1-18-2878/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2878 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Janek Ivaru (isikukood 37807096523) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Ivaru ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Janek Ivarule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
8. Mõista Janek Ivarult menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Janek Ivaru tunnistati Tartu Maakohtu
11. juuni
12. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati viie kuu pikkuse vangistusega. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
13. septembri
14. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti J. Ivaru liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati J. Ivaru karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest
15. märtsil
16. Seega algas J. Ivaru karistuse kandmise aeg
17. märtsil 2018 ja see lõpeb
18. septembril
20. Tartu Maakohtu
21. mai
22. a määrusega jäeti J. Ivaru vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
23. Maakohtu määruse kohaselt kannab J. Ivaru karistust KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Sellele, et J. Ivarust lähtuv uute kuritegude oht on kõrge, viitab J. Ivaru senine elu: teda on korduvalt karistatud ja mitmeid kordi on ta ka vanglas olnud. Uute kuritegude riski peamine allikas on alkohol ja mõningal määral ka J. Ivaru impulsiivsus. Kohtu hinnangul on endiselt vähe alust loota, et J. Ivaru ei hakka vabadusse pääsedes uuesti alkoholi tarvitama. Seda lootust ei suurenda kuigivõrd sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine: J. Ivaru alkoholiprobleem on liiga tõsine ja pikaajaline, et üks mõne grupisessiooniga programm seda kõrvaldada suudaks. 2.
24. Erinevalt möödunud aastast kavatseb J. Ivaru minna elama oma ema poole, mitte aga enam M.I. juurde, kellele ta on peksa andnud. See vähendab tõenäosust, et J. Ivaru hakkab uuesti M. I peksma. Samas ei ole see asjaolu sedavõrd kaalukas, et võimaldada J. Ivarut vabastada. M. I ei ole ainuke inimene, keda J. Ivaru purjus olles kehaliselt vääriti kohelnud on. Lisaks ei vähenda M. I lahus elamine kuidagi uue joobes autojuhtimise tõenäosust. J. Ivaru laps pole teda varem joomiselt ja kuritegude sooritamiselt eemal hoidnud. Ka teiste pereliikmete olemasolu ja töökoht pole seni J. Ivarut õiguskuulekana hoidnud. Endiselt ei ole kohtu hinnangul kuigivõrd suurt kaalu sellel, et J. Ivaru on vanglas olles korralikult käitunud: J. Ivaru kõige olulisem retsidiivsusriski allikas ehk alkohol ei ole vanglas kättesaadav, mistõttu ei saa J. Ivaru käitumise põhjal vanglas teha järeldusi selle kohta, kuidas ta hakkab end pidama ülal vabaduses, kus alkoholi võib saada kõikjalt. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et J. Ivarust lähtuv uute kuritegude risk on endiselt nii kõrge, et kinnipeetavat ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada. MÄÄRUSKAEBUSED
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J. Ivaru kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja J. Ivaru tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse tasu määramiseks J. Ivarule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest. 3.
26. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Määruskaebuse kohaselt on J. Ivaru vangistuse perioodil käitunud laitmatult ning läbinud individuaalse täitmiskava. J. Ivarul puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta töötab vanglas majandustöödel. J. Ivaru poolt läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ oli suunatud alkoholisõltuvusest vabanemisele. Programmi läbiviija hinnangul oskab isik programmi läbides muuta enda alkoholi tarvitamise harjumust ning elustiili. J. Ivaru on motiveeritud alkoholi kuritarvitamisest hoiduma. Ta avaldas kohtuistungil, et vanglast vabanedes on tal plaan minna alkoholismiravile ja lasta teha endale alkoholivastane süst. Varasemast ajast on tal olemas positiivne kogemus süsti toimest. Maakohus ei kasutanud võimalust suunata J. Ivarut vanglast vabastamise korral alkoholismivastasele ravile, mis oleks kindlasti vähendanud J. Ivarust lähtuvat kuriteoriski. 3.
