Harju MK
lg.2 p.4, 215 lg.2 p.1 järgi 4 k v/k tingimisi 2 a 6 k katseajaga, 3) 14.06.2007.a. Harju MK
MS § 238 lg.2 kohaldamisega 1 k 24 päeva v/k; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja
xxxx, sulane talus, mille nime ei tea, kriminaalkorras karistatud: 1) 25.10.1973.a. Paide Raj. RK ENSV KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi 3 a v/k, 2) 23.08.1976.a. Tallinna Lenini Raj. RK ENSV KrK § 140 lg.2 p.1,3,4 järgi 4 a v/k, 3) 21.04.1981.a. Paide Raj. RK KrK § 1892 järgi 2 a v/k, 4) 24.06.1983.a. Tallinna Mereraj. RK ENSV KrK § 88 lg.2 p.1,2, 139 lg.2 p.2,3, 203 lg.1 järgi 3 a v/k, 5) 26.06.1986.a. Paide Raj. RK ENSV KrK § 1892 lg.2 järgi 2 a 9 k v/k, 6) 21.05.1993.a. Tallinna LK KrK § 139 lg.1 järgi 200 kr trahvi, 7) 21.03.1997.a. Tallinna LK KrK § 139 lg.3 p.1 järgi 3 a v/k, 8) 17.02.2000.a. Tallinna LK KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi 1 a v/k, mis loetud kaetuks eelnevaga; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja
Resolutiivotsus kuulutatud 07.04.2008.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 22.04.2008.a. Kohtueelsel menetlusel süüdistati E S selles, et ta joobnuna ööl vastu 08.09.2007.a. xxxx külas majas xxxx korteri nr. xxxx köögis tungis tüli käigus noaga kallale oma kasuisale R P, tekitades talle üle kogu kaela eespinna ulatuva lõikehaava ja vasaku labakäe lõikehaava, s.o. tervisekahjustused, mis polnud eluohtlikud ja paranevad püsitagajärgedeta 3 nädala piires. Seega E S, kahjustades noaga lõikehaavu tekitades teise inimese tervist ja põhjustades talle füüsilist valu, pani toime
E S süüdistati kohtueelsel menetluse ka selles, et ta
joobnuna xxxx külas võttis maja nr. xxxx koridorist omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks- xxxx sõitmiseks- A J motorolleri xxxx väärtusega 7 000 kr; - ööl vastu 29.09.2007.a. xxxx vallas xxxx külas püüdis xxxx talu garaažina kasutatavast rehealusest võtta omavililiselt ajutiseks kasutamiseks P B sõiduautot xxxx, reg. nr. xxxx, mis ei õnnestunud omaniku sekkumise tõttu; - 11.10.2007.a. kella 14.45 paiku joobnuna koos kasuisa R P püüdis xxxx pst. xxxx parklast võtta omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks J K sõiduautot xxxx, reg.nr. xxxx, väärtusega 15 000 kr, et sõita sellega xxxx vald xxxx külla, kuid ärandamine ei õnnestunud pealtnägijate sekkumise tõttu. E S süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta koos J S 31.10.2007.a. joobnuna ajavahemikul kella 16.55 kuni 17.10 võttis xxxx maja eest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks 2 A Z sõiduauto xxxx, reg. nr. xxxx, väärtusega 80 000 kr, millega sõideti xxxx valda xxxx külla. Seega E S, võttes ja püüdes võtta korduvalt ja isikute grupis võõraid vallasasju omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, pani toime
E S ja R N süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad
varastasid xxxx vallas xxxx külas maja nr. xxxx juurde pargitud A Z sõiduautost xxxx, reg. nr. xxxx, CD mängija Daewoo väärtusega 1 100 kr, laetule2 800 kr, seljakoti xxxx koos selles olnud saunalina ja ravimiga Rinexin- kokku 1 900 kr, elektrihöövli- 460 kr, autoratta- 600 kr, tungraua- 500 kr, kilekoti autokosmeetikaga- kokku 225 kr, kilekoti nahast tõstevööga- 400 kr, kokku vara 7 985 kr väärtuses. Seega E S ja R N,
lg.2 p.4 tähendatud isikutena varastades isikute grupis võõrast vara, panid toime
Samas asjas oli kohtu alla antud süüdistuses
lg.2 p.2 järgi Juri Sild, kelle osas kohus eraldas materjalid iseseisvaks menetlemiseks. E S ja R N tunnistasid end süüdi toimepandud kuritegudes, olid nõus lühimenetlusega, kinnitasid, et jäävad oma toimikus antud ütluste juurde, enda ülekuulamist kohtus ei nõudnud. E S kaitsja Kristel Vedro palus E S õigeks mõista
järgi, kuna E S väitel lõi ta noaga oma kasuisa R P enesekaitseks, sest viimane püüdis teda kahvliga lüüa. Muus osas süüdistusi ei vaidlustatud. Kaitsja taotles E Se karistamist tingimusliku karistusega. R N ja tema kaitsja ei vaidlustanud kohtuistungil kuriteo kvalifitseerimist, kuid taotlesid kergemat karistust, kui nõudis prokurör. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus õigeks mõista E S
järgi, kuna tegemist olevat väidetavalt enesekaitseks noa kasutamisega, sest E S süüd toimepandud kuriteos
