1-18-9721/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9721 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Nikolai Drokin süüdistatuna KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. jaanuari 2019 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Nikolai Drokin ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Prokurör Vanemprokurör Maarja Germann Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatav Nikolai Drokin isikukood 37805102233; elukoht XXXX; varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 14.04.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5 ning § 298 lg 1 järgi vangistusega 3 aastat; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 02.10.
3. RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari 2019 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
6. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Nikolai Drokinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
7. Mõista Nikolai Drokinilt riigituludesse menetluskuluna välja 120 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
8. Nikolai Drokinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
9. mail 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
10. maist
11. Maakohtu otsus
12. N. Drokinit süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1 ja 2 järgi selles, et viibides 30.09.2018 kella 06.50 paiku Narvas Pähklimäe 1a asuvas baaris „Karaoke“, ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus, lõi ta ühel korral ehitusnoaga kannatanu O.S. vasaku rindkere piirkonda. Pärast seda põgenes N. Drokin sündmuskohalt. Oma tegevusega põhjustas N. Drokin kannatanule umbes 4 cm pikkuse vertikaalse torke-lõikehaava vasakul pool rindkere VII roidevahemikus keskmisel kaenlajoonel südamepaunakelme, südame vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, südame tamponaad, vasakpoolne verirind ja koomaseisund, mis põhjustasid kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. N. Drokini poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend, s.o ehitusnuga, ning teo tehiolud, eriti löök kannatanu vasakpoolsesse rindkere piirkonda, viitab sellele, et N. Drokin pidi vähemalt möönma igasuguse raskusega tagajärje saabumist kannatanu tervisele ja elule, sealhulgas ka surma saabumist, mis jäi aga N. Drokini tahtest olenematutel asjaoludel saabumata, kuivõrd tunnistajad kutsusid kiirabi.
13. Viru Maakohtu 11.01.2019 otsusega mõisteti N. Drokin süüdi KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1 ja 2 järgi ning karistati 6 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 5 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust.
14. Maakohus, hinnanud kogumis kriminaalasjas uuritud tõendeid, jõudis järeldusele, et N. Drokini süü KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1 ja 2 järgi on tõendamist leidnud.
15. Isiku ekspertiisiaktiga nr 18E-IDI0083 on tõendatud, et O.S. l oli eluohtlik tervisekahjustus (II kd, tl 34-38). Asjas puudub vaidlus selles, et O.S. sai vigastada süüdistatava käes olnud noa läbi. Süüdistatav N. Drokin on seisukohal, et nuga sattus tema kätte juhuslikult ja kannatanu ise kukkus noa otsa sel hetkel, kui tahtis süüdistatavat rünnata. Teisisõnu puudus N. Drokinil tahtlus tekitada kannatanule kehavigastusi või surma.
16. Kannatanu O.S. ei olnud suuteline kohtule selgitama, kuidas ta noahaava sai, kuna oli tugevas alkoholijoobes ja tuli teadvusele alles haiglas. Samuti väidab kannatanu, et süüdistataval puudus tahtlus talle surma põhjustada, kuna nendevahelised suhted olid sõbralikud. Maakohus märgib, et kannatanu ütlused ei ole kohtule siduvad, seda enam, et kannatanu oli sündmuse toimumise ajal märkimisväärses alkoholijoobes.
17. Tunnistaja O.K. ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel puhkes tüli baarileti ääres. 2 Tüli käigus võttis kannatanu süüdistatava käest noa ja andis selle O.K. le. Pärast seda suhtlesid süüdistatav ja kannatanu normaalselt. Mingi aja pärast süüdistatav ja kannatanu avaldasid, et nad lahkuvad baarist. O.K. pani noa baarileti peale, mille võttis sealt süüdistatav, pärast seda läksid süüdistatav ja kannatanu väljapääsu juurde. Seal algas neil kaklus või midagi taolist. Süüdistatav hakkas noaga vehkima. Kannatanu kaitses ennast jalgade ja kätega vehkides. Süüdistatava ja kannatanu vahel oli selline vahemaa, süüdistatav ei ulatunud kannatanuni noaga ja kannatanu ei ulatunud süüdistatavani jalgadega. Seejärel nad kukkusid maha, misjärel hakkas keegi saalist karjuma, et kutsuge kiirabi. Seda, kuidas kannatanu noahaava sai, tunnistaja ei näinud. Kuigi tunnistaja väidab, et ta ei näinud, kuidas kannatanut noaga löödi, teeb maakohus järelduse, et süüdistatav lõi kannatanut noaga sihipäraselt. Tunnistaja O.K. poolt kogetu ei lange maakohtu hinnangul kokku süüdistatava ütlustega selle kohta, et nuga sattus tema kätte juhuslikult, kuna kukkus põrandale ja nuga tuli tupest välja. Tunnistaja ütlustest selgub, et süüdistatav vehkis konflikti käitus noaga, mis tähendab, et süüdistatava tegevus oli sihipärane.