27. J. Ivaru läheb pärast vanglast vabanemist ema juurde elama. Süüdimõistetu on ema pärast mures, kuna selle aasta veebruaris suri J. Ivaru isa ja ema elab üksi. Abikaasa surm mõjus emale raskelt, oma emotsionaalse seisundi ja halva tervise tõttu vajab ta igapäevast abi. J. Ivaru tahab ema aidata. Iseloomustuse kohaselt on J. Ivaru suhted lähedastega head ja toetavad. J. Ivarul on praeguse seisuga jäänud karistusaja lõpuni 3 kuud, tema vangistus lõpeb
28. septembril
29. Paljud kinnipeetavad ei soovi vanglast vabaneda olukorras, kus kandmata karistusaeg on lühike ja ennetähtaegne vabanemine toob kaasa kriminaalhoolduse koos kontrollnõuete ja kohustustega. J. Ivaru on avaldanud, et ta oleks ennetähtaegse vabanemise korral nõus ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Sellest järeldub, et J. Ivaru soov ema abistada on tõsiseltvõetav ja iseloomustab tema isiksust positiivselt. J. Ivaru on valmis alluma kriminaalhooldusele, hoiduma alkoholist ja suhtlusest kriminaalse taustaga isikutega ning ta on seadnud eesmärgiks elada vabaduses seadusekuulekalt. J. Ivaru on võimeline leidma endale töökoha, kuna tal on töökogemus ehitusfirmas, mis on nõus teda vabanemise korral tööle võtma. 2
30. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Ivaru, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 4.
31. Määruskaebuse kohaselt on J. Ivaru läbinud sotsiaalprogrammi, mis maandab alkoholi tarvitamise ja uute kuritegude toimepanemise ohu. J. Ivaru käitumine vanglas näitab, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt elada. Ta ei ole vangla stressirohkes keskkonnas teiste kinnipeetavatega konflikti sattunud. Teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head ja toetavad. Kohtunik ei olnud ennetähtaegse vabastamise otsustamisel erapoolik, kuna oli J. Ivaru suhtes teinud süüdimõistva kohtuotsuse ja jätnud ta varasemalt vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. J. Ivaru märgib, et on varasemaid probleeme analüüsinud ning oma käitumist ja hoiakuid muutnud. Ta kahetseb toimepandut ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. J. Ivaru ennetähtaegne vabastamine oleks mõistlik ja avalikes huvides, kuna katseaeg ületaks kandmata karistuse aja ning selle aja jooksul säiliks tema üle kriminaalhooldaja kontroll. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud J. Ivaru tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuste väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
33. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
34. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused veenvad ja ammendavad ning maakohus ei ole teinud J. Ivaru ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel kaalutlusviga. Maakohus on J. Ivaru vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates J. Ivaru uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtunikul ei tekkinud taandumiskohustust KrMS § 49 alusel. Samuti puudub alus väita, et maakohtu kohtunik oli asja arutamisel erapoolik või kohtulahendi tegi ebaseaduslik kohtukoosseis.
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seni kantud karistus ning sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja psühholoogilisel nõustamisel osalemine ei ole J. Ivaru puhul uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Määruskaebustes on rõhutanud vaid süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid KarS § 76 lg-st 4 juhindudes tuleb võtta arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku. Kuigi J. Ivaru käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas ning tal on vabaduses elukoht, lähedaste toetus ja töökoht, annab J. Ivaru isikust ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Nimelt on J. Ivaru varasemalt mõistetud vangistustest ja läbitud sotsiaalprogrammidest hoolimata kuritegude toimepanemist jätkanud. Samuti ei ole ta vangla iseloomustuse kohaselt varem sotsiaalprogrammide läbimise järel suutnud alkoholist hoiduda. Ta on pannud alkoholijoobes korduvalt toime vägivallakuritegusid oma lähedaste vastu. Samuti on teda karistatud joobes juhtimise eest. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu järeldusega, et J. Ivaru tema alkoholiprobleem on liiga tõsine ja pikaajaline, et 3 lühiajaline sotsiaalprogrammis osalemine seda kõrvaldada suudaks. Kuna varasemalt ei ole ka elu- ja töökoht ning lähedased J. Ivarut õiguskuulekalt elama motiveerinud, ei hoiaks need ka seekord suure tõenäosusega ära süüdimõistetu poolt uute samalaadsete kuritegude toimepanemist.
36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning J. Ivaru tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
37. J. Ivaru kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning justiitsministri
38. juuli
39. a määrusega nr 16 kehtestatud tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 alusel J. Ivaru kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4