Obsah (10)

§ 209§ 376§ 213§ 64§ 65§ 68§ 1043§ 319§ 291§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 24. aprill 2019 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7222 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

§ 209

lg 2 p 1,4 järgi üldmenetluses Süüdistatav Igor Bogovski ja kaitsja Aivar Kello Prokurör Tartu Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Süüdistatav Igor Bogovski, isikukood: 38105120230, XX, elukoht XXX, varem karistatud Tartu Maakohtu 27.07.2016 kohtuotsusega

§ 376lg 1, § 258 p 2, § 391 lg 2 p 2 järgi.

RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu
2. märtsi 2019 kohtuotsus jätta muutmata.
3. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Määrata Advokaadibüroole In Jure apellatsioonimenetluses Igor Bogovskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot.
5. Mõista Igor Bogovskilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot.
6. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
7. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Igor Bogovski tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi korduvas ja grupi poolt toime pandud kelmuses ja teda karistati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Veel tunnistati I. Bogovski süüdi

§ 213

lg 2 p 4 järgi arvutikelmuses ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.

juuli 2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ehk 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse võrra ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Vangistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates

1. maist
2. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Maakohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis need välja süüdistatavalt: - 1746,28 eurot E. AS-i kasuks; - 1833,34 eurot T. AS-i kasuks; - 1475,11 eurot T.E. AS-i kasuks; - 867,52 eurot B. OÜ kasuks; - 2500 eurot I. OÜ kasuks. Veel tegi maakohus otsustused menetluskulude ja asitõendite kohta. MAAKOHTU OTSUSE PÕHISEISUKOHAD
3. Bogovskit süüdistatakse

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi korduvas grupis toime pandud kelmuses.