18. Ekspert M. Vassin avaldas, et teoreetiliselt võis juhuslikult kukkumine terava eseme otsa põhjustada ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused. Maakohus on seisukohal, et kuna eksperdi arvamus selles osas on oletuslik, ei ole sellele võimalik tugineda. Hinnates kannatanu vigastuste tekkimise mehhanismi, tuleb selle tuvastamiseks lähtuda teistest tõenditest.
19. Tunnistaja A.V. ütlustest nähtub, et mingil hetkel tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel sõnaline tüli ja nad haarasid teineteisest. Mõlemad olid alkoholijoobes ja viibisid sel hetkel baarileti ääres. Mingil hetkel nägi tunnistaja, kuidas kannatanu andis noa baaridaamile. Noatuppe ta nägi ise põrandal ja andis selle ise baaridaamile. Kella 06.50 paiku küsis süüdistatav baaridaami käest nuga, mis anti süüdistatavale üle pärast kannatanu heakskiitu. Noalöögi hetke tunnistaja ei näinud. Ta nägi süüdistatavat ja kannatanut vahemaal olles, kannatanu hoidis enda vasakpoolset külge. Süüdistatav jooksis pärast seda baarist ära. Tunnistaja kutsus kiirabi. Kellele tunnistaja ütles, et „Kolja mine siit minema,“ A.V. selgitada ei oska, kuna N. Drokin ei ole tema tuttav. Maakohus märgib, et tunnistaja A.V. ütlused ei anna selgust kannatanu vigastuste tekkimise osas.
20. Samuti leiab maakohus, et tunnistaja A.V. ütlused ei ole usaldusväärsed osas, kas süüdistatav ja tunnistaja on omavahel tuttavad. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et helistades hädaabinumbril 112, ütles A.V. kellelegi – „Kolja mine siit minema, keegi ei näinud midagi, kaamera ei tööta“ (II kd, tl 14-27). On üldteada, et „Kolja“ on lühendvorm vene eesnimest „Nikolai“, mis on süüdistatava eesnimi. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et sotsiaalvõrgustikus „Odnoklassniki“ N. Drokini leheküljel olevas sõbralistis on ka tunnistaja A.V. pilt (II kd, tl 75-81). Sellest tulenevalt on maakohus seisukohal, et tunnistaja ja süüdistatav on omavahel tuttavad.
21. Tunnistajate O.K. ja A.V. ütlustele tuginedes leiab maakohus, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis esialgne tüli juba baarileti ääres ühiselt alkoholi tarvitades. Kuna kannatanu võttis mingil hetkel süüdistatava käest noa ja andis selle O.K. le, viitab eeltoodu sellele, et süüdistatav oli valmis kasutama nuga konflikti lahendamiseks juba baarileti juures, kuid tol hetkel konflikt rauges.
22. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad maakohtu hinnangul, et N. Drokin tekitas O.S. le noahaava tahtlikult, mööndes igasuguse tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist. Süüdistatava tegevuse ja kannatanul tekkinud kehavigastuse vahel on otsene põhjuslik seos, s.o süüdistatava noalöök põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse.
23. Maakohus suhtub süüdistatava ütlustesse kriitiliselt ka seetõttu, et need ei haaku olulises osas sellega, mida N. Drokin avaldas kohtueelse uurimise käigus. Nimelt esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas N. Drokin, et ta mäletab kannatanu noaga löömist. Ütluste erinevust selgitab N. Drokin sellega, et ülekuulamise ajal tal ei olnud meeles, mis sündmuskohal toimus 3 ja nõustus kahtlustuse sisuga, kuna tal oli meeles, et ta oli noa ära visanud, kuna see oli verine. Maakohtu hinnangul ei ole N. Drokini selgitused veenvad ega usaldusväärsed, kuna sel juhul jääb arusaamatuks, miks N. Drokin ei öelnud uurijale, et ta ei mäleta sündmust. Süüdistatav sellele küsimusele vastata ei osanud.
24. Kaitsja versiooni kohaselt tuli N. Drokinil mälu tagasi alles hiljem, kuna esimesel ülekuulamisel oli süüdistatav šokis trepist maha kukkumise tagajärjel saadud kehavigastuste tõttu. Maakohus nõustub, et N. Drokini ravidokumentidest tuleneb, et 01.10.2018 fikseeriti tal terve hulk kehavigastusi, sealhulgas ka peavigastus (II kd, tl 47-49). Samas leiab maakohus, et need vigastused ei olnud nii tõsised, et põhjustada mälukaotust. N. Drokin oli võimeline ise ilmuma arsti vastuvõtule ja ta ei vajanud hospitaliseerimist, vaid suunati kodusele ravile. Kaitsja avaldas ka, et N. Drokini ütluste kohaselt, vahetult enne noahaava tekkimist, liikus kannatanu N. Drokini suunas ja tõstis käe. Kuigi kaitsja ei viidanud otseselt sellele, et tegemist võis olla enesekaitsega, leiab maakohus, et süüdistatav ei olnud KarS § 28 tähenduses hädakaitseseisundis. Tegemist oli tavalise vastastikuse kaklusega tuttavate isikute vahel (vt RKKKo otsus 3-1-1-34-08). Sellele viitavad O.K. ütlused.
