2-19-106772/15

2-19-106772 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-106772 Alaealise K N hagi K N vastu 270 EUR elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K N, isikukood: XXXXXXXXX Hageja seaduslik esindaja: K R, XXXXXXXXX Kostja: K N, isikukood: XXXXXXXXXX isikukood: 20.05.2019 määratud kirjalik menetlus Kohtuistung RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista K N´ilt lapse K N ülalpidamiseks igakuuline elatis alates hagiavalduse esitamisest 03.04.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. XXXXXXXXXXX.a 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.
4. Välja mõista K N´ilt lapse K N ülapidamiseks elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.2019 kuni 02.04.2019.a. ühekordse maksena summas 558 eurot.
5. Kohustada K Ni kandma K N kasuks väljamõistetav igakuine elatis hageja seadusliku esindaja K Ru arvelduskontole XXXXXXXXXXXX ga kuu
6. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette märkides makse selgitusse „lapse elatusraha“.
7. Jätta menetluskulud kostja kanda.
8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 1 2-19-106772 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
9. K N esitas 04.03.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 11.03.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2019 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik K N esitas 20.03.2019 nõudele digitaalselt allkirjastatud põhistamata vastuväite. K N esitas 25.03.2019 nõudele põhistatud vastuväite. Kohtuniku abi lõpetas seoses vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tsiviilasja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
10. 03.04.2019 esitas K N (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagiavalduse K N vastu miinimummääras igakuise elatise ja tagasiulatuva elatise nõudes. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
11. 05.04.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat K Ni esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
12. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 25.04.2019, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Hetkel vastutavad mõlemad vanemad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest ning kannavad praegu ühiselt lapse kulutused lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele. Lapse elukoht on vahelduv st laps elab olulise aja (10 kuni 15 kalendripäeva ühes kuus) võlgnikuga ning seega tuleb elatist välja mõistes arvestades vabatahtliku ülalpidamiskohustuse täitmisega sel ajal, mil laps viibib kostja juures. Mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust ning elatise maksmine igakuise rahalise maksena nõutud summas ei ole õigustatud. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et teine vanem saab lapse pealt riiklikku peretoetust. Kostja on nõus kompromissina ülalpidamiskohustuse osalise vähendamisega ning nõustub tasuma elatist summas 150 eurot kuus. Kostja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
13. Hageja esitas 29.04.2019 seisukoha kostja vastusele. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväited ei ole tõesed. Laps on isaga koos maksimaalselt kuni 4 päeva kuus, seega on ka välistatud, et isa elab koos lapsega. Hageja esindaja on varasemalt elatisraha pidanud pikalt ootama ja kostjale meelde tuletama kohustusi lapse ees. Elatisraha ei ole laekunud
14. aastal veebruaris, märtsis ega aprillis. Hageja ei pea õigeks kostja väidet, et lapse kulutused lasteaiale, riietele ning vabaaja sisustamisele on ühised. Hageja esindaja selgitab, et käesolev vaidlus ei ole seotud hooldusõigusega. Seisukohas palutakse kostjalt elatis välja mõista miinimummääras, mis vastab lapse reaalsetele igapäevastele vajadustele. 2 2-19-106772
15. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 20.05.2019 määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja määras pooltele lõplike avalduste ning dokumentide esitamise tähtpäevaks
16. juuni 2019.a ja otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks
17. juuli 2019.a. Kohus selgitas oma 20.05.2019 kohtumääruses, et TsMS § 5 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et vastuses hagiavaldusele ei ole kostja lisanud tõendeid selle kohta, et praegu kannavad vanemad ühiselt lapse kulutused lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele ega ka selle kohta, et lapse elukoht on vahelduv st laps elab olulise aja (10 kuni 15 kalendripäeva ühes kuus) võlgnikuga. Kohus määras, et tõendid tuleb esitada kohtumääruse resolutsioonis määratud tähtajaks.
18. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kirjaliku menetluse määramise määruse kättesaamist 21.05.2019 ja kostja 29.05.
20. 09.06.2019 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule väljavõtted hageja kulutuste kandmise kohta. Hageja esindaja selgitab, et kostja ei ole maksnud hagejale elatist veebruaris, märtsis, aprillis, mais ning arvatavasti ei tasu ka juunis.
21. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et vanemad kannavad ühiselt lapse kulutusi lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele. Samuti ei ole kostja hageja esitatud 09.06.2019 tõendite osas seisukohta esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
22. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
23. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
25. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
26. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
27. mai
28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
29. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 32-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul 3 2-19-106772 väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
30. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 32-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 2019.a veebruarist.
31. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt TsMS § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • • Kostja on hageja isa; Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks tasunud elatist alates
32. aasta veebruarikuust. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole tasunud hagejale elatist, oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
33. Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Käesoleval juhul ei küsi hageja kostjalt elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ega ka väida, et tema kulud oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
34. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele avaldanud, et on nõus tasuma elatist summas 150 eurot kuus põhjendusel, et lapsevanemad kannavad praegu ühiselt lapse kulutused lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele ning laps elab isaga 10 kuni 15 kalendripäeva ühes kuus. Hageja ei nõustu, et kulutusi kantakse ühiselt ning toob välja, et laps ei ela isaga koos ja viibib temaga maksimaalselt neli päeva kuus. Kohus juhtis 20.05.2019 kirjaliku menetluse määramise määruses kostja tähelepanu asjaolule, et vastuses hagiavaldusele ei ole kostja lisanud tõendeid selle kohta, et praegu kannavad vanemad ühiselt lapse kulutused lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele ega ka selle kohta, et 4 2-19-106772 lapse elukoht on vahelduv st laps elab olulise aja (10 kuni 15 kalendripäeva ühes kuus) võlgnikuga. Kohus määras, et kostja peab tõendid kulutuste kandmise kohta esitama hiljemalt
35. juuliks
36. Kostja tähtajaks kohtule tõendeid esitanud ei ole. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et vanemad kannavad ühiselt lapse kulutusi lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele. Kostja väited selle kohta, et laps elab 10 kuni 15 kalendripäeva ühes kuus isaga ning, et vanemad kannavad ühiselt lapse kulutusi lasteaiale, riietele toidule ning vabaaja sisustamisele on paljasõnalised, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kostja on seisukohal, et elatise summa määramisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et teine vanem saab lapse pealt riiklikku peretoetust. Kohus märgib selles osas, et ainuüksi asjaolu, et hagejal on õigus saada lapsetoetust, ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Peretoetust võetakse arvesse siis, kui elatist nõutakse üle seadusjärgse määra või kui esineb mõjuv põhjus elatist alla selle vähendada. Peretoetus ei asenda vanema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks niivõrd halb, et ta ei ole võimeline tasuma elatist miinimummääras. Samuti ei ole kostja tõendanud, et lapse vajadused on tegelikkuses miinimumist väiksemad. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 sätestab, et erandina saab alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
37. märtsi
38. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
39. Hageja K N palub kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest summas 270 eurot kuus, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära suurenemise korral – ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 03.04.2018.a. 270.- eurot lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXXXXa..
40. Hageja palus esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ning tõendatud ei ole, et kostja oleks hagetaval perioodil elatist piisavas summas maksnud või mõnel muul moel oma lapsele ülalpidamist maksnud. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, on 2019.aastal 270 eurot kuus. Seega veebruari ja märtsi elatis on kokku 5 2-19-106772 540 eurot (270+270). Aprilli elatis on 270:30=9 eurot päevas, st 01.04.2019-02.04.2019 on 2 x 9=18 eurot. Tagasiulatuv elatis on kokku 558 eurot. Kohus leiab, et elatise tagasiulatuv nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt K Nilt hageja K N kasuks välja 558 eurot. Kohus asub seisukohale, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei pane kostjat raskesse majanduslikku olukorda.
41. Tulenevalt poolte soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga kuu
42. kuupäevaks laste seadusliku esindaja K Ru arvelduskontole XXXXXXXXXXXX arvelduskontole, märkides makse selgitusse „lapse elatusraha“. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
43. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Pooled esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju, hagi esitamine on riigilõivust vabastatud, mistõttu kohus ei mõista kostjalt välja menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 6