lg 1 esimeses lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (496,74 eurot) alates käesoleva hagiavalduse esitamisest (19.03.2019) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 19 punkti 3.1.8 kohaselt kohustus kostja andma hagejale või tema poolt volitatud isikule üle teenuse osutamise käigus saadud raha hiljemalt iga nädala viimasel päeval. Kostja ei täitnud antud kohustust vastavalt lepingule ning omastas teenuse osutamise käigus saadud hagejale kuuluvad rahalised vahendid. Kostja on hagejalt saadud rahaliste vahendite omastamist kinnitanud ning tasunud võlgnevuse osaliselt. Käesoleval hetkel võlgneb kostja hagejale 496,74 eurot. Kohtumenetluse eelselt ei ole menetlusosaliste vahel võlgnetava summa osas vaidlust olnud ning seetõttu ei esita hageja menetlusökonoomikast lähtudes hagiavaldusega võlgnevust tõendavaid taksomeetri vahetuse aruandeid ja pangakonto väljavõtteid. Kostja on 09.02.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud vastuväites märkinud, et kostjale jääb arusaamatuks, mis nõudeid hageja kostja vastu esitab. Kostja on vastulauses märkindu, et „Tarmo Susi isiklikult lahendas antud nõude Osilia Takso OÜ-ga ära“. Hageja märgib, et sellist sõnakasutust kostja ja Tarmo Susi vahelises 2 2-19-102423 kirjavahetuses ei ole esinenud ning kostja on tõlgendanud Tarmo Susi poolt avaldatud seisukohti ebaõigesti. Hageja selgitab, tema ja seadusliku esindaja vaheline võlasuhe puudutab antud vaidlust nii palju, et hageja on soovinud kostjalt võlgnevuse täitmist Tarmo Susi isiklikule pangakontole. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt aga käesoleva hetkeni täitnud kohustust ei hageja ega hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kostja on asunud pahatahtlikult võlgnevuse tasumisele vastu vaidlema ning otsima viise võlgnevuse tasumise kohustusest vabanemiseks. Hageja seaduslik esindaja tasus võlgnevuse suuruse summa hagejale, kuid tegemist on laenusuhtega ning hagejal eksisteerib Tarmo Susile tagasimaksmise kohustus. Hageja ei ole nõudeõigust seaduslikule esindajale loovutanud, hageja seaduslik esindaja ei ole täitnud kostja kohusust
tähenduses ning kostja kohustust võlgnevusena hagejale on käsitletud ka hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelises hilisemas kirjavahetuses. Kostja on pidanud mõistma, et on kohustatud kohustuse täitma hagejale ning kohustus loetakse hagejale täidetuks ka kohustuse täitmisega hageja seaduslikule esindajale. Hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 19 punkti 4.4 kohaselt on kahjustatud poolel õigus nõuda lepingut rikkunud poolelt leppetrahvi tasumist lepingu mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel kuni 500 eurot. Kostja on rikkunud lepingu punkte 3.1.5, 3.1.8 ja 3.1.9. Hageja esitas sellest lähtudes maksekäsu kiirmenetluse avalduses leppetrahvi nõude summas 490 eurot. Hageja seaduslik esindaja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest esmakordselt 13.12.2018 kostjale saadetud ekirjas.
lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist ei teata teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab. Vältimaks kostja vastuväitest tulenevat eelduslikku ebaotstarbekat õigusvaidlust mõistliku aja tõlgendamisel, loobub hageja käesolevas hagiavalduses leppetrahvi nõudest. Hageja rõhutab, et leppetrahvi nõudmisest loobumine ei tähenda aga seda, et hagejal puudub kostja vastu kostja poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Leppetrahvil, intressil ja viivisel on kõigil erinevad funktsioonid ning kohustuste rikkumise korral on võlausaldajal
lg 1 ja
Kostja jäi hageja ees lepingust tulenevate kohususte täitmisega võlgnevusse hiljemalt 04.09.