25. Maakohus on seisukohal, et N. Drokin pani tapmiskatse toime kaudse tahtlusega. Maakohus leiab, et süüdistatav, lüües kannatanut noaga rindkere piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid, pidas võimalikuks surma tekitamist ja möönis seda (vt ka RKKKo nr 3-1-1-85-96; RKKKm nr 3-1-1-128-06). N. Drokin lahkus sündmuskohalt ja kannatanu surma hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine, kes kutsuti kohale O.K. ja A.V. poolt.
26. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et N. Drokin pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Kuriteo motiiviks oli olmetüli ühiselt alkoholi tarvitavate tuttavate vahel. Maakohus luges karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kuritegu jäi katsestaadiumisse. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et N. Drokini süü on alla keskmise. Arvestades karistuse eesmärkide saavutamist, süü suurust ning süüdistatava isikut, leidis maakohus, et N. Drokinile tuleb mõista vangistus KarS §113 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni minimaalsel määral. Apellatsioonid
27. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja N. Drokini õigeksmõistmist. Maakohus on ebaõigesti hinnanud N. Drokini süüd välistavaid tõendeid ning on tuvastanud tema käitumises objektiivse süüteokoosseisu olemasolu meelevaldselt. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt, mis on põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Selle minetusega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes.
28. N. Drokinile tehtud karistusõigusliku etteheite kohaselt lõi tema kannatanut noaga ühe korra rindkere piirkonda, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse. N. Drokini süüdi tunnistamiseks on vajalik tõendada seda, et leidis aset tahtlik ja sihipärane tegevusakt – löök noaga. See faktiline asjaolu on usaldusväärselt tõendamata. N. Drokini ütluste kohaselt oli nuga enne baarist lahkumist (väljapääsu juures) temal taskus. Sigarette otsides kukkus nuga maha ja süüdistatav tõstis selle üles. Kannatanu lähenes talle tõstetud käega. Püüdes vältida füüsilist kontakti, keeras süüdistatav ennast ja „sukeldus“ kannatanu käe alla, mille tagajärjel kannatanu sai haava. Kannatanu O.S. ei mäleta haava saamise asjaolusid. Tunnistajad O.K. ja A.V. ei näinud, kuidas vigastus täpselt tekkis. Süüdimõistev kohtuotsus põhineb valdavas osas oletustel.
29. Isegi kui jätta süüdistatava ütlused tõendikogumist välja, ei kinnita ükski teine uuritud tõend teise inimese tapmise katse toimepanemist noalöögiga. Maakohus on tunnistaja O.K. ütluste 4 hindamisel leidnud, et „kuigi tunnistaja väidab, et ta ei näinud, kuidas oli löödud kannatanut, tema ütlustest teeb kohus järelduse, et süüdistatav lõi kannatanut noaga sihipäraselt“. Sellist seisukohta on maakohus põhjendanud sellega, et süüdistatav vehkis noaga, mis tähendab, et tema tegevus oli sihipärane. Maakohus ei ole arvestanud tunnistaja ütlusi selles osas, et tema poolt kirjeldatud sündmuste (noaga vehkimine) käigus asusid süüdistatav ja kannatanu teineteisest kaugel ja ei ulatunud teineteiseni, põrand oli libe, nad kukkusid ja keegi külastajatest ütles, et on vaja kiirabi. Lööki tunnistaja ei näinud. Tunnistaja A.V. ütluste osas on maakohus põhjendatult leidnud, et tema ütlused ei anna selgust kannatanul esinenud vigastuse tekkemehhanismi kohta.
30. Kohtuistungil üle kuulatud ekspert asus seisukohale, et kannatanul esinenud vigastus võis olla saadud ka kukkumisest terava eseme otsa. Alusetu on maakohtu seisukoht, et tegemist on oletusega. Ekspert loetles võimalikud vigastuse tekkemehhanismid, välistamata neist ühtegi. Kui ekspertiisiaktis leidis ekspert, et tegemist oli löögiga, siis tema kohtus antud selgituste kohaselt ei saa välistada ka kukkumist noa otsa, samuti vigastuse saamist kannatanu liikumisel teise isiku suunas, kes hoiab tugevalt/fikseeritult käes nuga. Viimane võimalus haakub süüdistatava poolt antud sündmuste kirjeldusega, kuid kohtuotsuses pole sellele vähimatki tähelepanu pööratud. Ülaltoodud tõendite alusel ei ole võimalik teha järeldust, et N. Drokin kasutas kannatanule vigastuse tekitamiseks nuga tahtlikult ja sihipäraselt. Kokkuvõtvalt ei hinnanud maakohus tõendeid igakülgselt kogumis, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni.
31. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav N. Drokin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja tema poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimist ning tingimisi karistuse määramist.
32. Kokkuvõtvalt märgib N. Drokin, et kõnealune nuga oli tal väikeses meestekotis. Tütrega jalutama minnes ta unustas selle kotist välja võtta ning Narva sõites jäigi nuga kotti. Kui N. Drokin jõudis baari „Karaoke“, oli tal sularaha otsas ning raha ainult pangakaardil, mis asus koti sisetaskus. Kui ta hakkas kotist pangakaarti võtma, siis ta võttis kotist ka noa välja, kuna see segas pangakaardi võtmist. O.S. nägi nuga, võttis selle kätte ja tegi ettepaneku anda see baarmenile. N. Drokin oli sellega nõus. Sel hetkel N. Drokini ja kannatanu vahel konflikti ei olnud, vaid nad istusid sõbralikult baarileti taga ja jõid. Tüli O.S. ga algas hiljem – alguses baari saalis ja hiljem baarileti ääres. Nuga kummagi käes ei olnud, sest see oli baarmeni käes. Kui N. Drokin otsustas baarist lahkuda, läks ta baarmeni käest nuga küsima. O.S. oli tema kõrval vasakul pool selja taga. N. Drokin võttis baarmenilt noa ja pani selle taskusse. Kui ta hakkas sigarette taskust välja võtma, kukkus ka nuga tupest välja. N. Drokin võttis kõigepealt noa ja siis tupe üles. Ta nägi, et külje pealt liigub tema suunas O.S. , kes tahtis teda lüüa või siis N. Drokini kaelast kinni haarata. N. Drokin hakkas ennast välja keerama või eest minema. Neil tekkis kokkupõrge ja tema keha põrkus kokku N. Drokini kehaga. N. Drokin arvab, et sel hetkel hüppaski O.S. noa otsa, mis oli tema käes. Peatrauma tõttu ei mäleta N. Drokin ka käesolevalt kõike, mis baaris juhtus.
33. Tunnistaja O.K. sõnul N. Drokin ja O.S. hüppasid teineteisest eemale. Samuti ta nägi, et nad kukkusid ja kohe pärast seda hüüdis keegi saalist, et kutsuge kiirabi. Kuidas noahaav tekkis, seda O.K. ei näinud, kuid ta arvab, et see juhtus juhuslikult, kukkumisel. Vehkida noaga ja lüüa sihilikult – need on kaks erinevat asja. Kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid sihiliku löömise kohta. Maakohus võtab arvesse ainult kaudseid tõendeid, mis kuidagigi kinnitavad süüdistust. Aga samas on kriminaalasjas palju ka kaudseid tõendeid, mis süüdistuse ümber lükkavad ja kinnitavad, et sihilikku löömist ei olnud. Kuid neile tõenditele maakohus tähelepanu ei pööranud. Ekspertiis ei välista, et O.S. võis ise noa otsa kukkuda.
34. N. Drokin tunneb A.V. t, kuid ta ei mäleta, et viimane oleks talle öelnud, et „Kolja, mine siit minema“, kuigi pole välistatud, et seda võidi talle öelda. Eeltoodu kinnitab, et ta ei läinud baarist ära kohe, vaid jäi nii kauaks, kuni veendus, et O.S. le on kiirabi kutsutud. Ta ehmatas ja 5 lahkus seetõttu baarist. Need on N. Drokini oletused, kuna ta kõike täpselt ei mäleta.
35. A.V. ja O.K. kinnitavad fakti, et kui N. Drokin ja O.S. baarileti ääres tülitsesid ja tõuklesid, nuga kellelgi ei olnud. A.V. on selgitanud, miks ta ei sekkunud tülisse, sest inimesed baaris olid joonud ja paljud käituvad selliselt. Midagi tõsist A.V. nende tülis ei näinud. Samuti on kindlaks tehtud, et O.K. le andis noa O.S. .
36. N. Drokinil on mälulüngad. N. Drokin ei tahtnud sellepärast algselt uurijatele öelda, et ta halvasti mäletab, kuna lootis, et ta lastakse allkirja vastu välja. Tal oli vaja normaalset ravi, mistõttu ta rääkis enda oletusi, et mitte vihastada uurijat. Kui ta oleks tõepoolest mäletanud, et ta lõi O.S. noaga, oleks ta saanud selle kohta selgitusi anda.