I. Bogovski pettis D.D. abil

1. septembril 2017 sideteenuseid osutavatelt äriühingutelt (edaspidi (mobiil)telefonioperaatorid, telefonifirmad) välja mitu telefoni: saatis D.D. i telefonipoodi, selgitas, mida poes öelda ja millises osas valetada ning käskis osta järelmaksuga telefonid, mille eest keegi kunagi midagi ei maksa. Ka pettis I. Bogovski D.D. toel kahelt laenuandjalt välja laenu, mida keegi tagasi maksta ei kavatsenud. Samasugused pettused pani I. Bogovski kaks kuud hiljem toime ka VS. abil.
2. Esmalt tuvastas maakohus järgmised kuritegude asjaolud. I. Bogovskil tekkis enne
3. aasta augusti lõppu mõte hakata hankima raha mobiiltelefone välja pettes. Ta suhtles sel teemal Venemaal elava A.K.. Selle suhtluse ajel pöördus A.K. samuti Venemaal elava Eesti kodaniku D.D. i poole, kellele ta tegi järgmise ettepaneku. D.D. läheb Eestisse ja saab seal kokku I. Bogovskiga. D.D. ja I. Bogovski lähevad koos mobiiltelefonioperaatorite juurde ja ostavad viimastelt telefone. Telefonide eest ei maksa nad enne nende kättesaamist kas üldse mitte midagi või maksavad üksnes osaliselt ehk nad ostavad telefonid järelmaksuga. Järelmaksu keegi nende telefonide eest kunagi ära ei maksa. D.D. il on üksnes tarvis võtta kaasa oma Eesti pass ja teha seda, mida I. Bogovski talle ütleb. Kui D.D. seda teeb, saab ta raha. D.D. pidi täitma I. Bogovski ja A.K. plaani järgi üksnes n-ö tankisti rolli: I. Bogovski ja A.K. soovisid teda kasutada enda osaluse varjamiseks. D.D. oli plaani läbi viimiseks sobiv oma Eesti 2 kodakondsuse tõttu. D.D. oli A.K. ettepanekuga nõus. A.K. ütles selle info I. Bogovskile edasi ja andis I. Bogovskile ka D.D. i kontaktandmed.
4. Lisaks telefonide hankimisele tegi I. Bogovski tuvastamata ajal ka otsuse kasutada D.D. it ära laenude võtmisel. Sellesse plaani ta D.D. it pühendada ei kavatsenud, sest see ei olnud vajalik: laene sai D.D. i nimele taotleda interneti teel ka nii, et D.D. sellest midagi ei tea. Ta avab interneti teel mingite krediitide andmisele spetsialiseerunud äriühingute kodulehtedel D.D. i nimel konto ja esitab laenutaotlused. I. Bogovski eeldas, et päris ilma D.D. ita tal taotletud laenu saada ei õnnestu. Ta teadis, et laenuandjad nõuavad laenu taotleja isiku vahetut identifitseerimist. I. Bogovski leidis, et sellise identifitseerimise jaoks ei ole D.D. tarvis laenuplaanist midagi rääkida, vaid D.D. võib öelda, et postkontoris on vaja allkiri anda selleks, et telefone kätte saaks. I. Bogovski eeldas, et selline selgitus on D.D. piisav ja usutav: viimane ei huvitunud eeldatavasti muust kui hiljem saadavast tasust. Saadavat laenu ei kavatsenud I. Bogovski tagasi maksta.
5. I. Bogovski helistas
6. augustil 2017 D.D. ja uuris viimaselt, kas too saaks viia A.K. poolt talle tutvustatud plaani ellu järgmisel päeval, st
7. septembril
8. Mehed leppisid kokku, et kohtuvad
9. septembri 2017 varahommikul Koidula piiripunktis. I. Bogovski võttis D.D. i oma auto peale ja hakkas Tallinna poole sõitma. Kohe sõidu alguses andis I. Bogovski D.D. i kätte paberilehe, millele ta oli kirjutanud erinevaid andmeid: kaks Tallinna aadressi, ühe äriühingu nime, viite mingi palga suurusele, mingile staažile jne. I. Bogovski selgitas D.D. , et too peab need andmed Tallinnas erinevates kohtades oma andmete pähe esitama ja käskis D.D. il need andmed seetõttu endale pähe õppida. D.D. tegi paberilehest oma telefoniga foto ja viskas lehe ära. Ta õppiski paberil olnud teabe pähe, mida I. Bogovski ka kontrollis.
10. Tallinnas läksid mehed Swedbanga esindusse Liivalaia tänaval ja seal avas D.D. I. Bogovski eelneval korraldusel pangakonto. Konto avamine oli vajalik järgnevate pettuste jaoks – eeskätt oli I. Bogovski jaoks oluline see, et laenuandjatel oleks kuhugi võimalik laenu maksta. Swedbanga esinduse juures olles andis I. Bogovski D.D. sularaha ja selgitas, et sellest peab D.D. tasuma vajadusel telefonide ettemaksu ja muud kulud; üle jääva raha peab ta I. Bogovskile hiljem tagasi andma.
11. Telefonide välja võtmise plaani hakkas I. Bogovski täide viima Lasnamäe Centrumis. Kõigepealt läks D.D. T. AS-i (edaspidi T. ) esindusse ja ostis sealt järelmaksulepingu alusel 746,28 eurot väärt olnud Apple iPhone
12. Mingit sissemakset telefoni saamiseks D.D. tegema ei pidanud. Pärast T. esindusest väljumist andis D.D. telefoni I. Bogovskile. Seejärel siirdus D.D. T.E. AS-i (edaspidi T. ) müügiesindusse ja ostis sealt Apple iPhone SE ja Apple iPhone
13. Kummagi telefoni eest maksis D.D. 50% suuruse ettemaksu ehk vastavalt 174,50 eurot ja 369,50 eurot. Ülejäänud osa telefoni hinnast tuli tasuda järelmaksuga. Need telefonid andis D.D. pärast T. esindusest väljumist I. Bogovskile. Edasi läks D.D. E. AS-i (edaspidi E. ) esindusse. Seal ostis ta Apple iPhone 7, mille eest tasus sularahas 249 eurot ja võttis kohustuse maksta järelmaksuga 600 eurot. Pärast esindusest välja tulemist andis D.D. sellegi telefoni I. Bogovski kätte. Ka andis ta I. Bogovskile järgi jäänud sularaha. 