lg 2 Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. 2017 aastal oli keskmine tunnipalk 7.40eur/h bruto. Kostja leiab, et arvestades töö iseloomu, 12h/24h vahetusi ja öö tööd on igati põhjendatud kui tunnipalk antud
punkti järgi on 5eur/h bruto. Käsunduslepingu läbivaatamisel ja muutmisel töölepinguks määrata samuti tunnihindeks 5eur/h bruto. Nõuda välja hagejalt vähemmakstud töötasu neto summas: 1718,73 eur. 4 2-19-102423 Käsundusleping punkt
Hageja ja tema juhatuse liikme Tarmo Susi vahel olevate mitmete laenulepingute olemasolu kinnitab püsiv laenumaksete tagasimaksmine. Hageja märgib, et kordagi ei ole hageja ja kostja vahelises kirjavahetuses märgitud, et edaspidi nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist juhatuse liige Tarmo Susi isiklikult. Samuti ei ole kirjas avatud hageja ja hageja juhatuse liikme vahelise tehingu asjaolusid, mis oma olemuselt oli laenuleping. Vaidlusaluses e-kirjas on märgitud üksnes edasine hageja soovitud kohustuste täitmise viis. 5 2-19-102423 Kostja on esitanud mitmeid nõudmisi hageja vastu. Kohus ei ole otsustanud nimetatud nõuete menetlusse võtmist ning kostja ei ole esitatud nõudeid vormistanud vastuhagina. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud taotluseid ei ole põhjendatud vaadata läbi koos hagiavaldusega samas menetluses. Vastuhagi esitamise eeldused sätestab TsMS § 373. Käesoleval juhul ei ole kostja märkinud, millisel konkreetsel alusel tuleb tema nõudeid menetleda koos hagiavalduses esitatud nõuetega ning hageja on seisukohal, et vastavat alust ei esine. Kostja nõuete rahuldamine ei välista hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamist, kostja vastuses ei ole kostja oma esitatud nõudeid vähimalgi määral sidunud hagiavalduses esitatud nõeutega ning nõuete rahuldamine looks üksnes hilisema rahaliste nõuete tasaarvestamise võimalikkuse. Seejuures on oluline täheldada, et igat nõuet tuleb käsitleda eraldi ning kostja osad nõuded on seotud töölepingu sätetega ning osad nõuded käsunduslepingu sätetega. Kostja on taotlenud hagi vastuses hagiavalduse läbivaatamata jätmist. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Pärast hagi läbivaatamata jätmist ei ole võimalik koos hagiga vastuhagi menetleda. Sellest lähtudes ei saa vastuhagi käesoleval juhul ka kostja enda taotlusest lähtudes koos hagiavaldusega menetleda. Hageja esitab alljärgnevalt menetlusökonoomia põhimõtetest lähtudes sisulised seisukohad kostja vastuses esitatud taotlustele olukorras, kus kohus peab põhjendatuks menetleda esitatud taotluseid käesoleva menetluse raames. Hageja ei võta esitatud taotluseid õigeks ning taotlused põhinevad kostja poolt avaldatud osaliselt ebaõigetel faktilistel asjaoludel. Kostja on taotlenud kohtul vaadata üle lepingu liik ja muuta see töölepinguks. Hageja rõhutab, et ei ole üheselt määratletavaid tingimusi, mis peavad esinema samaaegselt, et oleks alus sõlmida käsundusleping. Käsunduslepingu ja töölepingu eristamine on praktikas ääretult keeruline ülesanne ning on teatud tingimused, mis võivad viidata ühe või teist liiki lepingu sõlmimisele. Hageja kinnitab, et on vaidlusaluse käsunduslepingu väljatöötamisel konsulteerinud juristidega ning tegelikest faktilistest asjaoludest lähtudes on tegemist käsunduslepingule iseloomuliku suhtega. Vaidlusaluse käsunduslepingu puhul ei olnud hageja ja kostja vahel töösuhtele iseloomulikku alluvussuhet. Kostja täitis küll hagejalt saadavat käsundit, kuid kostja oli ülesannete täitmisel vaba. Oluline on rõhutada, et
