2-19-4044 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-4044 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Zepparth OÜ hagi ko

§ 132lg 1-2 erisust.

Võlgnikule väljamakstavast summast oli kohustatud isik kohustatud kinni pidama 20% võlgniku sissetuleku ja elatusmiinimumi vahest (2018 andmetel 52,55 eurot). Arestimisakt edastatud kohustatud isiku Maksu-ja Tolliametis ja Äriregistris toodud e-posti aadressile XXX Zepparth OÜ ei asunud akti täitma.

1. jaanuaril 2019 on edastatud kohustatud isiku meiliaadressile XXX sunniraha määramise hoiatus. Hoiatuses oli antud tähtaeg
2. veebruarini 2019, mille jooksul kohustatud isik pidi alustama kinnipidamist või teavitama kinnipidamist takistavatest asjaoludest. Zepparth OÜ hoiatuses toodud tähtaja jooksul sunniraha määramise hoiatusele ei reageerinud.
3. veebruaril 2019 määrati kohustatud isikule sunniraha 300 eurot kohustuse täitmatajätmise eest. Sunniraha määramise otsuse peale esitas hageja vastuse
4. veebruaril
5. Esitatud kirja ei käsitletud kaebusena ning sellele vastati ja selgitati asjaolusid üldises korras sama päeva meilivahetuses. Kaebuse
6. veebruari 2019 sunniraha otsuse peale esitas Zepparth OÜ
7. veebruaril 2019 ehk 15 päeva peale sunniraha määramise otsuse kättesaamist ehk rikkudes

§ 217lg 1 toodud 10 päevast tähtaega.

1. veebruari 2019 kaebus oli aegumise tõttu jäetud läbi vaatamata. Kostja vastuse kohaselt oli hagejale selgitatud, et reageerida tuli sunniraha hoiatusele tähtaegselt ja
2. veebruaril 2019 esitatud vastus on edastatud hilinenult kui juba sunniraha oli määratud. Hageja ei ole väitnud, et ta sunniraha hoiatust kätte ei ole saanud.
3. jaanuari 2019 sunniraha hoiatusega oli edastatud ka
4. oktoobril 2018 koostatud arestimisakti koopia, mistõttu oli võimalus arestimisakti alates hoiatusest siiski täita, seega hageja väide, et ta ei teadnud sissetuleku arestimisaktist enne sunniraha määramist midagi, ei ole tõene. Samuti on hagejale selgitatud, et miinimumtasu maksmine ei välista kinnipidamiste teostamist, sest hagejale oli edastatud

§ 132

lg 1-2 erisusega akt, mille kohaselt sai kinnipidamisi teostada 2018 aastal 470 eurodelt väljamakselt 52,55 eurot ((470-207,23)*20%) ja sama sissetuleku juures 2019 aastal 50,91 eurot ((470-215,44)*20%). Seega hageja väide, et kinnipidamisi ei saanud alla miinimumpalga väljamakselt teha, ei vasta tõele. Õige ei ole hageja väide, et ülalpeetava olemasolul ei oleks saanud kinnipidamist teostada. Kui võlgniku poolt oleks edastatud vajalikud dokumendid ning täitur oleks edastanud muudetud arestimisakti, oleks selle alusel

§ 132

lg 1-2 ja lg 1-3 kohaldades saanud ühe ülalpeetava olemasolul 470 euro väljamakse puhul kinni pidada 2018 aastal 19,22 eurot ((470-207,23166,67)*20%) ja 2019 aastal 14,91 ((470-215,44-180)*20%) eurot. Muuhulgas on hagejale selgitatud, et kohustatud isik kohustub täitma arestimisakti selliselt nagu selles märgitud ega või iseseisvalt muuta arestimisaktis märgitud arestimisjuhist. Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad arestimisakti muutmise, peab võlgnik asjaolusid tõendama ja vajadusel täitur edastab kohustatud isikule muudetud arestimisjuhisega arestimisakti (

§ 134

). Kuivõrd võlgnik ei tõendanud ülalpeetava ülalpidamist, muudetud arestimisakti hagejale ei edastatud. Ebaõige on hageja väide, et võlgnikule ei ole töötasu makstud. Võlgniku väitel maksti talle palk sularahas. Alates sunniraha määramise hoiatusest ja sunniraha määramisest katkes hageja poolt Maksu-ja Tolliameti andmebaasis nähtav väljamaksete tegemine. Kuigi töösuhe kehtib, jääb arusaamatuks, millistest vahenditest võlgnik end üleval peab. 3

) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 1-1 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–19-1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

§ 221lg 3 kohaselt võib vastavat hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Hageja väitel ei ole hageja rikkunud kohustust pidada kinni võlgnikult töötasu, mistõttu puudub alus sunniraha määramiseks. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kohus tuvastas, et hagiavalduse ja kohtutäituri Tatjana Afanasieva

1. märtsi 2019 vastuse kohaselt on võlgniku ZEPPARTH OÜ suhtes algatatud täitemenetlus nr 197/2019/
2. Täitemenetluse algatamise aluseks on Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman
3. veebruari 2019 otsus nr 095/2018/1642 ja sissenõudja Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman otsus. Nõude sisuks on sunniraha 300 eurot. Seisuga
4. märts 2019 ei olnud täitemenetlus lõpetatud. Viru Maakohtu
5. märtsi 2019 määrusega peatas kohus hagi tagamiseks täitemenetluse Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olevas täiteasjas nr 197/2019/242 kuni tsiviilasjas nr 2-19-4044 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks

§ 2lg 1 p-s 16 nimetatud kohtutäituri otsus sunniraha määramise kohta.