8.Telefonide hankimise kõrval tegeles I. Bogovski ka laenude võtmise plaani ellu viimisega. Millalgi enne kella 10.54 tegi I. Bogovski D.D. i nimele B. OÜ (edaspidi B. ) kodulehel avanss.ee kasutajakonto. Laenulimiidiks seadis B. arvuti teel automaatselt 400 eurot, st et I. Bogovski sisestatud andmete põhjal pidas B. võimalikuks anda D.D. maksimaalselt 400 eurot laenu. Seda 400 eurot ei saanud taotleda korraga, sest B. võimaldas taotleda maksimaalselt 100 3 euro suuruseid laene, st 400 euro taotlemiseks tuli teha vähemalt 4 taotlust. Kell 10.54 esitas I. Bogovski D.D. i konto kaudu taotluse 100 eurose laenu saamiseks. B. andis I. Bogovskile automaatselt kuidagi teada (ilmselt interneti teel läbi kasutajakonto või ehk ka nt SMS-i abil), et laenu saamiseks on taotlejal tarvis minna Omniva postkontorisse end D.D. identifitseerima. Seetõttu ütleski I. Bogovski D.D. , et vaja on minna Lasnamäe Centrumi Omniva esindusse, kus esitas oma passi ja kirjutas alla B. jaoks ette nähtud isikuandmete tuvastamise ankeedile. Pärast seda saatis Omniva skaneeritud lehe D.D. allkirjaga interneti teel B. le. Pärast seda tegi I. Bogovski D.D. Swedbanga arvelduskontolt B. arvelduskontole 2,5 eurose n-ö kinnitusmakse. Millalgi enne 12.17 sai I. Bogovski mingil moel teada, et B. on nõus hakkama laenu välja maksma. Tõenäoliselt teavitas B. I. Bogovskit sellest interneti teel (D.D. kasutajakonto kaudu) või SMS-ga. Seejärel taotles I. Bogovski n-ö laenulimiidi täis ehk esitas kolm avaldust 100 euroste laenude saamiseks. Kõigi esitatud taotluse alusel maksis B. D.D. nimel avatud kontole raha välja.
14. Peal selle avas I. Bogovski D.D. nimele kasutajakonto ka I. OÜ (edaspidi I. ) kodulehel credit24.ee. I. seadis automaatselt laenulimiidiks 1250 eurot. I. Bogovski esitas taotluse 500 euro laenamiseks. I. Bogovski andis D.D. korralduse minna Lasnamäe Centrumi Omnivasse nii nagu B. lt taotletava laenuga puhulgi. I. -ilt laenu saamiseks toimis D.D. sarnasel viisil nagu B. lt laenu saamisel. I. klienditeenindajaga suheldes kinnitas I. Bogovski, et tema on D.D. . I. Bogovski kinnitas, et ta soovib laenu saada ja on tingimustega nõus. I. maksiski taotletud laenu summa taotluses märgitud D.D. pangakontole. I. Bogovski tegi veel uue laenutaotluse. Seekord soovis ta 750 eurot ning ka selle summa maksis I. välja.
15. Laenuks makstud raha võttis I. Bogovski samal päeval D.D. arveldusarvelt sularahaautomaatidest välja. Õhtul sõitsid I. Bogovski ja D.D. Tallinnast tagasi Koidula piiripunkti. Sinna jõudnuna maksis I. Bogovski D.D. Tallinnas tehtu eest 600 eurot.
16. Sellist skeemi rakendas I. Bogovski veelkord. I. Bogovski suhtles sel teemal ühe Venemaal elava tuvastamata inimesega, kes pakkus telefonide välja petmiseks Venemaal elavat Eesti kodanikku V. S. Et V. S ei olnud Eesti isikut tõendavaid dokumente, oli talle tarvis need muretseda. Tuvastamata isik rääkis V. S plaanist ja lubas osalemise eest raha. V. S nõustus. I. Bogovski võttis V. S kokku lepitud ajal Koidula piiripunktis auto peale ja hakkas sõitma Võru poole. Võrru jõudnuna läksid mehed politseijaoskonda, kus V. S taotles endale Eesti kodaniku passi ja ID-kaarti, mis telliti Tallinnasse.
18. oktoobril 2017 Tallinnas sai V. S kätte oma passi, misjärel avas V. S Lasnamäe Centrumi Swedbank esinduses pangakonto. Lisaks telefonide välja petmisele otsustas I. Bogovski kasutada ka V. S ära laenude võtmiseks. Toimimisviis oli sarnane nagu D.D. i puhul ning kasutati samu äriühinguid ( B. ja I. ).
20. oktoobril 2017 avas I. Bogovski V. S nimele B. veebikeskkonnas kasutajakonto. Laenulimiidiks sai automaatselt 400 eurot. Laenutaotlused esitas I. Bogovski selle konto kaudu
21. novembril 2017, taotledes neljal korral 100 euro suurust laenu, st kokku 400 eurot. Sarnaselt D.D. iga lasi I. Bogovski ka V. S käia Lasnamäe Centrumis Omniva esinduses B. jaoks oma isiku tuvastamiseks allkirja andmas. Pärast seda saatis Omniva allkirjalehe koopia B. le ning viimane kandis laenud V. S arveldusarvele.
22. I. kodulehel avas I. Bogovski V. S nimelise kasutajakonto
23. novembri 2017 hommikul. Kontolimiidiks seadis I. automaatselt 1250 eurot. I. Bogovski taotles
24. novembril 2017 600 euro suurust laenu. V. S poolne isiku tuvastamine I. jaoks toimus samamoodi, nagu lasi V. S 4 end identifitseerida B. jaoks. I. töötaja tegi taotluses märgitud numbril kontrollkõne ja rääkis I. Bogovskiga, kes esitles end V. S. I. maksis taotletud laenu V. S pangaarvele. I. Bogovski esitas veel teisegi laenutaotluse, soovides 650 eurot, mis samuti rahuldati ja maksti välja.
25. Telefonide hankimine toimus Tallinnas samuti
26. novembril
27. See leidis aset samamoodi, nagu septembris. Enne V. S poodi saatmist ütles I. Bogovski V. S täpselt ette, milline telefon on tarvis osta. Ka andis ta V. S raha, et viimane saaks vajadusel tasuda osa telefoni hinnast. V. S ostis telefonid kolme operaatori juurest. Kõik telefonid andis V. S I. Bogovski kätte, samuti ka järgi jäänud sularaha. Laenuandjatelt saadud raha (400 eurot B. lt ja 1250 eurot I. lt) lasi I. Bogovski D.D. il välja võtta ja endale üle anda.
29. novembril 2017 lasi I. Bogovski osta V. S telefoni ka T. Võru esindusest Kagukeskuses, mille andis I. Bogovski kätte. Pärast Kagukeskuse T. külastust naasis V. S Venemaale.
30. Kohus osundas, et I. Bogovski tunnistas ka ise, et ta käis D.D. iga Tallinnas telefonipoodides ja V. S nii Võru kui Tallinna politseijaoskondades ning Tallinna ja Võru telefonipoodides. Lisaks I. Bogovski ütlustele kinnitavad seda arvukad muud tõendid: T. ja E. kaamerasalvestused, jälitustoimingu protokoll, D.D. ütlused, I. Bogovski, D.D. ja V. S telefonide positsioneerimise andmed, Swedbanga saadetud materjalid D.D. ja V. S pangakontode kohta ja kannatanutelt saadud dokumendid.