37. Kannatanul ei ole N. Drokini vastu pretensioone. N. Drokinil ja O.S. l on omavahel normaalsed suhted ja tal ei olnud O.S. tapmiseks mingisugust põhjust. Ringkonnaprokuröri kirjalik vastus kaitsja apellatsioonile
38. Prokurör leiab, et maakohus on kvalifitseerinud N. Drokinile inkrimineeritud teo õigesti ning maakohtu otsus on seaduslik.
39. Prokuratuur on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis esitatud tõendite hindamist puudutavad argumendid on ainetud. Tõsi, ükski kohtus ülekuulatud isik ei näinud momenti, mil süüdistatav lõi kannatanut noaga. Samas asjaolu, et keegi kannatanu kehavigastuste tekkemomenti otseselt pealt ei näinud, ei ole aluseks isiku õigeks mõistmisel. Sellisel juhul tuleb juhinduda lisaks isikulistele tõendiallikatele ka kriminaalasjas kogutud teistest tõenditest. Konstrueerides sündmustest tervikpildi, mille saab kokku panna teoeelsest kui ka selle järgsetest sündmustest ning ühtlasi ekspertiisiaktist kui ka eksperdi ütlustest, saab väita, et tegemist ei olnud juhusliku noa otsa kukkumisega, vaid sihipärase süüdistatava poolse noalöögiga.
40. Sündmuste konstrueerimisel on oluliseks isikuliseks tõendiallikaks tunnistaja O.K. . Olgugi, et kohtus tekkis vastuolu tunnistaja ütluste ühes aspektis, kas ta nägi lööki või mitte, suutis tunnistaja seda vastuolu veenvalt põhistada. Nimelt väitis ta kohtueelses menetluses, et tegemist oli löögiga, kuna ta oletas seda, sest oli terariist ja kannatanul oli vigastus. Samuti lisas ta, et baaris oli pime. Kohtus antud ütlustes on tunnistaja öelnud, et andis süüdistatavale tagasi noa koos tupega. Seejärel märkas ta rüselust osapoolte vahel sissepääsu juures ehk seda, et kannatanu vehkis käte ja jalgadega ning süüdistatav noaga. Samas vahemaa oli nende vahel suur. Seejärel nad aga kukkusid, pärast tõusid ning enne noahaava märkamist suutis kannatanu veel astuda, tõstis kampsuni üles ja seejärel nägi ta kannatanul verd (seda oli palju) ning auku. Algselt tunnistaja sõnade kohaselt verd nagu ei olnudki. Eelkirjeldatu aga ühtib sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel leidis konflikt aset just välisukse juures, kuna seal on veretilgad ja uksel verenired. Samas suurem hulk verd on just baarileti juures, mille juures esmaabi andmist kirjeldas ka tunnistaja. Samuti haakuvad tunnistaja antud ütlused ekspertiisiaktiga, millest nähtub, et kannatanu oli võimeline pärast vigastuse saamist lühikese aja jooksul sooritama sihipäraseid tegevusi kuni teadvuse kaotuseni. Samuti haakuvad tunnistaja O.K. ütlused tunnistaja A.V. ütlustega, mida maakohus on analüüsinud otsuse punktides 3.7 ja 3.8, seega ei pea prokurör vajalikuks nendel pikemalt peatuda. Tunnistaja O.K. ütluste usaldusväärsust tõstab ka asjaolu, et kohtusaalis tundis ta ära süüdistatava ja kannatanu, rääkis nende omavahelisest suhtlusest ning kirjeldas sündmuste kulgu, mis ühtsesse konteksti asetatud teiste tõenditega moodustab loogilise terviku. Seega asetavad kogutud tõendid noa just süüdistatava kätte ja süüdistatava käitumine näitab seda, et ta oli valmis kasutama nuga kannatanu suhtes.
41. Apellatsioonis on kaitsja viidanud ka ekspertiisiaktile, millest tulenevalt on kannatanule tekitatud vigastused just löögiga. Kohtus selgitas ekspert, mis põhjusel on ta leidnud, et tegemist 6 on löögiga. Nimelt esemega vastu keha lüües või kehaosa vastu eset ära lüües on tegemist ikka löögiga ning mõlema löögi tagajärjel tekkinud vigastused (haav või nahaalaune verevalum või marrastus) näevad välja sarnased. Iseenesest mõistetavalt ei saa sündmusi mitte pealt näinud ekspert anda hinnangut selles osas, kas toimus sihipärane löök või mitte. See aspekt on prokuröri arvates kohtu hinnata ning maakohus on seda ka teinud. Samas juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et antud juhul on ekspert andnud kohtus ütlusi, et kannatule tekitatud vigastuste jaoks on vajalik, et terariist (antud juhul nuga) oleks tugevalt fikseeritud kolmanda isiku käes. Samuti arvestades haavakanali sügavust ja haava asukohta, ei ole eluliselt usutav, et kannatanu võis sattuda noa otsa juhuslikult nagu seda väidab kaitseversioon.
