Obsah (5)

§ 178§ 405§ 667§ 175§ 465

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-3567 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Krista Kirspuu ja Villem Lapimaa

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hageja ja kostja avaldused ning menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses oli AS (hageja) hagi Liuglev Uks OÜ (kostja) vastu töötasu ja viivise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas
2. detsembri
3. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning Riigikohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse võtmast. Harju Maakohtu otsus jõustus
4. aprillil
6. Hageja esitas
7. novembril 2018 toimunud kohtuistungil maakohtule avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: TVK-s hageja esindamine istungitel ning seisukohtade koostamine – 5,1h; hagiavalduse koostamine – 2h;
8. juuni
9. a seisukoha koostamine – 4,25h;
10. oktoobri
11. a seisukoha koostamine – 5,4h;
12. novembri
13. a seisukoha koostamine – 0,5h;
14. aprilli
15. a istungiks ettevalmistus – 2,5h;
16. aprilli
17. a istungil osalemine – 1,2h;
18. mai
19. a seisukoha koostamine – 2,5h;
20. juuni
21. a istungiks ettevalmistus – 5,5h;
22. juuni
23. a istungil osalemine – 5h;
24. novembri
25. a istungiks ettevalmistus – 3h;
26. novembri
27. a istungil osalemine – 1,75h). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund (lisandub käibemaks), kokku 38,7 tundi. Hageja taotles kulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja menetluskulud on kokku 5572,80 eurot. Hageja pärast esimese astme menetlust menetluskulusid ei kandnud.
28. Kostja enda seisukohta hageja menetluskulude taotluse osas ei esitanud. Maakohtu määrus
29. Harju Maakohus rahuldas
30. aprilli
31. a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5572,80 eurot ja viivise sellelt.
32. Määruse põhjenduste kohaselt pidas maakohus hagejale osutatud õigusabitoiminguid ning nendele kulunud tööaega põhjendatuks ja vajalikuks. Menetlusdokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest ning välditud on omal algatusel ning menetluse seisukohalt ebavajalike menetlusdokumentide esitamist. Menetlusdokumendid on sisukad ja asjakohased ega sisalda vaidluse lahendamise seisukohast ebaolulist. Maakohtu hinnangul on hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (käibemaksuta) kooskõlas turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Määruskaebus
33. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses või alternatiivselt saata hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus maakohtule uueks lahendamiseks.
34. Maakohus rikkus menetluskulusid kindlaks määrates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 175 lõiget

1. Kostjalt väljamõistetud kulu on ebamõistlikult suur, arvestades hageja nõuet ja hagi hinda. Hageja nõudis kostjalt 1382,29 euro maksmist. Seejuures oli tegemist brutotasuga, millele vastab 1066,10 euro suurune netotasu. Hagi hind oli 1541,44 eurot. Kostjalt välja mõistetud menetluskulu on kolm ja pool korda suurem kui hagi hind, neli korda suurem kui nõude brutosumma ning viis korda suurem kui hageja nõue netosummas. Kostja jaoks ei olnud senist kohtupraktikat arvestades sedavõrd suure menetluskulu hüvitamise kohustus ettenähtav.
2. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole analüüsitud ühegi toimingu tegemisele kulunud aega. Maakohus on piirdunud üldsõnalise märkusega, et peab kõiki hageja esindajate toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks. Maakohus ei analüüsinud, kas kolme kohtuistungiga kaasnenud menetluskulu on vajalik ja põhjendatud olukorras, kus asja arutati lihtmenetluses ning

§ 405lg 1 p 7 ei olnud asja suuline arutamine kohustuslik.

Samuti on küsitav hagiavaldusele järgnevalt viie kirjaliku menetlusdokumendi (seisukoha) koostamise põhjendatus ja vajalikkus. Isegi 2 kui dokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest, on selline maht lihtmenetluse asjas põhjendamatu ja ebamõistlik.

1. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud Riigikohtu seisukohti sarnastes asjades. Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Antud juhul ei ole tegemist eriliselt keeruka ega suuremahulise asjaga. Kostja ei venitanud menetlust ega põhjustanud kulude suurenemist. Menetluse edasine käik
4. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule (

§ 667lg 2).

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus peab sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollima kulude põhjendust ja vajalikkust ning maakohtu seisukoha kujunemine peab olema määruse põhjendustes jälgitav. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes üksnes konstateerinud, et kõik hageja esitatud menetlusdokumendid on koostatud lähtuvalt kohtu nõuetest ning välditud on omal algatusel ning menetluse seisukohalt ebavajalike menetlusdokumentide esitamist, mistõttu peab kohus kogu ajakulu 38,7 tundi põhjendatuks. Maakohus ei analüüsinud sisuliselt, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg tegelikult vajalik ja põhjendatud. 14. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele.

§-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded.

§ 465

lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Kontrollitavas kohtumääruses puudub igasugune analüüs õigusabi osutanud esindajate toimingute mahu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Üksnes nentimine, et menetlusdokumendid on sisukad ja asjakohased, ei ole kindlasti piisav, et pidada menetluskulude kindlaksmääramist ja vastaspooltelt väljamõistmist seaduse nõuetele vastavaks.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid praegusel juhul ei ole kohus vastavaid kulutusi üldse hinnanud. Kuivõrd maakohtu diskretsiooniotsus menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole jälgitav, ei saa ringkonnakohus selle otsustuse õigsust kontrollida ning asi tuleb saata maakohtule tagasi hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks. 15. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 3