lg 2 p 2,3, § 199 lg 2 p 9 järgi, lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse,
lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Mõista Roman Fofanovile
lg 2 p 9 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Roman Fofanovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. 1 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistada Roman Fofanovit vangistusega 2 aastat.
detsember 2017 kuni
lg 2 p 2,3 järgi 7 kuulise ja
lg 2 p 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuste vangistustega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kestuseni 1 aastat vangistust.
detsember 2017 kuni 16. detsember 2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõistis R. Fofanovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks11 kuud ja 27 päeva vangistust. Maakohus mõistis R. Fofanovilt Eesti vabariigi kasuks välja 810 eurot sundraha ja 1972,32 eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel ning seoses R. Fofanovi õigeksmõistmisega ühes talle süüks arvatud kuriteoepisoodis jättis maakohus osa menetluskuludest, s.o osa sundrahast summas 610 eurot, osa kaitsja G. Tšelnokova tasust summas 1488 eurot 32 senti ning ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 84 eurot, riigi kanda. Maakohus mõistis R. Fofanovilt menetluskuluna välja 600 eurot ning KrMS § 180 lg 3 määras, et süüdistataval on õigus väljamõistetud menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. MAAKOHTU OTSUS
Fofanovi süüdi selles, et tema isikuna, keda Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 kohtuotsusega karistati
oktoobril 2017 kella 11.30 paiku viibides alkoholijoobes Sillamäel, XX asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis endise elukaaslase A.N., haaras kannatanut käega juustest ja tiris, lõi rusikatega vastu pead ja vastu nägu nina piirkonda, millega tekitas füüsilist valu. Pöördumisel arstiabi saamiseks 24. oktoobril 2017 kl. 12.00 paiku olid A. N fikseeritud pea pindmised vigastused – tursunud muhk oimu piirkonnas, marrastused näos. 2
Fofanovi süüdi selles, et tema ajavahemikul
R. Fofanovile
Maakohtus lähtus karistuse mõistmisel omaksvõetud kohtupraktikast, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel esmalt arvestada ja analüüsida tegu mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust ning seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustatavatest andmetest. Maakohus tuvastas, et R. Fofanovi suhtes tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leidis, et kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus, mida on võimalik mõista
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, antud juhul kohaldamisele ei kuulu ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada R. Fofanovi suhtes vangistust. Oma otsustust põhistas maakohus asjaoluga, et süüdistatav pani kuriteod toime tahtlikult ja tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Seejuures arvestas kohus ka süüdistatava varasemat käitumist ja asjaolu, et varasemad karistused ei ole muutnud süüdistatava hoiakuid õiguskorda. Lisaks võttis maakohus arvesse ka kuritegude raskust ning episoodide paljusust. Maakohus leidis, arvestades toimepandud varguste tehiolusid, episoodide paljustust ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, et R. Fofanovi süüaste pole suur ning ta väärib karistust, mis on oluliselt alla
MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluksid R. Fofanovilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha summas 810 eurot, kaitsja G. Tšelnokova tasu eeluurimisel summas 808,32 eurot ja kohtumenetluses summas 1080 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemise tasu 84 eurot. Kohtukulude väljamõistmisel arvestas kohus, tulenevalt KrMS § 180 lg 3, süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leidis, et seoses süüdistatava õigeksmõistmisega ühes kuriteoepisoodis ja sellega, et kohtukulude tasumine käib R. Fofanovile ilmselt üle jõu, tuleb menetluskuludest osa, s.o sundrahast summas 610 eurot, osa kaitsja G. Tšelnokova tasust summas 1488 eurot 32 senti ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 84 eurot, jätta riigi kanda. Ühtlasi pidas kohus põhjendatuks võimaldada R. Fofanovil temalt väljamõistetud menetluskulu, 600 eurot, tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOONID R. Fofanovi apellatsioon 19. veebruaril 2019 esitas R. Fofanov apellatsiooni, milles palub ümber vaadata temalt väljamõistetud kohtukulu, s.o G. Tšelnokova kaitsjatasu 1488,32 eurot ja kohtus õigusabi osutamise tasu 600 eurot. 3 Oma taotlust põhistab R. Fofanov asjaoluga, et ta ei tööta ja tema sissetulek on 140 eurot. Tal ei ole raha taolise summa tasumiseks. R. Fofanov arvates võiks temalt väljamõistetud menetluskulu jätta tervikuna riigi kanda. Rimi Eesti Food AS-i volitatud esindaja apellatsioon Rimi Eesti Food AS-i volitatud esindaja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse R. Fofanovile mõistetud karistuse osas. Apellant leiab, et maakohus on R. Fofanovit karistades jõudnud tulemuseni, mis ei vasta praktikas omaksvõetud seisukohtadega ning süüdistatava süü suurusega ja seetõttu tuleb maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas tühistda. Esitatud taotlust põhistab volitatud esindaja sellega, et omaksvõetud kohtupraktikast lähtudes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, millist seisukohta on maakohus karistust määrates aga ignoreerinud. Mõistes R. Fofanovile karistuse
lg 2 p 2,3 järgi on maakohus leidnud, et süüdistatava süü pole suur ning isik väärib karistust oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Samas puuduvad otsuses need kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Mõistes R. Fofanovile karistuse
lg 2 p 9 järgi on maakohus jällegi jõudnud veendumusele, et süüdistatava süüaste pole suur ning isik väärib karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Apellant leiab, et maakohtu taoline otsustus ei ole põhjendatud. R. Fofanov tunnistati süüdi 29 lõpuleviidud varguse episoodis ning ühes varguse katses. R. Fofanov tunnistas kohtus ainult ühte varguse episoodi s.o. viimast, kus isik reaalselt alkoholi varguselt tabati. Teisi episoode R. Fofanov ei tunnistanud. Varguste teokirjeldustest nähtub, et isik varastas eranditult alkoholi. Oluline on isiku süü küsimuse hindamisel ka asjaolu, et mõnel päeval käis R. Fofanov Rimi kauplusest alkoholi varastamas mitu korda. Taoline käitumine viitab sellele, et isik ei varastanud mitte seepärast, et tal oleks olnud eluliselt tähtis vajadus, vaid seepärast, et isik on alkoholilembeline. Ka kasutas süüdistatav varguste toimepanemisel ära asjaolu, et Sillamäe Mini Rimi kaupluses ei olnud alalist turvatöötajat. Apellandi arvates on maakohtu poolt R. Fofanovile varguste eest mõistetud karistus vastuolus praktikas juurdunud seisukohaga, et iga järgnev karistus peab olema rangem eelnevast. Nimelt nähtub toimikust, et R. Fofanovile mõisteti Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 otsusega
Praegusel juhul mõistis maakohus sellest oluliselt väiksema karistuse. Volitatud esindaja leiab, et kuigi varastatud esemete väärtus ei olnud suur, siis tegude toimepanemise tihedus, sobiva ajahetke valik, mis tagas suurima õnnestumise tõenäosuse annavad aluse väiteks, et R. Fofanovi süü on suur. Ka tulnuks maakohtul arvestada asjaolu, et R. Fofanovil on 8 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures viimati karistati süüdistatavat Viru Maakohtu 24. märtsi 2016 otsusega
lg 1 ning § 199 lg 2 p 9 kvalifitseeritavate kuritegude eest 1 aasta 11 kuu ja 20 päevase vangistusega. Arvestades süüdistatava arvukaid kriminaalkaristusi ning käesoleva kriminaalasja tehiolusid peab R. Fofanile mõistetav karistus olema apellandi arvates pikk vanglakaristus, kuna oma tegudega on isik mõista andnud, et vabaduses viibides ei suuda ta õiguskuulekalt käituda. 4 VASTUSED APELLATSIOONIDELE
lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse osas selle mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule. Seoses R. Fofanovile süstemaatiliste varguste toimepanemise eest mõistetava karistuse karmistamisega, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ka
lg 1 alusel süüdistatava suhtes moodustatud liitkaristuse ja talle mõistetava lõplikult ärakandmisel kuuluva karistuse osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. R. Fofanovi apellatsioon Apellatsioonis taotleb R. Fofanov ümber vaadata tema kaitsjale määratud tasu suurus. Ühtlasi soovib apellant, et ringkonnakohus jätaks väljamõistetava kohtkulu tervikuna riigi kanda. Vastates R. Fofanovi apellatsioonile märgib ringkonnakohus esmalt, et KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust vabastada süüdistatav täielikult kohtukulude hüvitamisest. Seega ei ole juba seadusest tulenevalt võimalik vabastada R. Fofanovit kohtukulude tasumisest täies ulatuses. Puutuvalt R. Fofanovi taotlust ümber vaadata määratud kaitsja tasu suurus, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus määranud R. Fofanovi kaitsja G. Tšelnokova õigusabi tasu suuruseks kohtueelsel uurimisel 808,32 eurot ning tasu suuruseks kohtumenetluses 1080 eurot. Kokku seega 1 888,32 eurot. Samas on maakohus KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades R. Fofanovi materiaalset olukorda ja asjaolu, et süüdistatav mõisteti ühes talle süüks arvatud kuriteoepisoodis õigeks, jätnud kaitsjatasust 1488,32 eurot riigi kanda. Seega on maakohus juba olulises määras vähendanud R. Fofanovilt väljamõistetava kaitsjatasu suurust ning selle veelgi vähendamine pole ringkonnakohtu arvates millegagi põhjendatud. Lisaks eeltoodule vähendas maakohus ülalesitatud põhjustel ka R. Fofanovilt kohtukuluna väljamõistetavat sundraha suurust 610 euro võrra, jättes selle samuti riigi kanda. Ka jättis maakohus ekspertiisi tegemisega seotud kulu riigi kanda. 5 Seega on maakohus vähendanud R. Fofanovil tekkinud menetluskulu 2 782,32 eurot 2 182,32 euro võrra ning mõistnud R. Fofanovilt menetluskuluna välja 600 eurot. Ringkonnakohus leiab, et R. Fofanov ei ole apellatsioonis välja toonud täiendavaid asjaolusid, mida maakohus kohtuotsuse tegemise ajal ei oleks teadnud või arvestanud ning ei pea seetõttu põhjendatuks väljamõistetud menetluskulu veelgi vähendamist. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et R. Fofanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab ka praegu karistust vangistuses. Seega kutsus isik ise esile tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse ning seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Ringkonnakohtu arvates on eksitav R. Fofanovi väide, nagu oleks tema sissetulekuteks vaid 140 eurot. Süüdistatav on kohtuistungil andnud ütlusi, et lisaks ametlikule sissetulekule tegeles ta mitteametlikult korterite remondiga ning omas taolisest tegevusest sissetulekut 400-500 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et R. Fofanovi näol on tegemist noore töövõimelisi isikuga ning seega on ta ka võimeline tasuma temalt väljamõistetud menetluskulu. Pealegi on maakohus määranud, et väljamõistetud menetluskulu saab süüdistatav tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus veelgi vähendada maakohtu poolt R. Fofanovilt väljamõistetud menetluskulu suurust. Rimi Eesti Food AS-i volitatud esindaja apellatsioon Apellatsioonis taotleb volitatud esindaja R. Fofanovile mõistetud karistuse karmistamist, leides, et maakohus on põhjendamatult asunud seisukohalele, nagu ei oleks R. Fofanovi süü kuritegude toimepanemisel suur. Ka ei ole maakohus karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt süüdistatava isikuga. Apellatsioonist nähtuvalt on Rimi Eesti Food AS-i volitatud esindaja vaidlustanud maakohtu otsuse ka R. Fofanovile