Kuna tegemist ei ole kohtulahendiga, saab hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumentidest tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas on alus sunniraha määramiseks ning kas sunniraha määramine on lubatav ning põhjendatud. Kohus analüüsib esmalt, kas kohtutäituri otsuse tegemisel võiks esineda kohtutäituri poolseid formaalseid rikkumisi, mis oleksid aluseks tema otsuse tühistamisele.

§ 114

lg 4 sätestab, et nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.

§ 114

lg 5 kohaselt, kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut. Kohus tuvastas, et kohtutäituri poolt koostatud 02. oktoobri 2018 sissetuleku arestimise aktiga kohustas kohtutäitur kohustatud isikut (hagejat) pidama kinni võlgnikule 20% väljamakstavast 4

§ 26

-1 lg 1 p 2 kohaselt teeb kohtutäitur otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramiseks võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega sunniraha määramise eelduseks on tingimus, et võlgnik keeldub alusetult kohustuse täitmisest.

§ 26

-1 lg 5 alusel võib kohtutäitur sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

§ 26

-1 lg 7 alusel on sunniraha lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte

§-s 10 sätestatud korras. Seega on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Kohus tuvastas, et kohtutäitur hoiatas

1. oktoobri 2018 sissetuleku arestimise aktiga hagejat, et juhul, kui akti saanud isik- või asutus kinnipidamisi ei teosta või teeb kinnipidamisi ebapiisavas ulatuses, võib kohtutäitur võtta tarvitusele seadusega ettenähtud abinõud sissetuleku arestimise akti täitmise tagamiseks (eelkõige sunniraha rakendamine) (t.l.-11). Kohtu poolt on tuvastatud, et
2. jaanuaril 2019 on kohtutäituri poolt edastatud kohustatud isikule (hagejale) otsus kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatus (t.l.-61). Hoiatuses oli antud tähtaeg
3. veebruarini 2019, mille jooksul kohustatud isik pidi alustama kinnipidamist või teavitama kinnipidamist takistavatest asjaoludest. Hageja kinnitas, et ta sai otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse
4. veebruaril 2019 (t.l.-69, pöördel). Sunniraha hoiatus ja kohustuse täitmise otsus toimetatakse võlgnikule kätte

§ 10

märgitud viisil.

§ 10

lg 2 järgi kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur saatis eelnimetatud otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuse hagejale e-posti teel. Elektrooniline kättetoimetamine on reguleeritud TsMS §-ga 311-1. TsMS § 311-1 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist, kusjuures elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. 5

§ 132

lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 02. oktoobri 2018 arestimise akti tegemise ajal kehtinud

§ 132

lg 1-2 nägi ette, et olukorras, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. 6

§ 132lg 1-2 erisust.

Võlgnikule väljamakstavast summast oli kohustatud isik kohustatud kinni pidama 20% võlgniku sissetuleku ja elatusmiinimumi vahest (2018 andmetel 52,55 eurot). Hageja väitel isegi siis, kui hageja oleks töötasu välja maksnud, ei oleks kinnipidamist tehtud, sest hagejale on teada, et võlgnikul on ülalpidamisel alaealine laps ning kuna võlgnik saab miinimumtasu, siis ei saa sealt väljamakseid teha. Kohus ei ole nõus hageja väitega. Miinimumtasu maksmine ei välista kinnipidamiste teostamist, sest hagejale oli edastatud

§ 132

lg 1-2 erisusega akt, mille kohaselt võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui

§ 132

lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum

1. aastal on Statistikaameti andmetel 207,23 eurot,
2. aasta arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 215,44 eurot. Järelikult sai kinnipidamisi teostada 2018 aastal 470 euroselt väljamakselt 52,55 eurot ((470207,23)*20%) ja sama sissetuleku juures 2019 aastal 50,91 eurot ((470-215,44)*20%). Seega hageja väide, et kinnipidamisi ei saanud alla miinimumpalga väljamakselt teha, ei vasta tõele. Kohtu arvates ei ole õige hageja väide, et ülalpeetava olemasolul ei oleks saanud kinnipidamist teostada.

§ 132

lg 1-3 alusel kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse

§ 132

lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud

§ 132

lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kui võlgniku poolt oleks edastatud vajalikud dokumendid ning kohtutäitur oleks edastanud muudetud arestimisakti, oleks selle alusel

§ 132

lg 1-2 ja lg 1-3 kohaldades saanud ühe ülalpeetava olemasolul 470 euro väljamakse puhul kinni pidada 2018 aastal 19,22 eurot ((470-207,23-166,67)*20%) ja 2019 aastal 14,91 ((470-215,44-180)*20%) eurot. Lisaks sellele oli hagejale selgitatud, et kohustatud isik kohustub täitma arestimisakti selliselt nagu selles märgitud ega või iseseisvalt muuta arestimisaktis märgitud arestimisjuhist. Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad arestimisakti muutmise, peab võlgnik asjaolusid tõendama ja vajadusel täitur edastab kohustatud isikule muudetud arestimisjuhisega arestimisakti (

§ 134

). Kuivõrd võlgnik ei tõendanud ülalpeetava ülalpidamist, muudetud arestimisakti hagejale ei edastatud. Hageja ei täitnud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, s.o

1. veebruariks 2019, samuti ei ole hageja kohtutäiturile teatanud kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ning kohtutäitur määras
2. veebruaril 2019 kohustatud isikule sunniraha 300 eurot kohustuse täitmatajätmise eest. Kohus järeldab, et kohtutäituri
3. veebruari 2019 sunniraha määramise otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtu arvates puuduvad alused sunniraha määramise otsuse tühistamiseks ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind 7