31. Vaidlus on selles, kas I. Bogovski oli üksnes autojuht, kes sõidutas omi asju ajanud D.D. it ja V. S (nagu väidab I. Bogovski) või kasutas I. Bogovski D.D. it ja V. S pettuste toime panemiseks (nagu leitakse süüdistuses). Tõele vastab süüdistuse versioon ja seda järgnevatel põhjustel.
32. Kohtu hinnangul kinnitavad süüdistuses väidetut D.D. i ütlused (kd 3, tl 104–115). Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et D.D. il ei olnud Tallinnas mingeid enda asjaajamisi. Ta läks Tallinnasse A.K. ja I. Bogovski ettevõtmisel ja tegi seal täpselt seda, mida I. Bogovski tal teha käskis. Kohus hindas tunnistaja ütlused usaldusväärseks.
33. I. Bogovski süüle viitab ka jälitustoimingu protokoll (kd 2, tl 81–109). Maakohtu hinnangul on valed I. Bogovski kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et ta leppis Venemaal olles oma sugulase V. S kokku, et läheb viimasega kunagi V. S huvides Tallinnasse. V. S oli I. Bogovski jaoks tundmatu isik. I. Bogovski kaaslane oli V. S pettuseplaani tutvustanud ja I. Bogovski lubas vestluspartnerile, et nad tellivad „kõige-kõige kiirema“ ja igaks-juhuks teevad ka IDkaardi (kd 2, tl 89).
34. novembri 2017 kell 16.45–16.47 toimunud kõnesalvestuselt nähtub I. Bogovski jutt, mis kinnitab, et V. S oli pelk I. Bogovski juhiste täitja ja et ta sai I. Bogovskilt uue juhise: raha pangast välja võtta. I. Bogovski kõneles tundmatu inimesega sellest, kui palju maksab „seitse“, mis on selle hind Venemaal ja kui palju võtab hangeldaja (kd 2, tl 103, 107).
35. I. Bogovskit süüstab ka D.D. i telefonist leitud foto, millel on ruuduline paber erinevate andmetega: kaks Tallinna aadressi, ühe äriühingu nimi, viide mingi palga suurusele, mingile staažile jne. Selle paberi kirjutas I. Bogovski: see tuleneb nii käekirjaekspertiisist (kd 2, tl 166– 169) kui ka I. Bogovski ütlustest.
36. Puutuvalt laenud võtmisse viitas kohus I.
37. septembri 2017 ja
38. novembri 2017 kõnesalvestustele (kd 3, tl 148–164) ja nende põhjal koostatud hääleekspertiisile (kd 3, tl 177– 5 182). Eksperdid on leidnud, et telefonikõned on väga tõenäoliselt teinud I. Bogovski. Kohus hindas I. Bogovski vastupidise väite ebaõigeks. Lisaks saab hääleekspertiisi põhjal öelda, et I. Bogovski esines telefonitsi V. S ka E. töötajaga rääkides. (kd 3, tl 180).
39. Viidatud tõendite põhjal oli maakohtu jaoks selge, et I. Bogovski kasutas D.D. it ja V. S telefone hankides „tankistidena“. I. Bogovski vastupidised ütlused on valed ja antud eesmärgiga vastutusest pääseda. D.D. it ja V. S puudutavad tõendid n-ö täiendavad teineteist. Nii näiteks kinnitavad D.D. i ütlused mitte üksnes seda, mida ja miks tegi tema (st D.D. ), aga kaudselt sedagi, mismoodi ja millistel ajenditel pani oma teod toime V. S.
40. Ka tuvastas maakohus detailselt kogu laenude võtmise käigu laenuandjate saadetud kirjalike tõendite, laenuandjate esindajate istungil antud ütluste, I. saadetud telefonikõnede salvestuste ja Swedbanga materjalide alusel. I. Bogovski plaanile jätta laenud tagasi maksmata viitab see, et ta ei võtnud laene mitte oma, vaid D.D. i ja V. S nimele ning tegelikkuses I. Bogovski laene tagasi ei maksnudki. Veel tugines maakohus sellelegi, et I. Bogovski pettis välja telefone, mistõttu on ülimalt loogiline, et I. Bogovski soovis ka laene üksnes välja petta (st jätta tagasi maksmata).
41. Mõned laenude võtmisega seotud õiguslikult olulised aspektid jäävad mõnevõrra segaseks, mistõttu rakendas kohus KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtet.
42. Kohtu jaoks jäi selgusetuks D.D. i ja V. S roll laenude puhul. Kohtu arvates ei saa väita, et D.D. ja V. S olid teadlikud ka laenude välja petmisest. Kohus leidis, et õiguslikus mõttes on oluline, kas laenutaotlusi kontrollis inimene või arvuti: sõltuvalt sellest on tegemist kelmuse või arvutikelmusega.
43. Kohus tuvastas B. ja I. esindajate kohtus antud ütluste alusel, et väga suures osas on laenude andmise protsess automatiseeritud. Nii juhtus laenutaotluste puhul, mille I. Bogovski esitas B. le
44. septembril 2017 kell 12.17.24, 12.18.11 ja 12.18.
45. Need laenud maksti välja 2 minutit pärast taotluste esitamist. Ka B. esindaja ütluste põhjal saab järeldada, et pärast kliendi n-ö esmast heakskiitmist uusi laenutaotlusi ükski inimene ei kontrolli. Suuresti samadel põhjustel mingit inimese poolset kontrolli ei järgnenud
46. septembril 2017 kell 13.47 ja
47. novembril kell 13.27 I. le tehtud laenutaotlustele: need laenud maksti välja vastavalt kell 13.50 ja 13.29 ning see toimus siis, kui vastavalt D.D. ja V. S olid I. klientidena n-ö aktsepteeritud.
48. Inimene kontrollis aga laenutaotlusi, mille I. Bogovski esitas I. le
49. septembril 2017 kell 10.44 ja
50. novembril 2017 kell 8.
52. Küll aga jääb 5 B. le tehtud taotluse puhul ebaselgeks, kas inimene neid kontrollis või mitte. Need on
53. septembril 2017 kell 10.54 ja
54. novembril 2017 kell 8.54.44, 8.55.56, 8.56.14 ja 8.56.53 tehtud taotlused. Pidades aga silmas seda, et laenude taotlemise protsess oli suuresti automatiseeritud, ei saa välistada, et ükski inimene neid taotlusi ei kontrollinud. Mitme tunnine vahe taotluse tegemise ja laenude välja maksmise vahel võis olla tingitud sellest, et B. (või: B. arvutisüsteem) ootas, millal Omniva saadab talle nn allkirjalehe või millal tuleb pangast nn kinnitusmakse.
55. I. Bogovskile on esitatud süüdistus