Ringkonnakohus leiab, et apellandil puudub selles osas seaduslik alus maakohtu otsustuse vaidlustamiseks. KrMS § 318 lg 1 kohaselt kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. KrMS § 17 lg 1 tulenevalt on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Käsitletavas kriminaalasjas on Rimi Eesti Food AS tunnistatud kannatanuks R. Fofanovi poolt toimepandud süstemaatiliste varguste episoodides. Seega on Rimi Eesti Food AS kannatanuks, ehk teisi sõnu kohtumenetluse pooleks, vaid kuriteoepisoodes, kus R. Fofanovit süüdistati
Eeltoodust tulenevalt puudub Rimi Eesti Food AS seaduslik alus vaidlustada maakohtu otsust R. Fofanovile
Nimetatust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonis R. Fofanovile
Küll aga väärivad ringkonnakohtu arvates tähelepanu Rimi Eesti Food AS volitatud esindaja väited R. Fofanovile
6 Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isik süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Maakohus on kohtuotsuses leidnud, et R. Fofanovi süüaste varguste toimepanemisel ei ole suur. Taolist otsustust tehes on maakohus seejuures piirdunud vaid üldsõnaliste viidetega kuriteo tehioludele, episoodide paljususele ja nende raskusele. Ringkonnakohus maakohtu taolise otsustusega ei nõustu ning erinevalt maakohtust leiab, et R. Fofanovi süüaste varguste toimepanemisel on keskmisest suurem. R. Fofanovi süü suuruse üle otsustamisel arvestab ringkonnakohus R. Fofanovi kuritegeliku aktiivsusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani R. Fofanov vähem kui kahe kuu jooksul toime 29 alkoholivargust Sillamäel asuvast Mini Rimi kauplusest ja 1 varguse katse Sillamäel asuvast Maksimarketi kauplusest. Tähelepanuvääriv on siinjuures seegi, et mõnedel kordadel varastas süüdistatav alkoholi kahel korral päevas. Nii näiteks varastas R. Fofanov
lg 2 p 4,9, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 11 kuu ja 20 päevase vangistusega. R. Fofanov vabanes karistuse kandmisel 2017 septembris ning juba oktoobris pani ta toime vägivallateo oma elukaaslase suhtes ning vaid 4 kuud pärast karistuse ärakandmist hakkas süüdistatavad toimepanema vargusi. Ringkonnakohus leiab, et R. Fofanovi kirjeldatud käitumine viitab üheselt asjaolule, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat hoiduma süütegude toimepanemisest. R. Fofanov ei ole teinud mingeidki järeldusi enda varasematest eksimustest ega ole oma käitumist muutnud ja seda ka vaatamata korduvatele karistamistele kriminaal- ja väärteokorras. Seda enam on mõistetamatu maakohtu otsustus karistada R. Fofanovit toimepandu eest kergema karistusega, kui seda tegi Viru Maakohus oma 24. märtsi 2016 otsusega, mil teda karistati
Siinjuures nõustub ringkonnakohus kannatanu volitatud esindaja seisukohaga, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt peaks iga järgnev karistus olema rangem eelnevast. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et R. Fofanovile maakohtu poolt
lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus kuulub tühistamisele ja talle mõistetud karistust tuleb karmistada. Arvestades asjaolu, et R. Fofanovi süü suurus on ringkonnakohtu arvates üle keskmise, seda, et R. Fofanovit on varsemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema suhtes puuduvad vastutust kergendavad asjaolud, leiab ringkonnakohus, et R. Fofanovile tuleb mõista karistus üle
7 Ringkonnakohus karistab R. Fofanovit 3 aastase vangistusega.
Fofanovi suhtes liitkaristuse lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistab R. Fofanovi liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab ringkonnakohus R. Fofanovile mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistab talle karistuseks 2 aastat vangistust.
Fofanovi poolt eelvangistuses viibitud ajavahemik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.