42. Kaitsja on ka apellatsioonis asunud seisukohale, et ekspertiisiakt toetab süüdistatava versiooni toimunust. Sellise käsitlusega prokurör ei nõustu, kuivõrd süüdistatava ütlusi arvestada ei saa. Tõsi, KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend, aga seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-25-15).
43. Prokuröri hinnangul ei saa pidada süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd ristküsitlusel antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega ning seda just kõnesolevas kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude osas. Näiteks on süüdistatava ütlused vastuolus selles osas, mis puudutavad noa baaridaamile äraandmise põhjust (10.01.2019 kohtuistungi protokoll lk 11-12). Ühtlasi on süüdistatava ütlused vastuolus löögi toimumise osas. Nimelt on ta kohtueelses menetluses avaldanud, et mäletab, et löök leidis aset, kuid kohtus asus seisukohale, et kannatanu ise sattus noa otsa (10.01.2019 kohtuistungi protokoll lk 12-13). Samuti on vastuolu isiku enda ütlustes kui ka kriminaalasjas kogutud asitõenditega baarist lahkumise põhjuse kui ka edasise tegevuse osas. Nii on süüdistatav kohtus öelnud, et lahkus baarist, kuna ilmselt ehmus ära (10.01.2019 kohtuistungi protokoll lk 9). Samas on kohtus avaldatud tõendina Häirekeskuse kõne, millest nähtub, et isik lahkus, kuna baaris töötav turvamees A. hõikas talle: „Kolja mine siit minema. […] Kaamerad ei tööta.“ Samuti on süüdistatav kohtueelses menetluses andnud ütlusi selle kohta, et lahkus Narvast pärast süüks arvatavat tegu, kuid kohtus asus seisukohale, et jäi siiski Narva.
44. Süüdistatav on põhjendanud vastuolusid sellega, et esimesel ülekuulamisel ta ei mäletanud sündmusi hästi, kuna oli trepist alla kukkunud ja saanud vigastusi. Samas ei ole tegemist veenva põhjusega, kuivõrd pärast vigastuste saamist on isik pöördunud erakorralisse meditsiiniosakonda, kus sai esmaabi ning ta lasti kodusele ravile. Seejärel on isik teinud vabatahtliku otsuse sõita Kohtla-Järvelt Narva selleks, et politseisse minna. Seega ei ole tegemist taoliste vigastustega, mis annaksid aluse arvata, et isikul esines ajutine mälutegevuse häire ning ta ei mäletanud sündmusi, mis leidsid aset päevi enne esimest ülekuulamist. Lõpetuseks ei saa märkimata jätta, et N. Drokin, kes läks nädalalõppu ööklubisse ja baaridesse veetma, võttis endaga kaasa ehitusnoa. Nuga kandis ta kaasas terve õhtu – oma sõbra juures, ööklubis Geneva ning seejärel baaris Karaoke. Samas just baaris Karaoke, kus leidis aset rünne, muutus noa kaasas kandmine ebamugavaks ning ta otsustas selle korraks ära anda. Kohtus vastates küsimusele, miks ta nuga koju ei jätnud, usutavat ja selgelt arusaadavat vastust ei tulnud. Ei saa pidada ka mõistuspäraseks, et nädalalõppu ööklubisse ja baari veetma minnes võetakse kaasa terariist.
45. Vastuseks õigeksmõistmise taotlusele märgib prokurör järgmist. Kuivõrd prokurör on seisukohal, et tegemist oli sihipärase löögiga, siis lisaks eeltoodule on arutatavas asjas keskne küsimus selles, kas N. Drokin tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses. Prokuröri hinnangul saab eeltoodule vastata jaatavalt. Süüdistatava tahtlust 7 saab sisustada süüdistatava käitumisega enne ja pärast kuriteo toimepanemisest. Juba süüdistatava teoeelsest käitumisest (noa ära andmine baaridaamile ning noaga vehkimine) saab järeldada, et ta möönis tagajärje (surma) saabumise võimalikkust. Vigastuste ohtlikkust ilmestavad ka kohtuarstlik ekspertiis kui ka kohtule esitatud arstipäevik. Samuti lahkus isik pärast kuriteo toimepanemist baarist. Olgugi, et kohtus uuritud Häirekeskuse kõnest oli kuulda, kuidas süüdistatavale öeldi kolmandate isikute poolt, et ta peaks lahkuma, siis oli lahkumise otsus vabatahtlik ning löögi ja lahkumise vahele jäi viiv, millele järgneski süüdistatava otsustus lahkuda. Ta oleks võinud käituda ka teistmoodi, kuid ei. Seega süüdistatav oli tekkiva tagajärje suhtes ükskõikne ehk siis möönis süüteokoosseisu realiseerumise ohtu (tagajärje saabumist). Ringkonnakohtu järeldused
46. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsioonide, prokuröri kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
47. Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Apellantide põhiväide on, et maakohus ei hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt ning rikkus põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.
48. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
49. Sellega seoses ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas peetud kohtuistungite protokolle.
50. Hinnates nimetatud istungitel kogutud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 4-6). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole.
51. Seoses apellantide väidetega süü tõendatuse vaidlustamises märgib ringkonnakohus järgmist.
52. Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud N. Drokini poolne tahtlik ja sihipärane tegevusakt – löök noaga kannatanu rindkere piirkonda. Vastavad tõendid puuduvad, sest N. Drokini ütluste kohaselt kannatanu sai noahaava kogemata vastastikuse rüseluse käigus. Kannatanu ise ei mäleta haava saamise asjaolusid. Tunnistajad ei näinud noaga löömist ega seda, kuidas vigastus täpselt tekkis. Ekspert ei välista, et kannatanul esinenud vigastus võis olla saadud ka kukkumisest terava eseme (noa) otsa. Lisaks kaitsja väidetele N. Drokin rõhutab oma apellatsioonis, et tal ei olnud kannatanu tapmiseks mingit põhjust, seega vastav tahtlus puudus ja kõik juhtus kogemata vastastikuse rüseluse käigus.
53. Ringkonnakohus ei nõustu väidetega, et N. Drokini sihipärast tegevust kinnitavad tõendid puuduvad ning et kõik juhtus kogemata vastastikuse rüseluse käigus.
54. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et N. Drokini tegevuse tuvastamisel saab eelkõige aluseks võtta tunnistaja O.K. ütlused (lk 53-60). Neist nähtub, et N. Drokini ja kannatanu O.S. vahel oli juba eelnevalt tüli baarileti ääres, kus kannatanu võttis N. Drokinilt noa ja andis selle baaridaam O.K. kätte hoiule. Siis nad rahunesid ja tarvitasid alkoholi edasi. Mingi aja pärast nad hakkasid lahkuma ja O.K. andis noa koos tupega N. Drokinile tagasi. Väljapääsu juures hakkasid nad kaklema, mis seisnes selles, et N. Drokin vehkis noaga ning kannatanu kaitses ennast käte ja jalgadega vehkides. Nende vahel oli selline vahemaa, et kumbki teisele pihta ei 8 saanud. Siis nad kukkusid ja tõusid uuesti püsti ning tunnistaja nägi, et kannatanul tuleb vasakpoolsest küljest kõhust pisut kõrgemal verd. Noaga löömise momenti tunnistaja tegelikult ei näinud. Kohtueelsel uurimisel ta andis küll ütlusi, et üks mees lõi teist noaga, kuid see oli tema oletus, sest noaga vehkimine oli ja seejärel oli haav ning tema arvates pidi see noalöögi tagajärg olema.
55. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtueelsel uurimisel on O.K. ka sündmuskohale saabunud politseinikust tunnistaja A. P. vahetult kinnitanud, et nägi, kuidas kahe mehe vahel tekkis tüli, siis üks lõi teist noaga ja lahkus baarist (lk 60 pöördel). Seega O.K. ka sündmuskohal rääkis noaga löömisest. Maakohtus jäi ta aga selle juurde, et löömise momenti ei näinud. Samuti on N. Drokin kohtueelsel uurimisel öelnud, et ta lõi kannatanut noaga. Maakohtus ta aga väitis, et ta nõustus kahtlustuse tekstiga, kuigi tegelikult ta sündmust täpselt ei mäletanud. Kuna ta viskas verise noa ära, siis ta oletas, et ta võis selle noaga kannatanut lüüa (lk 79).
56. Ringkonnakohus O.K. ütlustest tulenevalt leiab, et N. Drokini käitumine oli sihipärane. Algul oli tal kannatanuga tüli baarileti juures ja seejärel mõne aja möödudes väljapääsu juures, kus ta vehkis noaga kannatanu suunas, viimane kaitses ennast käte ja jalgadega, siis nad kukkusid. Püsti tõustes oli kannatanul juba noahaav. Mis momendil ta selle sai, pole tuvastatud, kuid kuna nuga oli N. Drokini käes, siis haava sai talle tekitada ainult N. Drokin. Viimane väidab, et kõik juhtus kogemata, kuid see väide on ümber lükatud O.K. ütlustega, millest nähtub N. Drokini ründav käitumine noaga, seega tahtlus kannatanut noaga rünnata.
57. Ekspertiisiakti kohaselt O.S. l esines umbes 4 cm pikkune vertikaalne torke-lõikehaav vasakul pool rindkeres ühes südame vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne verirind ja koomaseisund, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise vahendiga (noaga). Kannatanu asend talle vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev, istuv või lamav.