tl.17-19, 26), protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (II kd. tl. 6), mis kinnitab, et tal tuvastati alkoholijoove 0,78 mg/l kohta, joobeseisundis isiku (E S) kainenemisele paigutamise protokoll (II kd. tl. 7), kannatanu R P ütlused (II kd. tl.67-68), kes kinnitab, et neil oli E S lihtsalt tüli, tema kasupoega ei rünnanud kahvliga, kuid E S lõi teda sõnalise tüli järel noaga kõrisse ja kui ta käe ette pani, siis ka kätte; tunnistaja H J ütlused (II kd. tl. 63-64), kes kinnitas, et E S ise rääkis talle vahetult pärast sündmust, et ta lõikas kasuisal kõri läbi, hoides kasuisal teise käega juustest kinni. E S süüd tõendavad ka politseijuhtivinspektor R.K ettekanne (II kd. tl.3), kus on kinnitatud, et sündmuskohale saabudes 03.40 ajal sai ta teada, et E S oli ühise joomingu ajal löönud oma kasuisale R P noaga kaela piirkonda ning kannatanu oli kiirabiga ära viidud; sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd. tl. 4-5), R P patsiendi- ja kiirabikaardid (II kd. tl. 30-31), R P vere laboratoorne uuring alkoholile (II kd. tl. 32), mis tõendab, et tal oli joove 2,81 promilli, ja kohtuekspert A A arvamus (II kd. tl. 33-34), kes kinnitas, et 08.09.2007.a. tuvastati R P SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas lõikehaavad kaela eespinnal ja vasakul labakäel ning haavad paremal kõrvalestal ja kuklas, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal. Lõikehaavad kaelal ja vasakul labakäel võisid olla tekitatud teravaservalise esemega, võimalik, et noaga. Tervisekahjustused ei ole elu- ohtlikud ning paranevad püsitagajärgedeta 3 nädala piirides. Raske kehalise haiguse tunnused tervisekahjustustel puuduvad. Eeltoodud tõendite kogum kinnitab, et E S otsese tahtlusega tekitas R P kehavigastusi. E S süüd
2 p. 1,2 järgi tõendavad eelkõige tema enda ütlused: - et ta võttis A J motorolleri ja tahtis sellega xxxx sõita, kuid roller ei läinud käima ja ta jättis selle lauda juurde, kust see kätte saadi; 2 3 - ta läks P B rehe alla, püüdis seal käivitada sõiduautot xxxx, kuid seda kasutada tema ei tahtnud, soovis vaid P B väljatulekut, et teda lüüa; - ta koos R P püüdis xxxx pst.xxxx asuvast parklast ärandada J K sõiduautot xxxx, et koju sõita xxxx valda, kuid neid segati ja R P peeti kohapeal kinni; - ta koos J S võttis xxxx ühe maja eest töötava mootoriga xxxx, et sõita koju. Teel joodi õlut, auto sai avariis kannatada. Autoga sõideti ringi, roolis olid veel tema tuttavad, ta on nõus hüvitama kannatanu tsiviilhagi. E S süüd tõendavad veel: - kanntanu A J ütlused ( II kd. tl. 63-66), kes kinnitas, et E S ärandas tema rolleri, ta on selle üles leidnud ja tal ei ole nõudeid süüdlase suhtes; - kannatanu P B ütlused (II kd. tl. 79-83), kes kinnitab, et E S püüdis ärandada tema sõiduautot xxxx rehe alt 29.09.2007.a. kella 01.30, rehealuse väravad olid auto väljaajamiseks lahti lükatud, autot käivitati, ta püüdis S kohapeal kinni pidada, kuid see ei õnnestunud. S üks spordijalats jäi rabelemise ajal sündmuskohale; asitõendi (spordijalatsi) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd. 90-91); - kannatanu J K ütlused ( III kd. tl. 2-3) ja tunnistaja M V ütlused (III kd. tl. 8-9), kes kinnitavad, et J K autot püüti ärandada E S ja R P poolt ja R P peeti sündmuskohal kinni. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ( III kd. tl. 4-7) ja tunnistajate M T ja I V ütlused (III kd. tl. 1013) tõendavad sama sündmust. Kahtlustatav R P on nimetatud episoodis Tartu Maakohtu 10.03. 2008.a. kohtuotsusega süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses
2 p. 2 järgi ja karistatud 2 kuu ja 28 päevalise vangistusega 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; - kannatanu A Z ütlused (I kd. tl. 3-4), kes kinnitas, et 31.10.2007.a. kella 16.55 ajal jättis ta oma sõiduauto xxxx töötava mootoriga xxxx politseimaja ette ja mõne aja pärast väljudes nägi, et autot enam kohal ei ole ja teatas juhtunust kohe politseile. Ta nõuab autole tekitatud kahju hüvitamist; - kahtlustatava J S ütlused ( I kd. tl. 7-9), mis on analoogsed E S ütlustega A Z auto ärandamise episoodis. E S ja R N süüd
2 p. 4.7 järgi tõendavad eelkõige nende endi ütlused ( I kd. tl. 25-27, 33-34, 37-38 ja 44-45), kus mõlemad kinnitavad, et kahekesi võeti A Z autost automakk, laetuli, höövel jt. asjad, mis olid kavas maha müüa. E S müüs maki Balti jaamas tundmatule mehele 500 krooni eest. Nad on nõus kahju hüvitama. Nende süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel kannatanu A Z ütlused (I kd. tl. 2-4, 31-32, 35-36); asitõendite vaatlusprotokoll (I kd. tl. 46-50) ja A Z allkiri laetule ja höövli kättesaamise kohta (I kd. tl. 51). Kohus leiab, et süüdistatav E S tuleb süüdi tunnistada
§-de 121, 215 lg.2 p.1,2, 199 lg.2 p.4,7 järgi ning mõista talle karistus ja vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra tema karistust. Kohus leiab, et süüdistatav R N tuleb süüdi tunnistada
