka K.K. mitmed õigusrikkumised (KoTo, tl 39-40). Jättes praegu K.K. kinnisesse lasteasutusse määramata, võimaldaksid kohtud olukorral minna ainult hullemaks ning selline toimimisviis oleks lubamatu. Maarjamaa Hariduskolleegiumisse paigutamisega hoitakse K.K. aga vähemalt seal viibimise perioodil eemal kahjulikest tegevustest, teda suunataks haridust omandama ning aidataks tal arendada välja hoiakuid ja oskusi, mida ta vajab hakkamasaamiseks edasises elus. 5
(6)
  1. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  2. K. Kutsar esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks K.K. määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1 tund 30 minutit, mille eest ta palub määrata tasuks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel tuleb riigi õigusabi tasu 90 eurot, sh käibemaks, tervikuna jätta riigi kanda.
  5. KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata põhiosa punkte 11, 14 ja
  6. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.