58. Maakohtus ekspert M. Vassin selgitas, et vigastused on tekitatud löögist noaga. Ta ei välistanud, et teoreetiliselt võib sellised vigastused saada ka kukkumisel, kuid sel juhul nuga peab olema tugevalt fikseeritud paigale, nt teise isiku kätte. Tekkemehhanism on aga ikkagi löök ka sel juhul (lk 61 pöördel-62 pöördel).
59. Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisiaktist ja eksperdi selgitustest tulenevalt on välistatud mingi juhuslik noa otsa kukkumine, tegemist on N. Drokini poolse sihipärase noalöögiga. Selle toimepanekut ei välista eelpool toodud vastuolud O.K. ütlustes, kas ta nägi löögi sooritamist või ei näinud ega N. Drokini ütlustes, kas ta lõi noaga või ei löönud. Kuna vigastuste tekkemehhanism on igal juhul noalöök, siis ei ole oluline, kas selle toimumist nähti või ei. Tõendatud on, et nuga oli kogu aeg N. Drokini käes, kes sellega kannatanut ründas. Seega on välistatud võimalus, et kannatanu sai vigastused muul viisil kui N. Drokini tahtliku tegevuse tagajärjel.
60. Seega N. Drokin tekitas kannatanule noahaava tahtlikult, st vähemalt kaudse tahtlusega, mida saab sisustada tema käitumisega enne (eelnev tüli baarileti ääres) ja pärast (põgenes sündmuskohalt) kuriteo toimepanemist. Lüües noaga südame piirkonda, pidi ta möönma igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist. N. Drokini tegevuse ja kannatanul tekkinud kehavigastuse vahel on otsene põhjuslik seos. Noalöök põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja surma saabumise välistas meditsiinilise abi kohene osutamine teiste isikute poolt.
61. Ringkonnakohus käsitleb ka N. Drokini taotlust tema tegevus ümber kvalifitseerida mõne kergema kuriteokoosseisu järgi. Kaitsja oma apellatsioonis pole sellist taotlust esitanud, kuid maakohtus on ta leidnud, et rääkida võib mingist hooletusest, ettevaatamatusest, mille tagajärjel kannatanu sai vigastuse (lk 86). See eeldaks kuriteo kvalifitseerimist KarS § 119 järgi. Kuna eelpool on tuvastatud, et N. Drokin tekitas kannatanule noahaava tahtlikult, siis raske 9 tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest kõne alla ei tule.
62. Küll aga võib arutada, kas tegemist ei ole kuriteoga KarS § 118 lg 1 p 1 järgi (raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega põhjustati oht elule).
63. Kohtupraktikas on leitud, et küsimus, millise sätte järgi konkreetsel juhul süütegu kvalifitseerida, sõltub toimepanija käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis (RKKKo nr 3-1-1-128-06 p 6).
64. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt noalöök elutähtsate organite piirkonda). Samas tuleb arvestada, et iga tervist kahjustav käitumine võib endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks ning sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta. Ühekordne noalöök rindkere piirkonda ei ole selliseks teoks, mis annaks automaatselt alust rääkida toimepanija tapmistahtlusest. Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus oli suunatud (RKKKo nr 3-1-1-128-06 p-d 7-8).
65. Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-128-06 p 9-10).
66. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et kuigi N. Drokin lõi kannatanut noaga vaid ühe korra, tekkis selle tulemusel kannatanu elule vahetu oht, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele. Seega on ka käesoleval juhul alust esmalt vaagida, kas tegemist oli tapmisele suunatud teoga. Vastus on jaatav, sest lüües kannatanut noaga rindkerre südame piirkonda, ei kontrollinud N. Drokin mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. N. Drokini käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis N. Drokini poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti tuvastanud, et kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. 10
67. Kuna tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, siis olukorras, kus toimepanija on tegutsenud kannatanu surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtluses ning isiku tegevust tuleb õiguslikult vaadelda üksnes tapmiskatsena (RKKKo nr 3-1-1-128-06 p 11).
68. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud eeltoodud kohtupraktikat.
69. Kuna N. Drokini süü KarS § 113 lg 1- § 25 lg 1, 2 järgi on tõendatud, siis alust teda selles õigeks mõista ei ole. Samuti puudub alus teo ümberkvalifitseerimiseks mõne kergema kuriteokoosseisu järgi.
70. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas (vt maakohtu otsuse lk 6-7). Alust tingimisi karistuse mõistmiseks – nagu seda taotleb N. Drokin – ei ole. Seega mõistetud karistus jääb muutmata.
71. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.
72. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.01.2019 otsuse muutmata.
73. Kaitsja vandeadvokaat A. Suuban on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 2 tunni ulatuses 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 120 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu 120 eurot N. Drokini kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 11 Tiit Lõhmus