Obsah (4)

§ 103§ 1131§ 108§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 113 lg 1 määras alates hagi esitamise järgsest päevast kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 27.01.2014 kostja OTPUSTILY NJIHOVOM OÜ (endise nimega PR Consulens OÜ) asutamislepingu ning võttis endale hageja põhikirja 27.01.2014 redaktsiooni p 1.3.2 kohaselt kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 27.01.2014 kandis Tartu Maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks. Seega saabus kostja kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse 27.01.
2. 03.04.2018 seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud, st osakapitali sissemakset tähtaegselt tasunud. 2
3. 01.02.2018 tegi Tartu Maakohtu registriosakond hageja osas lõpetamiskande. Hagejal on kohustused kolmandate isikute ees ja neid nõudeid ei ole võimalik osaühingu vahenditest katta. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on hageja vastu rahalisi nõuded (töötasu, isikliku sõiduauto, telefoni ja kodukontori kulud). Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5. Harju Maakohus jättis 26.10.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas puuduvad.
6. ÄS § 1041 lg 1 ja 2 näevad ette, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Kuni osanik ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Äriühing asutati 27.01.2014 (ÄS § 1391 lg 3 näeb ette, et kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja sama seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja) ning põhikiri kinnitati samal päeval. Seega tuli kostjal tasuda hageja põhikirja p 1.3.2 järgi sissemakse 2 600 eurot kas 27.01.2015 või siis, kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita. Kostja ei ole osamakse tasumise kohustust täitnud.
7. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised kohustused osaühingul on. Äriregistri andmetel on 01.02.2018 tehtud kanne likvideerija nimetamise kohta ja seega on otsustatud ettevõte lõpetada. Maksuvõlg hagejal puudub. 02.10.2018 kohtuistungil selgitas likvideerija, et raha on vajalik kostja vastu algatatud kohtumenetluste finantseerimiseks. Kohus ei tuvastanud, et osaühingul oleks võlausaldajaid, kelle nõudeid ei suuda hageja täita. Hageja kuulub lõpetamisele ning hageja kapitaliseerimine iseenesest ei ole vajalik (hageja ei kavatse tegutseda). Kostja vastusest hagile võib kohus järeldada, et hagejal võib olla rahalisi kohustusi kostja ees, kuid tõendeid selle kohta ei ole kohtule esitatud.
8. Õiguskirjanduses (vt Ühinguõigus I Kapitaliühingud, K.Saare jt; kirjastus Juura 2015, lk 277) on asutud seisukohale, et kui sissemakse tasumise tähtaega ei ole määratud ja osaühingul ei ole probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et sissemakset ei tasutagi kogu äriühingu eluea jooksul. Käesoleval juhul on tekkinud olukord, kus kostja on põhikirjaga ise määranud kapitaliseerimise tähtajaks 1 aasta asutamisest, kuid osaühing on lõpetatud ja teadaolevaid võlausaldajaid osaühingul ei ole. Seega, kui asutatud osaühing lõpetatakse ja võlausaldajaid ei ole, siis ei ole ka nähtavat põhjust asuda osakapitali sissemakseid tegema. Kostja vastu alustatud kohtuasjade finantseerimine ei ole kohtu hinnangul asjakohane põhjendus kapitali sissemakse tasumiseks, kuna iseenesest puudus käesoleva menetluse alustamiseks vajadus – osaühingul ei ole täitmata kohustusi kolmandate isikute ees. 9.

§ 103

lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on lõpetatud ning hagejal puuduvad võlausaldajad, on aluseks, et pidada kostja rikkumist vabandatavaks. Uus osanik on hiljemalt 4 päeva pärast osa omandamist võtnud vastu otsuse ettevõte lõpetada (likvideerija kanne on tehtud 01.02.2018). Seega pole hageja uus osanik kavatsenud 3 majandustegevust arendada. Endiselt osanikult osakapitali tasumist nõuda ainult selleks, et finantseerida selle sama nõude esitamist endise osaniku vastu, on kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus. Seega on kohtu hinnangul vabandatav, et kostja ei ole tasunud osakapitali sissemakset – selleks puudub reaalne vajadus, kui osaühing on lõpetatud ja täitmata kohustusi ei ole. 10.

§ 1131

näeb ette regulatsiooni, millal saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt.