Seega ei saa hageja ja hageja juhatuse liikme poolt kostjale antud juhiseid pidada töösuhtele iseloomulikuks aspektiks. Kostjal oli iga kuu lõpus võimalik määratleda endale sobilik järgmise kalendrikuu graafik ning teha tööd vastavalt endale soovitud mahus. Käsunduslepingu punkti 3.1.5 kohaselt võis kostja 48 tunnise etteteatamisajaga kokkulepitud graafikuid ühepoolselt muuta. Samuti võis kostja teha vaba auto olemasolul enda vabast tahtest soovitud lisavahetusi. Samuti ei olnud kostjale ette nähtud kindlat päevaplaani. Kostja võis teha lõunapausi vastavalt endale soovitud ajal ja soovi korral keelduda dispetšeri poolt edastatud tellimustest. Lisaks võis kostja enda soovile vastavalt teenindada teeäärseid hääletajaid, Taxify tellimusi ja oma enda kliente. Kindlaksmääratud taksoparklas seismise nõue tulenes aga ühistranspordiseadusest ja Kuressaare linna taksoveo eeskirjadest. Eelnevast lähtudes ei määratlenud hageja ära töötegemise kohta, vaid see tulenes seadusest, tööaeg ei olnud hageja poolt fikseeritud, kostja ja hageja vahel ei olnud otsest alluvussuhet ning kostjal oli vabadus tööülesannete valikul. Neist asjaoludest lähtudes on hageja ja kostja vahel tegemist käsunduslepingu tunnustele vastava võlasuhtega. 6 2-19-102423 Kostja on märkinud, et hageja ja kostja vahel ei ole olnud kindlat töötasu kokkulepet ning maksta tuleb vastavalt asjaoludele mõistliku tasu. Esmalt on ebaõige kostja tõlgendus, et mõistliku tasuna tuleb arvesse võtta üle Eestilist keskmist tunnipalka. Mõistliku tasu leidmisel
lg 2 tähenduses tuleb arvestada konkreetsete ülesannete täitmisel konkreetses piirkonnas makstava mõisliku tasuga. Taksoteenuse osutamisel Kuressaares jääb see tasu alla kostja vastuses märgitud 5 eur/tunnis bruto. Hageja rõhutab, et kostja vastusest nähtuvalt on hageja ja kostja vahel olnud kostja hinnangul kokkulepe, et kostja saab tasuks kassast 35 % netos. Järelikult ei ole kostjal õigus saada antud summast suuremat summat ning kostja esitatud arvestused on igal juhul sisutühjad ja õigusliku aluseta. Käesoleval juhul on vaidlus üksnes selles, kas kokkulepitud tasu oli tegelikkuses 35 % brutos, millelt tuli arvutada maksud või netos. Hageja ja kostja vahelise tasu kokkuleppe olemasolule viitab käsunduslepingu punkt 2.1.5. Vastavas tasu suuruses lepiti kokku töövestlusel ning kostja puhul oli selleks summaks 35 % kassast brutos. Kostja ei ole kohtumenetluse eelses kirjavahetuses kordagi antud tasust lähtuvale arvestusele vastu vaielnud, on osalise tasumise kaudu võlgnevust aktsepteerinud ning lubanud ka ülejäänud võlgnevuse ära tasuda. Kostja käitumine kinnitab, et kostja ja hageja vahel on olnud kokkulepe maksta kostjale tasu 35% teenitud kassast brutos. Kahetusväärselt on kostja asunud leidma kõikvõimalikke vastuväiteid, et ei peaks hagejale üldse mitte midagi tasuma ning on vastupidiselt esitanud nõuded hageja vastu. Kostja on märkinud, et hageja on rikkunud käsunduslepingu punkti 4.3, kuna on lisanud lepingu hagiavaldusele. Kostja ei ole hagiavalduse vastuses üheselt märkinud, kellele lepingu avaldamist kostja lepingutingimuste rikkumiseks peab. Kostja seisukohast lähtudes võib eeldada, et rikkumiseks on lepingu edastamine kohtule.
lg 1 kohaselt kehtib saladuse hoidmise kohustus üksnes käsundi saajale ehk antud juhul kostjale. Isegi kui aktsepteerida, et saladuse hoidmise kohustuses saavad lepingu osapooled kokku leppida selliselt, et see kehtib mõlemale osapoolele, kehtib antud kokkulepe tingimusteta kuni käsunduslepingu lõppemiseni.