§ 209järgi kelmuses.

Kohus analüüsis kõigepealt mobiiltelefone puudutavaid tegusid. Need teod on

§ 209mõttes ühesugused.

Maakohus tuvastas, et D.D. ja V. S täitsid

§ 209

lg 1 objektiivse koosseisu ning neil oli tahtlus kõigi 6 objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Lisaks oli neil varalise kasu saamise eesmärk: nende petmistegevuse siht oli telefonide valduse saamine. 31. Järgnevalt hindas maakohus I. Bogovski käitumist. I. Bogovski ise ühtegi telefonioperaatori töötajat eksimusse ei viinud. Samas viitas maakohus nn funktsionaalsele teovalitsemise teooriale, mille järgi ei eelda isiku kaastäideviijaks pidamine seda, et ta realiseerib kõik süüteokoosseisu tunnused omakäeliselt. Tähtis on hoopiski see, kas isik mängib teo toimepanemisel keskset rolli, st määrab ära selle, kas ja kuidas tegu aset leiab. I. Bogovski oli mobiiltelefonide välja petmise puhul keskne tegelane, sest kõik kelmused olid I. Bogovski kontrolli all ja D.D. ning V. S tegid seda, mida I. Bogovski neil teha käskis. Seega oli I. Bogovski maakohtu hinnangul kelmuste kaastäideviija ehk täitis

§ 209lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

1. Järgnevalt analüüsis kohus laenude võtmisi.
2. Maakohus arvates on võimalik, et I. Bogovski realiseeris kas kelmuse või arvutikelmuse koosseisu: sõltuvalt kontrolöri olemasolust või puudumisest. Seepärast tuleb kõne alla I. Bogovski süüdi tunnistamine nn valiktuvastamise alusel. Maakohtu

§ 209järgse vastutuse analüüs lähtus seega eeldusest, et mõni inimene sattus I.

Bogovski pettuse, st laenutaotluse esitamise ajel eksimusse. Kohus sedastas, et I. Bogovski realiseeris

§ 209

lg 1 objektiivse koosseisu ning tema tahtlus kattis kõik objektiivse koosseisu asjaolud. 34. Kohus osundas, et arvutikelmust eristab tavakelmusest see, et tavakelmuse puhul viiakse inimene pettusega eksimusse, arvutikelmuse puhul aga tekitatakse varaline kahju ilma ühegi inimesega kommunikeerumata, andmetöötlusprotsessi sekkumise näol. Järgnevalt kontrollis kohus I. Bogovski vastutust

§ 213järgi.

