MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tii

) § 45 lg 2 teise lause põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks (resolutsiooni p 1) ning tagastas muu hulgas kaebuse nõuded tuvastada, et Viru Vangla ületas kaebaja

1. oktoobri
2. a pöördumisele nr 6-13/36584-1,
3. novembri
4. a pöördumisele nr 6-10/36994-1,
5. novembri
6. a pöördumisele nr 6-14/40348-1,
7. detsembri
8. a pöördumisele nr 6-10/43047-1,
9. detsembri
10. a pöördumisele nr 6-10/43048-1,
11. jaanuari
12. a pöördumisele nr 6-10/145-1 ja
13. mai
14. a pöördumisele nr 6-10/210261 vastates ettenähtud tähtaegu (resolutsiooni p 2.4.) ja tuvastada, et Viru Vangla ületas sama määruse punkti 1 loetelu p-des 2-7 nimetatud rikkumisi toime pannes vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikes 1 sätestatud nõudeid ja alandas sedasi käitudes kaebaja inimväärikust (resolutsiooni p 2.5.).
15. M. Mallene esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
16. detsembri
17. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2.
18. ja 2.
19. tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vastustaja jättis seitsmele avaldusele tähtaegselt vastamata. Osa avaldustest sisaldasid kahte erinevat taotlust (teabenõue ja selgitustaotlus) ning vangla ületas mõlemale vastamiseks ettenähtud tähtaega. Tegu on vangla reeglipärase käitumisega, mille kordumine on tulevikus väga tõenäoline. Arusaamatu on halduskohtu viide, et kuna ühes vastuses vangla vabandas tähtaja ületamist pärast, pole usutav, et vangla kordaks sama tegu. Halduskohtu selline seisukoht on diskrimineeriv, kuna kinnipeetavale ei ole lubatud haldus- või kohtumenetluses ületada ettenähtud tähtaegu. Vabandamine tähtaja ennistamise põhjusena arvesse ei tule. Kohus peab rikkumise fikseerima ja nimetama seda otsuse resolutiivosas. Faktiliselt on tuvastatud, et vangla juhtkond tekitas teadlikult menetluses korduvalt segadust, st vastas pöördumistele viivitusega, vale seaduse alusel ning jättis lisamata vaidlustamisviite. Samasugune olukord on kaebaja hoidmisega lukustatud kambris ja antisanitaarsetes oludes. Eelnevat arvestades on kaebajal õigus taotleda VangS § 41 lg 1 rikkumise tuvastamist.

§ 45

lg 2 kehtestamise eesmärk näitab lähtuvalt staatusest diskrimineerimist seadusloomes. Kahju hüvitamise kaebuse esitamine on võimalik aga kui seda teha eraldi menetlustes, ei saa esitada kahjunõuet rikkumiste kumulatiivse mõju alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et M. Mallene määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2.
4. ja 2.
5. peale tuleb jätta rahuldamata.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega kaebaja taotluse, tunnistada

§ 45lg 2 teine lause põhiseadusvastaseks, rahuldamata jätmise osas.

Õiguspärane on kaevatav määrus ka nõuete, tuvastada et Viru Vangla rikkus oma tegevuses VangS § 41 lg 1 nõudeid ja alandas sellega kaebaja iniväärikust ning tuvastada, et vastustaja ületas kaebaja pöördumistele vastamise tähtaega, tagastamise osas. Ringkonnakohus järgib sellekohaseid halduskohtu põhjendusi ning

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

1. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kaebaja esitas halduskohtu
2. detsembri
3. a määruse resolutsiooni p-ga 2.
4. tagastatud tuvastamisnõude kohtule eesmärgiga esitada hiljem hüvitamisnõue.

§ 45

lg 2 teine lause sellist võimalust kaebajale ette ei näe, mistõttu on õige tuvastamisnõude tagastamine

§ 121

lg 2 p 1 alusel, s.o kaebeõiguse puudumise tõttu.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul sellist olukorda ei esine. Asja materjalide põhjal mõistab ringkonnakohus, et kaebaja sooviks on, et edaspidi puhastatakse osakonna V7 üldkasutatavate ruumide põrandaid kaks korda nädalas. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusaima õiguskaitsevahendina kohustamisnõude Viru Vangla vastu esitanud ja halduskohus on selle nõude ka