lg.2 p.4,7 järgi ning mõista talle karistus ja vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra tema karistust. E S ja R N on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. E S karistust kergendavad asjaolud on oma süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt ambulatoorse komplekse kohtupsühhiaatrilise - ja kohtupsühholoogilise ekpertiisi aktile nr. 179 ei ole E S nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust, tal esinevad sotsialiseerunud käitumishäired ja alkoholi kuritarvitamine. E S psüühiline seisund võimaldas tal aru saada oma tegevusest ja oma tegusid juhtida, s.t. ta oli süüdivusseisundis. E S võib oma psüühilise seisundi 3 4 tõttu kohtu ees olla ja karistust kanda. Ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. R N karistust kergendav asjaolu on oma süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuste isikut iseloomustavaid andmeid. E S on varem kohtulikult ja väärteokorras karistatud, ta on teistkordselt oma kasuisa noaga vigastanud, tal on kindel elukoht, ta on õpilane, kuid koolikohustust ei täida korralikult ning kohus peab vajalikuks teda karistada reaalse vangistusega. R N on varem kohtulikult ja väärteokorras karistatud, tal on kindel elu- ja töökoht ning kohus peab võimalikuks teda karistada tingimusliku vangistusega. J K tsiviilhagi 1 000 kr on Tartu Maakohtu 10.03.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr. xxxx välja mõistetud R P solidaarselt E S. A Z tsiviilhagi 42 500 kr on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sellest 3 000 kr kuulub solidaarselt väljamõistmisele E S ja R N. Kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise ekpertiisi tasu 8256 kr jätab kohus riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel, kuna menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Juhindudes KrMS § 306-313, 315 ja 238, maakohus o t s u s t a s: E S süüdi mõista ja karistada teda:
järgi 1 (ühe) aastase vangistusega;
lg.2 p.1,2 järgi 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega;
lg.2 p.4,7 järgi 7 (seitsme) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning E S karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust, millest
1 päev ning E S jääb kanda 11 (üksteist) kuud ja 29 päeva vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, E S karistusaja alguseks lugeda 22.11.2007.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista R N
MS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista R N karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust, millist karistust
alusel tingimisi mitte kohaldada 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 07.04.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada otsuse jõustumisel.
alusel määrata Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal R N katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada R N katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 4 5 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.1 alusel kohustada R N hüvitama A Z põhjustatud kahjust 1500 kr hiljemalt 07.06.2008.a. Välja mõista R N (eluk. xxxx) ja E S (eluk xxxx, asub xxxx) solidaarselt 3000 kr, alaealisel E S vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A S (eluk. xxxx) 1500 kr, A Z (a/arve nr. xxxx SEB) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista E S (xxxx) solidaarselt R P 1000 kr, alaealisel E S vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A S (eluk. xxxx) 500 kr, J K (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista E S (xxxx, asub xxxx), alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A St (eluk. xxxx): - 39500 kr A Z (a/arve nr. xxxx SEB) kasuks tsiviilhagi katteks; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel; - 141.70 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 1840 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest; - 5947.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. Owe Ladva osalemise eest kohtueelsel menetlusel; - 1132.80 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. Toomas Bekkeri osalemise eest kohtueelsel menetlusel; - 1144.60 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. Anu Pärteli osalemise eest kohtueelsel menetlusel; - 5773.75 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. Kristel Vedro osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. 8256 kr kohtupsühhiaatrilise ja kohtupsühholoogilise ekpertiisi tasu jätta riigi kanda KrMS § 180 lg. 3 alusel, kuna menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Välja mõista R N (eluk. xxxx): - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel; - 55.70 kr kohtukulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest ja - 1575 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. Maimu Schmidti osalemise eest kohtus. Asitõend – E S üksik spordijalats, mis asub kriminaalasja juures – otsuse jõustumisel hävitada. 5 6 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik Ärakiri õige. Kohtunik /allkiri/ L.Sarnet 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.