35. Interneti teel laenutaotluse saatmine kujutab endast andmete sisestamisest, muutmisest, kustutamisest, rikkumisest või sulustamisest erineval viisil andmetöötlusprotsessi sekkumist

§ 213lg 1 tähenduses: täpsemalt on tegemist andmete edastamisega B.

kasutatavasse serverisse ning andmete edastamine peab olema ebaseaduslik. Andmete sisestamise ebaseaduslikkuse välistaks praegusel juhul see, kui analoogse teo toimepanemisel pärismaailmas ei saaks rääkida ühegi inimese eksimusse viimisest. Käesoleval juhul tuvastaski maakohus, et andmete edastamine oli ebaseaduslik. Andmete edastamine mõjutas andmetöötlusprotsessi: B. arvutisüsteem tegi esitatud laenutaotlusesse märgitud andmetest juhinduvalt taustakontrolli ja pärast positiivse tulemuse saamist selles kontrollis andis laenutaotluse edasiseks menetlemiseks, sh väljamakse tegemiseks n-ö rohelise tule. Väljamakse tegemise tõttu tekkis B. l varaline kahju. Seega täitis laenutaotluse esitamine B. le

§ 213lg 1 objektiivse koosseisu.

Kohus tuvastas, et I. Bogovski tahtlus kattis kõik

§ 213lg 1 objektiivse koosseisu elemendid ning tal oli varalise kasu saamise eesmärk.

36. Järgmised kolm laenu taotles I. Bogovski B. lt vähem kui minuti kestel. Nende kolme laenutaotluse esitamist tuleb lugeda karistusõiguslikus mõttes üheks teoks, kuivõrd nad olid kantud ühisest tahtlusest ja olid ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et nad näisid kolmandale isikule ühtse kokku kuuluva teona (vt nn loomuliku teoühtsuse kohta nt RKKKo 1-15-10119/80, p 27). Et nendele taotlustele ei järgnenud inimese poolset kontrolli, ei ole tegemist kelmusega. Küll aga kujutab nende kolme laenu taotlemine endast arvutikelmust. I. Bogovski realiseeris

§ 213lg 1 objektiivse koosseisu ning täitis ka subjektiivse koosseisu.

7

1. Järgnevalt analüüsis kohus laenude taotlemisi D.D. i nimele I. st.
2. Esimese 600 euro suuruse laenu taotlemisel täitis I. Bogovski

§ 209lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Teise - 750 euro suuruse laenu saamisel pani I. Bogovski toime arvutikelmuse

§ 213lg 1 tähenduses.

1. Edasi analüüsis kohus laenude võtmist V. S nimele. B. st nelja laenu taotlemist pidas kohus üheks teoks ning kuna pole teada, kas taotlusi kontrollis mõni inimene, tuleb I. Bogovski tunnistada süüdi kas kelmuses või arvutikelmuses.
2. I. st taotles I. Bogovski esimese, 600 eurose laenu kell 8.44; see maksti välja kell 13.
3. Et I. Bogovski viis selle laenuga seoses eksimusse temaga telefoni teel rääkinud klienditeenindaja, tuleb I. Bogovski mõista süüdi kelmuses. Teise laenu taotles I. Bogovski I. st kell 13.27, soovides 650 eurot; laen maksti välja kell 13.
4. Et selle laenu taotlemisel I. Bogovski ühtki inimest eksimusse ei viinud, tuleb I. Bogovski tunnistada süüdi arvutikelmuses.
5. Lõpuks sedastas maakohus, et I. Bogovski pani toime 14 kuritegu, kusjuures üheksal korral pani ta toime kelmus

§ 209

mõttes ja kolmel korral arvutikelmus

§ 213tähenduses Kahel korral ei olnud kohtu arvates selge, kas I.

Bogovski pani toime kas kelmuse või arvutikelmuse. Üheksa kelmuse tegu kvalifitseeris kohus

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.

Kolm arvutikelmust vastavad aga kohtu hinnangul

§ 213lg 2 p-le 4: enne nende toime panemist oli I.

Bogovski sooritanud terve rea kelmusi. I. Bogovski tegude lõplikuks kvalifikatsiooniks jäi seega

§ 209lg 2 p-d 1 ja 4 ning § 213 lg 2 p 4.

42. I. Bogovskile karistust mõistest arvestas maakohus järgmist. Süüdistatava süüd

§ 209lg 2 järgi suurendab kõigepealt asjaolu, et ta pani kelmuse toime 10 korda.

Grupilised on neist 7. Kelmused olid hästi läbi mõeldud ja pikalt ette planeeritud. Seega oli nende ebaõigus märksa suurem. Tekitatud kahju ei olnud väike: kokku mitme tuhande euro suurune. Kohus leidis, et I. Bogovski karistus peab jääma mõneti alla sanktsioonimäära keskmise - 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 213lg 2 järgset süüd suurendab see, et I.

Bogovski pani toime mitte ühe, vaid neli arvutikelmust. Need arvutikelmused olid hästi läbi mõeldud ja pikalt ette planeeritud. Tekitatud kahju ei olnud siingi väike: umbes paari tuhande euro suurune. Arvutikelmuste eest mõisteti I. Bogovskile 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõistis kohus karistuseks 3 aastat vangistust.

Veel kohaldas kohus

§ 65lg- t 2 ning suurendas I.

Bogovskile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27. juuli 2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ehk 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb I.

