← Eesti

1-19-3154/15

Obsah (4)§ 180§ 318§ 339§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 13. juuni 2019 1-19-3154 Juhan Sarv Kriminaalasi

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe A. Komarovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 414 lg 1, § 418 lg 1, § 424 lg 2 ja § 263 lg 1 p 2 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et A. Komarov peab maksma sundraha 810 eurot ositi 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

§ 180lg 3 alusel vabastati A.

Komarov ülejäänud menetluskulude tasumisest.

  1. Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati A. Komarov kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus A. Komarovilt riigi kasuks välja sundraha summas 810 eurot, määrates, et A. Komarovil on õigus tasuda see summa ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. APELLATSIOON
  4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Komarov, kes palub vähendada temalt riigi kasuks välja mõistetud summat 810 eurolt 400 eurole. Apellant põhjendab oma taotlust enda vähese maksevõimega. Süüdistatav märgib, et tal ei ole püsivat sissetulekut ja ta peab ülal kaht last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses.

§ 318

lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja

§ 339lg-t 1.

Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust

§ 318lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas.

Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)
  3. Viru Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsusega mõisteti A. Komarovilt menetluskulu katteks välja 810 eurot. See summa ei ületa kokkuleppes märgitud menetluskulu summat. Samuti vastab kokkuleppele maakohtu otsustus, mille kohaselt peab süüdistatav tasuma menetluskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtus jäi süüdistatav kokkuleppe juurde, märkides eraldi sedagi, et ta on nõus menetluskulude hüvitamisega. Süüdistatav kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi ei ole mõjutanud teda sellist kokkulepet sõlmima. Apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis süüdistatavalt menetluskulu hüvitist välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätteid või § 339 lõiget
  8. Seega ei ole A. Komarovil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega menetluskulu katteks välja mõistetud summa suurust vaidlustada. 6.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole A. Komarovil

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Viru Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.