) § 11 lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses väga põhjalikult selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid. Korralduses on selgelt väljendatud, et kaebaja poole pöördutakse põhjusel, et Tolentino OÜ pole korraldusi täitnud ning viimane on deklareerinud kontrollitaval perioodil väljamakseid kaebajale, mistõttu peab MTA vajalikuks kontrollida, kas kaebajale tehtud väljamakse ja töötamise registri kanne vastab tegelikkusele. Sellest tulenevalt leiab vastustaja, et maksuhaldur on täiendava teabe küsimist piisavalt põhjendanud ka
12. Vaidlust pole selles, et maksuhaldur on 21.09.2018 korraldusega nr 12.2-3/045652-1 pöördunud Tolentino OÜ poole asjas tähtsust omavate dokumentide ning info esitamiseks perioodi jaanuar 2017 kuni mai 2018 väljamaksete osas. Seejuures on MTA ka 02.10.2018 sunniraha tasumise korralduses kohustanud Tolentino OÜ-d uuesti korraldust täitma, kuid Tolentino OÜ seda ei teinud. Vastustaja leiab, et kuna maksukohustuslaselt on infot küsitud, on täidetud
KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 teise lause kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega ei ole MTA-l kohustust nõuda teavet ja dokumente üksnes maksukohustuslaselt. 18.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused on sätestatud
§-s 64. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks konkreetne alus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumiseks.
lg 2 kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning
Käesoleval juhul oli maksuhalduril kohustus enne kolmanda isiku poole pöördumist maksukohustuslaselt teavet ja dokumente nõuda, sest alused koheselt kolmanda isiku poole pöördumiseks puudusid. 3
lg 3 esimene lause sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur
§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. 19.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt dokumentide nõudmise korral kehtib
20.
lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses.
lg-s 2 sisalduva piiranguga "enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole" peetakse silmas seda, et sama teavet, mida nõutakse kolmandalt isikult, oleks eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Piirangu sisuks olevat nõuet ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 kohtuotsus nr 3-3-1-98-10, p 19). Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Maksuhaldur ei pea kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183, p 11). Eelnev kehtib ka dokumentide nõudmise puhul, kuna
lg 1 viitab
MTA järgis kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist puudutavaid sätteid. Nõutud teabe ja dokumentide hulk ei ole märkimisväärselt suur. Kaebajale esitatud küsimused on lühikesed ja konkreetsed. Nõutud dokumentide hankimine ei ole ebamõistlikult keeruline, kuna võib eeldada, et isikul on ligipääs oma töölepingule, pangakontole ja muudele töötasu saamist kinnitavatele dokumentidele. Seega puudub alus arvata, et kaebajale tekitatakse vaidlusaluse korraldusega üleliigseid ebamugavusi. 23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 13.11.2018 korraldus nr 12.2-3/045652-6 on teabe andmist ja dokumentide esitamist puudutavas osas õiguspärane ega kuulu tühistamisele, mistõttu jääb kaebus rahuldamata. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.