Bogovski vangistuse kandmise aja alguseks lugeda

1. mai 2018, mil I. Bogovski kahtlustatavana kinni peeti.
2. Tsiviilhagide osas tegi kohus järgmised otsustused. 8 Kohus sedastas, et I. Bogovski vastutab

§ 1043

ja § 1045 lg 1 p 7 järgi koostoimes

§-ga

1. Niisugusel juhul on kahju kandjale vaja hüvitada mitte üksnes otsene varaline kahju (praegusel juhul telefonide maksumus), vaid kogu tekitatud kahju. Seetõttu tuleb telefonioperaatorite hagid rahuldada täies mahus ehk E. le peab I. Bogovski hüvitama 1746,28 eurot, T. -le 1833,34 eurot ja T. le 1475,11 eurot. I. Bogovski sõlmis laenulepingud I. ja B. ga D.D. i ja V. S identiteeti kasutades D.D. i ja V. S nõusolekuta. Laenulepingud on tühised. Kohus leidis, et täies mahus ei tule hüvitada mitte üksnes I. nõudeid (kes taotleb vaid laenu põhiosa tagastamist), aga ka B. nõuded, kes soovib lisaks laenu põhiosale ka lepingu järgseid nn kiirmakse tasusid ja intresse. B. tuleb hüvitada 867,52 eurot ja I. le 2500 eurot.
2. Kohus tegi ka menetluskulude otsustused. Kohtueelses menetluses on menetluskulude hulka arvatud 948,06 eurot (sh käibemaks) kaitsjatasuna. Kohtueelses menetluses koostati käekirjaekspertiis, mille eest taotles ekspertiisiasutus 282 eurot. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse 2340 euro (sh käibemaks) menetluskulude hulka arvamiseks. See taotlus on põhjendatud ja taotletud summa tuleb arvata menetluskulude hulka. Põhjendatuks loeti ka hääleekspertiisi eest taotletavad 862 eurot, mis arvati menetluskulude hulka. Menetluskuluks luges kohus sundraha summas 810 eurot. Menetluskulude kogusumma on 5242,06 eurot ning need tuleb hüvitada I. Bogovskil. APELLATSIOONID
3. Kaitsja A. Kello esitas apellatsiooni kogu kohtuotsuse peale. Kohus on valesti hinnanud tõendeid, kohaldanud vale õigusnormi, jämedalt rikkunud kohtupidamise võistlevuse põhimõtet ja I. Bogovski kaitseõigust. I. Bogovski tuleb õigeks mõista. 45.1 Kohtuotsuses on ebaõigesti kirja pandud edasikaebamise tähtaeg. KrMS § 319 lg 3 sätestab, et vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Seega apellatsiooni esitamise tähtaja algus on
4. märts 2019.a. 45.2 Kohtuvaidlustes jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja palus karistada I. Bogovskit

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi.

Kohus aga kvalifitseeris osa süüdistusest

§ 213lg 2 p 4 järgi.

Kohus küll selgitas, et selline olukord kergendab I. Bogovski süüd, kuid kohtu loogika jääb arusaamatuks, sest kohus moodustas liitkaristuse ja karistus ei vähenenud. Kaitsja leiab, et kohus ei oleks pidanud tegelema ümberkvalifitseerimisega, mis tegelikult ei kergendanud süüdistust vaid raskendas seda. 45.3 Jäme kaitseõiguste rikkumine oli ka see kui kohus võimaldas prokuröril kohtus esitada täiendavaid tõendeid, milleks olid hE. lvestised telefonivestlustest. Kohus lubas määrata hääleekspertiisi. Kaitsja vaidles sellele vastu. HE. lvestused olid olemas juba eeluurimisel ja kui prokurör või menetleja ei taibanud neid eeluurimisel välja nõuda, siis see on süüdistaja poolne probleem. Võistlevas protsessis selliste uute tõendite lubamine ei ole seaduslik. 9 45.4 Jämedaks kaitseõiguse rikkumiseks on seegi, et kohus ei teinud piisavaid jõupingutusi D.D. i asukoha kindlakstegemiseks ning piirduti deponeeritud ütluste avaldamisega. Kaitsjal puudus sisuliselt võimalus ristküsitleda D.D. it et välja selgitada, miks ta rõõnab I. Bogovskit. Arvestades D.D. mõistetud miinimumi lähedast karistust oli tegemist süüdistaja ja D.D. i vahelise kokkumänguga. Kuna D.D. it ei õnnestunud kohtusse kutsuda, siis oleks tema ütlused pidanud tõendite hulgast välja jätma. 45.5 Kohtus ei olnud ka teine väidetav kuritegude kaasosaline V. S, keda pole kunagi isegi üle kuulatud ja talle pole kahtlustust esitatud. Kohus oleks pidanud kõhklematult I. Bogovski õigeks mõistma kõigis V. S seotud episoodides. 45.6 Alternatiivvariandina taotleb kaitsja kergendada I. Bogovski karistust. Karistuse raskus ei vasta toimunu tehioludele. Kohus ei arvestanud, et I. Bogovski ülalpidamisel on alaealised lapsed.

