Obsah (7)

§ 207§ 217§ 218§ 48§ 23§ 202§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-73 Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi EK, JM ja RK avaldu

) § 50 lg 1 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega.

§ 207

lg 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 207

lg 1 nähtuvalt tuleb taotlus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu esitada kohtutäiturile, mitte kohtule. Kui kohtutäitur jätab selle taotluse rahuldamata, siis otsusega mittenõustumisel tuleb selle peale esitada kaebus kohtutäiturile 10 päeva jooksul (

§ 217lg 1).

Kui kohtutäitur lahendab kaebuse ja võlgnik selle lahendusega ei nõustu, alles siis saab võlgnik pöörduda kaebusega kohtu poolte (

§ 218lg 1), mida tuleb samuti teha 10 päeva jooksul.

Kohus leiab, et hagejad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt lahendatakse kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna aegumise taotluse lahendab kohtutäitur ning kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks on täitemenetluse seadustikus ette nähtud erikord, siis ei ole täidetud eeldused kohtu poole pöördumiseks (TsMS § 371 lg 1 p 3). Hagejate määruskaebus 3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse. Olukorras, kus võlgnik tugineb ükskõik missugusel alusel nõude puudumisele, saab võlgnik täitemenetluses oma õiguse maksma panna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega tsiviilkohtusse. Hagi rahuldamise korral on jõustunud kohtulahend vastavalt

§ 48lg 1 p-s 4 sätestatule kohtutäiturile aluseks täitemenetluse lõpetamisele.

Võlgnikul puudub üldjuhul võimalus pöörduda täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtutäituri poole ja kohtutäituril puudub pädevus ilma vastava normatiivse aluseta täitemenetlust omaalgatuslikult või võlgniku avalduse alusel lõpetada.

§ 48

lg-s 1 sätestatud ammendav kataloog ei näe sundtäitmise lõpetamise alusena ette võlgniku vastavasisulist avaldust. Võlgnikul on võimalik põhjendamatu sundtäitmise lõpetamiseks esitada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagejate suhtes toimuvate täitemenetluste esemeks ei ole süüteo eest mõistetud rahaline ega varaline karistus, vaid süüteo raames kohtuotsusega tsiviilhagi alusel välja mõistetud riigile tasumata jäänud maksusummad, seetõttu ei kohaldu kohtu poolt viidatud

§ 207. Ringkonnakohtu seisukoht 4.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hagejad ei saa käesoleva vaidluse asjaoludel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kohane õiguste kaitsmise viis oleks täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine kohtutäiturile. Kohtutäitur teeb

§ 23

lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel.

1. Täitedokumendiks käesolevas asjas on kohtuotsus, millega avaldajatelt mõisteti välja solidaarselt aktsiisimaks ja käibemaks, mis hageja tegevusega seonduvalt jäi riigile tasumata. Hagi asjaoludest tulenevalt käsitlevad hagejad täitemenetluses sissenõutavat nõuet maksunõudena ja kostja kriminaalasjas tsiviilhagiga väljamõistetud kahjunõudena. Nõuete aegumistähtajad on erinevad (vastavalt 5 ja 10 aastat). Käesoleval juhul leiavad võlgnikud, et täitedokumendist tulenevad nõuded on lõppenud seoses aegumisega ja kostja on vastupidisel seisukohal. Seega on sissenõudja ja võlgnike vahel tekkinud materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendis dokumenteeritud nõude sissenõutavuse suhtes.
2. Kohtutäitur saab

§ 48lg 1 p 8 alusel lõpetada menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Käesolevas asjas ei esine muid seaduses sätestatud aluseid (

§ 202, § 207 ja § 209), mille alusel saaks kohtutäitur menetluse lõpetada.

Maakohus on vääralt kohaldanud

§ 207lg-s 1 sätestatut.

Nimetatud normi kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Käesoleval juhul ei ole hagejad tuginenud asjaolule, et neile on määratud rahaline või varaline karistus, vaid asjaolule, et nõue on kriminaalmenetluses rahuldatud maksunõudena või alternatiivselt tsiviilhagi koosseisus lahendatud maksunõudena. Asjakohane õiguskaitsevahend võlgnikele on eelkirjeldatud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221). 8. Eeltoodu ei esine Ts

MS § 371 lg 1 p-s 3 sätestatut alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks (läbimata kohtuväline vaidluse lahendamise kohustuslik kord), maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata avaldus maakohtule menetlusse võtmiseks otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Margo Klaar