Obsah (7)

§ 29§ 31§ 171§ 176§ 173§ 30§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-171 Tsiviilasi N D avaldus pankroti

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

1. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on raha S AS-i arvelduskontol 534,64 eurot (laekumised S ), S laekuv sotsiaaltoetus 35, 80 eurot kuus, millele ei ole tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 131 võimalik sissenõuet pöörata, S OÜ osa (nimiväärtus 2500 eurot), millel turuväärtus eeldatavalt puudub ning kohustusliku kogumispensioni osakud, millele ei ole võimalik TMS § 130 lg 4 tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning läbi viia pankrotimenetlus, võlgniku kohustuste maht on vähemalt 9 853,41 eurot. 3
2. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku ebaseaduslik ning kuritegelik tegevus ja seadusliku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul. Ebaseadusliku tegevuse tulemusena on võlgnik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju ning sellega on täiendavalt kaasnenud menetluskulude ja ekspertiisitasude hüvitamise kohustus. Võlgnik viibib hetkel vangistuses ega teeni mitte mingisugust sissetulekut. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates 2001 aastast, mil tema vastu alustati kohtutäiturite poolt esimesed täitemenetlused. Käesoleval hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei ole võlgnik suutnud tasuda on varaseim algatatud 2004 aastal. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi on sissenõudjad algatanud täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. 10.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. 11. Vastavalt

§ 171

lg 11 kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 12.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Suurem osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. 13. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, avalduses võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada, ning ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Oma avalduses märgib võlgnik, et vanglas ta oma sissetulekut suurendada ei saa ning seetõttu ei ole võlgnevuste tasumine tõenäoline.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus nõustub ajutise halduri märgituga, et võlgniku senine käitumine ja eluviis ei veena, et võlgnik nimetatud kohustust täitma asub.

1. Kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud 4 juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmaspeetud eesmärki.
2. Kuna võlgnik viibib vangistuses tähtajaga kuni 21.10.2022.a, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Antud juhul on võlgnik öelnud, et vangistuses viibides tal sissetulekud puuduvad ja võlgnevuste tasumine ei ole tõenäoline. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Arvestades eeltoodut jätab kohus N D kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 16.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

1. Kohus määras 21.02.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.02.
2. Seisuga 19.03.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
3. Kohus leiab, et N D pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29

lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 19. Avaldaja soovib asja arutada kohtuistungil. Kohus selgitab, et võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamine toimub hagita menetluses ja TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega ning ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kogutud tõendite pinnalt on kohtul võimalik kujundada seisukoht kirjalikus menetluses. 20.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud 5 vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 21.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 14 tundi (arvestusega 1 tund = 90 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 14 töötunni eest 1260,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 252 eurot, kokku 1512,00 eurot on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Samuti on põhjendatud halduri vajalikud kulud 36, 97 eurot.
2. Kuivõrd võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri Martin Krupp`i tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot S OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6