1-18-7401/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2019 Kohtuasja number 1-18-7401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Andre Eelsaare (isikukood 39309245720) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Andre Eelsaare kaitsja Kaupo Süvaoja, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Andre Eelsaare kaitsja Kaupo Süvaoja määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. A. Eelsaar mõisteti Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega süüdi KarS § 4231 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja määrati A. Eelsaare kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Eelsaarele mõistetavat karistust
7. oktoobri
8. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-17-8490 temale mõistetud kandmata karistuse võrra ning mõisteti A. Eelsaarele liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
9. august
11. Tartu Maakohtu
12. juuni
13. a määrusega jäeti A. Eelsaar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
14. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohtu hinnangul ei saa A. Eelsaare puhul jõuda järeldusele, et tema poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on madal. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. A. Eelsaare puhul on see tingimus täitmata. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kambris ravimi, isevalmistatud veekeeduseadme ja isevalmistatud mängukaartide hoidmise eest. Samuti on tema suhtes kohaldatud ja kohaldatakse ka praegu täiendavaid julgeolekuabinõusid (ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine viibimisel väljaspool elukambrit ja ametnike sisenemise kambrisse). Eelnev viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ning oma käitumist vajalikul määral ohjeldada. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega ning ta rikub järjepidevalt vanglas kehtivat korda, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur.
15. Kinnipeetav on kuritarvitanud alkoholi juba alaealisena ning selle tõttu pannud toime arvukaid seaduserikkumisi. Ka narkootikumidega on kinnipeetav mitmeid kordi kokku puutunud. Tarbimisharjumusest rääkides kaldub kinnipeetav probleeme pisendama ja eitama, viidates sellele, et kõik toimus minevikus. Samas on kinnipeetav asja materjalidest nähtuvalt andnud viimati
16. juunil 2018 proovi, mis kinnitas narkootilise aine manustamist. Isiku ütlustest ei ilmne, et tal oleks selge plaan edasiseks seadusekuulekaks eluks ning valmidus muuta seniseid eluviise. Kui ta oma eluviise ei muuda, on suur tõenäosus, et kinnipeetav jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis tema puhul võib viia kuritegude toimepanemiseni vabaduses.
17. Elukaaslane oli kinnipeetaval ka enne vangistust. Samuti elas ta ka enne vangistust vanemate juures ning oli nende ülalpidamisel. Sellegipoolest pani isik toime õigusrikkumisi ega suutnud ennast üleval pidada seadusekuulekalt. Seega ei ilmne ka lähisuhetesse puutuvalt ühtegi uut distsiplineerivat motivaatorit, mis võiks isiku seniseid eluviise muutustele suunata. Isiku elutingimused on samad, mis vangistuse eelse ajal, mil isik pani kuriteod toime. Vangistuse lühikese aja tõttu ei ole läbi viidud ka rehabiliteerivaid tegevusi, mis isikut oleks muutnud.
18. Kokkuvõtvalt nõustub kohus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Tegemist ei ole isiku jaoks esimese vangistusega ning ta on kuritarvitanud talle antud võimalust karistust kanda vabaduses, pannes katseajal toime uue kuriteo. Käesolevalt ei nähtu materjalides ühtegi asjaolu, mis võimaldaks loota, et isiku elus on toimunud tõsimeelsed muutused ning käesolev vangistus jääb viimaseks. Kohus ei ole kindel selles, et vabastamisega kaasnev käitumiskontrollile allutamine ja isikule erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. A. Eelsaare varasem elukäik, vabanemisjärgsed tingimused ning puudulik motivatsioon ja probleemilahendusoskus viitavad sellele, et suure tõenäosusega katseaeg ebaõnnestuks. MÄÄRUSKAEBUS
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Eelsaar kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja A. Eelsaare vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
20. Määruskaebuse kohaselt on A. Eelsaar ära kandnud pool oma karistusajast. A. Eelsaar leiab, et kohus oleks võinud hinnata ka muid alternatiivseid variante ennetähtaegseks vabanemiseks, näiteks elektroonilise järelevalve kohaldamist. Ennetähtaegne vabanemine käitumiskontrollile allutamisega oleks mõistlik ja annaks võimaluse näidata, et vabadusekaotus on isikut parandanud ning ta on oma vigadest aru saanud ja suundunud õiguskuulekale teele. A. Eelsaar on vangistuse jooksul muutunud. Ta on otsustanud oma võlgadega tegeleda ja esitanud kohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse (lisatud kaebusele). Ka
21. mail 2019 toimunud istungil rääkis A. Eelsaar, et ta soovib oma elu korda saada ja vanadest halba eeskuju andvatest sõpradest loobuda. Seetõttu ei soovinud ta minna ka avatud osakonda. 2