lg 2 sätestab, et pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks. Kostja ei ole hagiavalduse vastuses märkinud, et kostjal oleks õigustatud huvi, mille kaitsmiseks saladuse hoidmise kohustus peab pärast käsunduslepingu lõppemist kehtima. Hageja õigustatud huvi lepingust tulenevate nõuete esitamiseks kaalub igal juhul ülesse hüpoteetilise kostja õigustatud huvi lepingu konfidentsiaalsusele. Hageja nõustub, et käsunduslepingu punkti 4.3 kohaselt on hageja ja kostja vaheline käsundusleping konfidentsiaalne. Hageja ei ole lepingust tulenevaid andmeid aga avaldanud ehk ei ole esitanud tutvumiseks avalikkusele. Hageja on esitanud andmed oma lepingulisele esindajale, kellega hagejal on sõlmitud omakorda konfidentsiaalsuskokkulepe. Andmete esitamist kohtule nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja avaldamiseks olukorras, kus nõue tuleneb otseselt konfidentsiaalsest dokumendist. Vastasel juhul ei oleks võimalik ühestki konfidentsiaalsest lepingust tulenevaid nõudeid esitada ja leping kaotaks vähimagi tähenduse. Kostja on märkinud, et hageja on jätnud lisamata kostja töötajate registrisse. Hageja selgitab, et on vastavast asjaolust teadlik, kuid see ei mõjuta vähimalgi määral hageja nõudeid kostja vastu. Kuna kostja täitis käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid hageja juures kaootiliselt, siis oli hageja unustanud kostja soovitud andmed töötajate registrisse edastada. Täna ei ole hageja soovitud andmeid aga jätnud esitamata mitte maksudest kõrvlaehoidumiseks, nii nagu väidab kostja hagiavalduse vastuses, vaid kostja poolsest tasu omastamisest koos tulumaksuga jäi hageja äraootavale seisukohale, et 7 2-19-102423 milline on kostjaga saavutatav kokkulepe ning kas esineb vajadus kuriteoteate edastamiseks. Kostja on nõudnud saamata jäänud puhkuserahade hüvitamist. Kostja vastavaks nõudeks puudub alus, kuna kostja ja hageja vaheline leping on käsundusleping, millele puhkuseregulatsioon ei kohaldu. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS §-st 373 palub hageja: rahuldada hagiavaldus hagiavalduses esitatud nõuetes; jätta vastuhagina menetlusse võtmata O Au poolt 08.04.2019 esitatud vastuse resolutsiooni punktides 1.2 kuni 1.6 esitatud nõuded; jätta O Au poolt 08.04.2019 esitatud vastuse resolutsiooni punktides 1.2 kuni 1.6 esitatud nõuete menetlusse võtmisel esitatud nõuded rahuldamata. 14.06.2019 esitatud seisukohas jäi hageja hagiavalduses ja menetluse raames esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kostja vastunõuded palub hageja jätta läbi vaatamata. 5. Maakohus selgitas 03.05.2019 kostjale saadetud kirjas, et juhul, kui kostja soovib, et kohus menetleks käesoleva tsiviilasja raames kostja esitatud nõudeid koos hagiavalduses esitatud nõuetega, tuleb kostjal selgitada, millisel alusel peaks kohus seda tegema, samuti, et nõuded tuleb sellisel juhul vormistada vastuhagina. Kohus andis kostjale tähtaja vastuhagiavalduse esitamiseks. Kostja ei täitnud kohtu nõuet. Maakohtu 05.06.2019 määrusega määrati asjas kirjalik menetlus. Maakohtu seisukoht 6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 20.12.2016 sõlmitud käsunduslepingu nr 19 punkti 3.1.8 kohaselt kohustus kostja andma hagejale või tema poolt volitatud isikule üle teenuse osutamise käigus saadud raha hiljemalt iga nädala viimasel päeval. Kostja ei täitnud antud kohustust vastavalt lepingule ning omastas teenuse osutamise käigus saadud hagejale kuuluvad rahalised vahendid. Hagiavaldusest nähtuvalt kostja on hagejalt saadud rahaliste vahendite omastamist kinnitanud ning tasunud võlgnevuse osaliselt. Kostja hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et OÜ Osilia Takso ja O A vahel on 20.12.2016 sõlmitud leping taksoteenuse osutamiseks. Samuti ei ole kostja vaidlustanud, et O A jättis OÜ Osilia Taksole üle andmata tööülesannete täitmise käigus saadud rahalised vahendid kogusummas 1296,74 eurot. Vaidlust ei ole, et O A tasus 11.10.2017 osa võlgnevusest summas 800 eurot. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et O A ei ole käesoleva hetkeni Osilia Takso OÜ-le olemasolevat võlga summas 496,74 eurot tasunud. Kohtu hinnangul pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgneb 496,74 eurot hagejale või hageja juhatuse liikmele. Kostja vastuses kostja ei tunnista võlgnevust Osilia Takso OÜ ees. Kostja on seisukohal, et Osilia Takso OÜ juhatuse liikme Tarmo Susi kirjaga kostjale: „Katsin võlad isiklikult kontolt firmale ära, pane siis raha mulle (konto nr) Tarmo Susi,” annab ta kostjale teada, et Osilia Takso OÜ’l ei ole kostja vastu nõudmisi ja edaspidi nõuab raha kostjalt isiklikult juhatuse liige Tarmo Susi. Hageja on märkinud, et hageja ja tema juhatuse liikme Tarmo Susi vahel oli laenuleping. Kuigi hageja juhatuse liige tasus kostja võlgnetava summa ettevõttele, oli tegemist 8 2-19-102423 laenuga, mille hageja pidi oma juhatuse liikmele tagasi maksma. Vältimaks mitmekordseid ülekandeid, soovis hageja kostjalt võlgnetava summa tasumist otse juhatuse liikme Tarmo Susi arveldusarvele, et sedasi lugeda täidetuks enda ja juhatuse liikme vahelised laenulepingust tulenevad tagasimaksekohustused. Hageja ei ole kordagi nõudeõigust kostja vastu loovutanud ning juhatuse liige ei ole täitnud kostja kohustust
Hageja ja tema juhatuse liikme Tarmo Susi vahel olevate mitmete laenulepingute olemasolu kinnitab püsiv laenumaksete tagasimaksmine, mille tõendamiseks on hageja esitanud kontoväljavõtte, millest nähtuvad perioodil 14.12.2017 kuni 01.04.2018 maksed selgitusega „juhatuse liikme laenu tagasimakse“. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja oleks nõudeõiguse kostja vastu loovutanud hageja juhatuse liikmele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustuse täitnud hageja juhatuse liikmele. Kostja on palunud vaadata üle käsundusleping ning muuta käsundusleping töölepinguks, määrata tunnitasuks 5 eurot ning nõuda välja töötasu 1718,73 eurot, leppetrahv 500 eurot lepingu tingimuste avaldamise eest kohtule, nõudma kostja lisamist töötajate registrisse ning tööjõumaksude tasumist kostja poolt kätte saadud netosummadelt, samuti nõuda hagejalt välja saamata jäänud puhkusetasu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastusest arusaadav, kuidas on kostja hinnangul kostja vastuses välja toodud asjaolud seotud hageja nõudega. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolud tähendust hageja nõude lahendamisel. Hageja on seisukohal, et kostjaga sõlmitud lepingul on käsunduslepingu tunnused. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue raha tagastamiseks ei sõltu sellest, millist liiki leping poolte vahel sõlmitud oli. Kostja poolt nõutud vähemmakstud tunnitasu ning puhkusetasu ja riiklike maksude tasumise kohustus ei mõjuta kostja kohustust anda hagejale üle teenuse osutamise käigus saadud raha. Kohus nõustub hagejaga, et andmete esitamist kohtule nõude tõendamiseks ei saa pidada konfidentsiaalsuskokkuleppe rikkumiseks ja avaldamiseks olukorras, kus nõue tuleneb otseselt konfidentsiaalsest dokumendist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja nõuete rahuldamine looks üksnes hilisema rahaliste nõuete tasaarvestamise võimaluse. Kohus on kostjale selgitanud, et juhul, kui kostjal on hageja vastu nõuded, on kostjal võimalik esitada oma nõuded hageja vastu hagiavalduse vormis. Kostja ei ole nõuetekohast vastuhagiavaldust käesolevas menetluses esitanud, seega ei menetle kohus käesolevas menetluses kostja nõudeid vastuhagina. Kostja nõuete rahuldamine ei välista hagiavalduses esitatud nõuete rahuldamist, kostja vastuses ei ole kostja oma esitatud nõudeid vähimalgi määral sidunud hagiavalduses esitatud nõuetega.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuni 11.10.2017 oli hageja võlgnevuses summa 1296,74 euro ulatuses ning alates 12.10.2017 on kostja olnud hageja ees võlgnevuses 496,74 euro tasumisega. Hagejal on õigus nõuda võlgnetava summa tasumist vastavalt
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on võlausaldajal
lg 1 p 6 kohaselt õigus nõuda viivist.
lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks 9 2-19-102423 loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kuna hageja on viivise välja arvutanud kuni 18.03.2019, tuleb jooksvat viivist arvestada alates 19.03.2019 kuni nõude täitmiseni. 7. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas lahendis ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. Tuginedes TsMS § 178 selgitab kohus, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.