← Eesti

2-19-5806/15

2-19-5806 KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-5806 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi M M hagi J M vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 2430 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: M M (ik XXX) Kostja: J M (ik XXX) RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.
  3. Välja mõista J M elatis M M kasuks igakuise elatusrahana 270 (kakssada seitsekümmend) eurot alates
  4. aprillist 2019 kuni M M poolt keskhariduse omandamise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui Marian Minarski 21-aastaseks saamiseni XXX.
  5. Kohustada J M maksma M M igakuine elatusraha M M arveldusarvele nr XXX, selgitusega „Elatis M M“.
  6. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses J M kanda.
  7. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  8. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1

(3)2-19-5806 Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas
  1. aprillil 2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes, sest hageja on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja vanem, isa. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 270 eurot alates
  2. aprillist
  3. Elatise palub hageja kanda hageja arveldusarvele. Kostja esitas
  4. juunil 2019 kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on kostja nõus maksma hagejale elatist hageja nõutud määras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Kostja esitas kohtule vastuse hagiavaldusele, milles võtab hagi õigeks. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96; PKS § 97 p 2; PKS § 99 lg 1 ja lg
  5. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuise elatusrahana 270 eurot alates
  6. aprillist 2019 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni XXX. Hagi hind Arvestades hageja elatisenõuet ning lähtuvalt TsMS § 122 lg 2 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hind 2430 eurot (270x9). Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma hageja igakuise elatusraha hageja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus 2
(3)2-19-5806 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja enne hagiavalduse kohtusse esitamist ülalpidamiskohustust oma lapse eest täies ulatuses. Pärast hagi esitamist võttis kostja hagi elatise nõudes õigeks. Kohus leiab, et kostja põhjustas oma käitumisega hagiavalduse kohtusse esitamist, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja esitas hagi kohtusse isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.