1. detsembri
2. a määrusega menetlusse võtnud. Lisaks võttis halduskohus menetlusse ka kaebaja nõude tuvastada preventiivsel eesmärgil perioodil
3. mai 2018 kuni
4. mai 2018 osakonna V7 üldkasutatavate ruumide põrandate puhastamata jätmise õigusvastasus. 2 Tagastatava nõudega seoses on kaebaja soovinud esitada hüvitamisnõude mitme vangla väidetava rikkumise toimepanemise eest kogumis. Selles olukorras, kus ei ole selge, milline on tulevikus esitatava kahju hüvitamise nõudega hõlmatud vastustaja väidetavate rikkumiste koosseis, ei ole üheselt selge seegi, kas tuvastamisnõude varasem lahendamine üldse parandaks kaebaja õiguslikku positsiooni. Kaebuse väidetest saav järeldada, et ta soovib tulevikus mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi on see võimalik üksnes sättes nimetatud õigushüve piisavalt intensiivse õigusvastase riive korral. Käesolevas asjas on halduskohus kaebaja tuvastamisnõude kaalukamate etteheidete (eluosakonna puhastamata jätmise ja kaebaja lukustatud kambris hoidmise õigusvastasuse tuvastamine) osas menetlusse võtnud. Ülejäänud osas väidetavate rikkumistega ilmselgelt ei ole kaebaja põhiõigusi sedavõrd intensiivselt riivatud, et see ületaks iniväärikuse rikkumise lävendi. Seetõttu on ilmne, et vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaasa kahju hüvitamise nõude edukale esitamisele tulevikus. Vastavalt ei saa pidada

§ 45lg-s 2 sätestatud piirangut kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks.

Sealjuures ei ole takistatud ühe menetluse raames kahjutasu nõudmiseks vastustaja mitme rikkumise kumulatiivsest mõjust lähtudes. Tuvastamisnõude tagastamine kaebaja seda õigust ei väära.

1. M. Mallene esitas kaebuses halduskohtule mitmeid nõudeid, sh nõude tuvastada, et Viru Vangla ületas seitsmele tema avaldusele vastamise tähtaega. Tartu Halduskohus leidis
2. detsembri
3. a määruses, et kuna vangla on tunnistanud, et ületas kaebaja
4. novembri
5. a pöördumisele vastates ette nähtud tähtaega ja palus selle eest vabandust, ei ole usutav, et vangla võiks edaspidi kaebaja pöördumistele vastates ette nähtud tähtaegu ületada. Halduskohtu hinnangul ei esine reaalset ohtu, et vangla võiks tulevikus kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda, mistõttu puudub kaebajal nimetatud tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus ja selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu.
6. Kaebaja on kaebuses soovinud tuvastada, et tema seitsmele pöördumisele vastati mittetähtaegselt. Halduskohus on viidanud kaebaja
7. novembri
8. a avalduse vastusele, mille ette nähtud tähtajast hilinemisega esitamist on vangla tunnistanud. Ülejäänud kuue kaebaja avaldusele vastuse esitamise tähtaegsuse osas halduskohus seisukohta avaldanud ei ole. Kaebaja on viidanud asjaolule, et ka
9. novembrist 2017 hiljem esitatud avaldustele ei vastanud vangla õigeaegselt. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud preventiivse huvi esinemisel. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda.1 Eeltoodud kriteeriumide hindamisel on oluline tähendus sellel, kas poolte vahel on vaidlus haldusorgani õigusvastase tegevuse osas. Kui haldusorgan oma eksimust tunnistab, siis ei ole alust eeldada, et ta oma viga tulevikus kordab. Vastustajal on kohustus korraldada oma tegevus õiguspäraselt. Seetõttu olukorras, kus vastustaja kaebajale vastamisega hilinemist tunnistas, ei, ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist. Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et vastustaja eksimuse tunnistamisele järgneval ajal võis siiski samuti hilineda kaebaja pöördumistele vastamisega. Kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine ei aseta kaebajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni, kuna juba kaebuse esitamise ajal ei ole pooltel vaidlust selles, et vastustajal on kohustus vastata teabenõuetele, märgukirjadele ja taotlustel seaduses selleks sätestatud tähtaegade jooksul.
10. Eeltoodud asjaolusid arvestades jääb M. Mallene määruskaebus Tartu Halduskohtu
11. detsembri
12. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2.4 ja 2.
13. peale rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt RKHK
14. veebruari
15. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16 (p 8.1) ja selle viidatud lahendid. 3