← Eesti

4-19-2782/12

Obsah (4)§ 63§ 68§ 66§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2019. a, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2782 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. mai 20

§ 63lg 1 karistati teda LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

Samuti tunnistati Ralf-Viljar Väljas süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja karistati teda arestiga 15 päeva. Kokku kuulub Ralf–Viljar Väljasel karistusena kandmisele arest 30 päeva. Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetati väärteomenetlus Ralf–Viljar Väljase süüdistuses LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.

§ 68

lg 2 alusel loeti Ralf–Viljar Väljase mõistetud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg 14.05.

  1. a kell 13.51 kuni 16.05.
  2. a s.o 48 h ehk kaks päeva aresti, ärakandmata karistuseks Ralf–Viljar Väljasel on 28 päeva aresti. Ralf–Viljar Väljase karistuseks mõistetud aresti kandmise aja algust arvatakse alates isiku reaalselt aresti kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

§ 66

lg 1 alusel arvestades Ralf–Viljar Väljase tööalast ja perekondlikku seisundit, määrati aresti kandmine ositi kohtuotsuse jõustumisest 2 kuu jooksul, seejuures järjest kantava karistuse kestvus peab olema vähemalt kaks päeva. Ralf–Viljar Väljast kohustati aresti ära kandma hiljemalt 15. juuliks 2019. a. Sama kohtuotsusega mõisteti Ralf–Viljar Väljaselt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasud 1

(3)joobeseisundi tuvastamise eest kogusummas 131 eurot, muus osas jäeti ekspertiisikulud riigi kanda ning KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb Ralf–Viljar Väljasel riigi tuludesse tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  1. 16.05.
  2. a kinnitasid nii menetlusalune isik Ralf-Viljar Väljas kui ka kohtuvälise menetleja esindaja oma allkirjadega, et nad on kohtuotsuse lõpposa kätte saanud ning kaevata ei soovi.
  3. 22.05.
  4. a esitas Ralf-Viljar Väljase kaitsja Margo Põbo aga apellatsiooniteate.
  5. 05.07.
  6. a esitas Ralf-Viljar Väljase kaitsja M. Põbo apellatsiooni, milles palub tühistada Harju Maakohtu 16.05.
  7. a otsus nr 4-19-2782 osas, millega Ralf–Viljar Väljasele määrati NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks 15 päeva aresti ning määrata uus karistus, mis oleks vastavuses väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule; karistuse määramisel arvestada Ralf– Viljar Väljase taotlust üldkasuliku töö kohaldamiseks ning mõistetud karistus asendada

§ 69alusel üldkasuliku tööga; tühistada Harju Maakohtu 16.05.2019.

a otsuse nr 4-19-2782 resolutsiooni p 7 täies ulatuses. Apellant leiab kokkuvõtvalt esitatud kaebuses, et vaidlustatav kohtuotsus on ebaõige materiaalõiguse kohaldamata jätmise osas (VTMS § 149 p 1), menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu vastavalt VTMS §-le 150 lg 1 p 7 ja § VTMS 150 lg 2 järgi ning karistuse väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule mittevastavuse tõttu (VTMS § 148 p 4). Kaitsja vaidlustab väärteootsuse NPALS § 151 lg 1 järgi määratud karistuse osas,

§ 69kohaldamata jätmise osas ning karistuse ärakandmise lõpptähtaja osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et Ralf-Viljar Väljase kaitsja M. Põbo esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et kohtumenetluse pooled loobusid apellatsioonõigusest, mis toob endaga kaasa õigusliku tagajärje kaebuse esitamise võimatuse näol. Nimelt, 16.05.
  2. a said kohtumenetluse pooled kätte sama kuupäeva kohtuotsuse lõpposa ja kõik kohtumenetluse pooled teatasid, et ei soovi otsust edasi kaevata. Sellise apellatsioonõigusest loobumise näol on tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, mis ei võimalda hilisemalt enam kaebuse esitamist ja sellise kaebuse esitamisel ringkonnakohtule tuleb see jätta läbi vaatamata põhjusel, et isikul ei ole enam kaebeõigust vastava otsuse vaidlustamiseks, seega on kaebus esitatud selleks mitte õigustatud isiku poolt. Sellist asjaolu ei väära ka teadmine, et pärast kohtuotsuse lõpposa kättesaamist ja kaebeõigusest loobumist on isik võtnud endale kaitsja, kes arvab, et kuna tema kohtumenetluse poolena kaebeõigusest loobunud ei ole, siis oli tal õigus esitada apellatsioonteade ja seejärel (motiveeritud kohtuotsuse tegemisel maakohtu poolt) ka apellatsioonkaebus. Tegelikult see nii ei ole, sest maakohtu menetluses ja kohtumenetluse pooltena kaebeõigusest loobumisel kaitsja kohtumenetluse pool ei olnud. Kohtumenetluse poolte poolt kaebeõiguse loobumisel on see absoluutne ja kohtumenetluse pooleks ei muutu tagantjärele kaitsja peale menetlusaluse isiku poolt kaebeõigusest loobumist lihtsalt seetõttu, et ta on pidanud vajalikuks apellatsioonteate ja kaebuse esitamist. Ka erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et apellatsioonkaebuse saab kohtumenetluse pool esitada üksnes eeldusel, et ta ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigusest varasemas menetluses loobunud. Apellatsioonõigusest loobumise instituudi sätestab VTMS § 113, mille kohaselt võib kohtumenetluse pool apellatsiooniõigusest loobuda kohe, milline loobumine fikseeritakse kirjalikult ja seda kinnitab loobuja oma allkirjaga. Edasikaebeõigusest loobumine välistab selle õiguse kasutamise. Seega VTMS § 113 mõttest tulenevalt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus vaid juhul, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud. Kuigi väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni 2

(3)läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-61-05). Siiski VTMS § 142 mõtte kohaselt jäetakse selline apellatsioon läbi vaatamata, mille on esitanud isik, kellel pole õigust kaebust esitada.
  1. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest § 113 ja 142, jätab ringkonnakohus Ralf-Viljar Väljase kaitsja Margo Põbo apellatsiooni Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-19-2782 läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.