§ 1131

lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist, siis ei saa ka võla sissenõudmiskulu lugeda põhjendatuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 26.11.2018 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ja teha uue otsuse, millega kostjalt välja mõista põhivõlg ja viivis.
2. Maakohus on tuvastanud asjaolud valesti ja eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohus asus seisukohale, et kostjal tuli tasuda sissemakse 2600 eurot kas 27.01.2015 või siis, kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita. Kohus on eksinud, leides, et kostja saab ise valida, kumma alternatiivi realiseerumisel osakapitali sissemaksekohustus saabub. Apellandi arvamuse kohaselt muutus kostja kohustus hageja osakapitali sissemakse tasumise osas sissenõutavaks alates mistahes alternatiivi varasemal saabumisel.
3. Hageja nõue ongi esitatud esimese alternatiivi alusel, mille kohaselt kostja võttis asutamislepinguga endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul (esimene alternatiiv), kuid mitte hiljem, kui ÄS § 140¹ lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel (teine alternatiiv). Samuti oli hiljemalt 06.09.2018 täidetud ka teine alternatiiv, sest 06.09.2018 toimetas kohtutäitur hagejale kätte täitmisteate asjas 034/2018/
4. Maakohus on asunud üllatuslikult seisukohale, et teadaolevaid võlausaldajaid osaühingul ei ole. Poolte vahel ei ole kordagi olnud vaidlust osas, et nii kolmandatel isikutel, kui ka kostjal endal on hageja vastu nõuded. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist täielikult, on ta kaebuses palunud kostjalt välja mõista põhivõla ja viivise. Sissenõudmiskulude väljamõistmist ei ole hageja apellatsioonkaebuses palunud. Ka apellatsioonkaebuse põhjendavas osas ei ole apellant puudutanud sissenõudekulude nõuet. Sellest järeldab ringkonnakohus, et hageja ei vaidlustada sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmist.
7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 4
8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega, et põhikirja kohaselt kohustus kostja tasuma sissemakse hiljemalt siis kui osaühingu vastu esitatakse nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvelt täita. Põhikirja p 1.3 kohaselt on osaühingu osakapitali suurus 2600 eurot. Põhikirja p 1.3.2 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Kolleegiumi hinnangul tuleneb viidatud põhikirja punktist, et kostja kohustus osa eest tasuma ühe aasta jooksul alates põhikirja kinnitamisest. Kui osaühingu vastu esitatakse ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõue enne 1 aasta möödumist põhikirja kinnitamisest, siis tuli kostjal tasuda sissemakse viidatud nõude esitamisel. Seega pidi kostja tasuma osa eest hiljemalt ühe aasta jooksul põhikirja kinnitamisest. Hageja põhikiri kinnitati ja ta kanti äriregistrisse 27.01.2014, mistõttu pidi kostja osa eest tasuma hiljemalt 27.01.
9. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud.
10. ÄS § 138 lg 2 p 5 sätestab, et asutamislepingus märgitakse, kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht. Vastavalt ÄS § 138 lg-le 5, kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. ÄS § 1391 lg 3 näeb ette, et kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja. Erialakirjanduses on selgitatud, et kui tähtaeg on kokku lepitud, peavad asutajad sissemaksed selleks ajaks tasuma. Sissemakse tasumise nõue on osaühingul (K. Saare jt. Ühinguõigus I. 2015, lk 277). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja nõue on heade kommetega vastuolus. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid pidada hageja nõuet heade kommetega vastuolus olevaks. Lisaks ei ole kumbki poolt tuginenud asjaolule, et hagejal puuduvad võlausaldajad. Samuti ei saa kostja rikkumist pidada vabandatavaks, kuna puudub alus väita, et kostja ei ole saanud oma kohustust täita vääramatu jõu tõttu (

§ 103

). 19.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2600 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis annaksid alust jätta nõue rahuldamata. Kostja ei ole vastuses selgelt välja toonud, millised nõuded ja millises summas kostjal hageja vastu on. Lisaks sätestab ÄS § 140 lg 3, et osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. 20. Vastavalt

§ 113

lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega tuleb kostjalt perioodi 28.01.2015 – 03.04.2018 eest välja mõista viivis summas 663,35 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (2600 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb maakohtu menetluskulud jätta 1 % ulatuses hageja kanda ning 99 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). 5
2. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6