1. I. Bogovski esitas samuti apellatsiooni ning taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistatav ei ole nõus, et ta koos V. S ja D.D. iga pani toime kuritegusid. Samuti ei ole ta nõus karistusega. Kohus eiras asjaolu, et tal on perekond ja ülalpeetavad alaealised lapsed. Kohus jättis tähelepanuta sellegi, et ta jäi töötuks. I. Bogovski ei ole nõus, et temalt mõisteti välja solidaarselt V. S ja D.D. iga tsiviilhagid. Samuti ei ole ta nõus, et kohtus ei kuulatud üle D.D. it. Süüdistatav selgitab, et kohtueelsel uurimisel avaldati temale ja D.D. menetleja poolt survet ja ähvardati. Prokuratuur sundis D.D. it end süüdi tunnistama ning teda rõõnama. D.D. i ütlused deponeeriti, mistõttu ei saanud teda kohtus ristküsitleda. I. Bogovski rõhutab, et tema süüd kinnitavad tõendid kriminaalasjas puuduvad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus jõudis kogutud tõendeid kontrollides ning maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse põhjendusi üle vaadates veendumusele, et kohtuotsus jääb muutmata. Kogutud tõendid ei võimalda apellatsioonide rahuldamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Maakohtu otsus süüdistatava süü tuvastamisel on veatu ning apellatsioonide väited selle põhistusi ümber ei suuda lükata.
3. Kolleegium osundab kassatsioonikohtu seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (RKKKo 3-1-1-17-03). Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus tõendeid vastavuses menetlusõiguses sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina põhjendas asjakohaselt, millistel põhjustel tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava süü tõendatuses talle esitatud süüdistuses. Eelmärgitut silmas pidades jääb apellatsioonikohtul seetõttu üle vaid tõdeda, et maakohtu kõiki põhjendusi siinkohal üle ei korrata ei ole vaja. Alljärgnevalt saab vastatud kaebuste põhiväidetele.
4. Süüdistatava kaitsja osundab, et kohtuotsuses on ebaõigesti märgitud kaebetähtaeg. 49.1 Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
5. märtsist
6. Antud kaebeõiguse selgitus on sätestatud

§ 319lg-s 2.

Seega maakohtu viide apellatsiooni 10 esitamise üldnormile on iseenesest õige. 49.2 Samas sätestab

§ 319

lg 3, et vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, s.o antud juhul alates

1. märtsist
2. Asjaolu, et eelnimetatud normile maakohus ei ole kaebeõiguse selgituses viidanud, ei ole endaga kaasa toonud süüdistatava kaitseõiguse riivet. Apellatsioonid on esitatud tähtaegselt ning need on apellatsioonikohtus ka menetlusse võetud.
3. Apellandid leiavad, et kohus ei teinud piisavalt jõupingutusi tunnistaja D.D. i kohtus ülekuulamiseks. Väidetavat teist kaasosalist V. S pole kunagi üle kuulatud, mistõttu oleks maakohus pidanud I. Bogovski V. S episoodides koheselt õigeks mõistma. 50.
4. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt tunnistaja D.D. i kohtusse kutsumine jäi edutuks. Protokollist nähtuvalt ütles kaitsja, et dialoog on ammendunud. Ei olnud midagi, mida riik oleks tegemata jätnud. Seega kaitsja ei leidnud, et D.D. i kohtusse kutsumiseks oleks kohus saanud veel mingeid seni rakendamata meetmeid kasutada. Võimalused D.D. i kohtusse saamiseks ammendati, mistõttu rahuldati prokuröri taotlus ning võeti

§ 291lg 1 p 4 alusel vastu D.D.

i deponeeritud ütlused. (vt 3 kd, lk 1 jj,

1. jaanuari 2019 istungiprotokoll). Ringkonnakohtul mingeid menetluslikke etteheiteid maakohtule selles osas ei ole. 50.2 Mis puudutab aga asjaolu, et V. S ei ole üldse üle kuulatud ning talle ei ole kahtlustust esitatud, siis see ei tähenda, et I. Bogovski tuleks automaatselt õigeks mõista. Asjas on kogutud küllaldaselt tõendeid, mille alusel on kahtlusteta tuvastatud I. Bogovski süü ka V. S toime pandud episoodides. (vt ka maakohtu otsuse p-d 29-42).
2. Jämedaks kaitseõiguse rikkumiseks peetakse ka asjaolu, et kohus võimaldas prokuröril kohtus esitada täiendavaid tõendeid, milleks olid hE. lvestised telefonivestlustest. Sellest tulenes ka kohtu poolt hääleekspertiisi määramine. 51.1 Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Viidates KrMS §-le 297, mis sätestab täiendavate tõendite kogumise kohtus, esitas prokurör
3. jaanuari 2019 kohtuistungil taotluse täiendavate tõendite esitamiseks. Tegemist oli hE. lvestistega (asitõendi vaatlusprotokoll, 3 lk , lk 148 jj). Prokurör selgitas ka, miks ei olnud varem taotletavaid tõendeid võimalik esitada (I. OÜ salvestisi varem ei väljastanud, 3 kd, lk 132 pöördel, jj). Kohus luges prokuröri taotluse põhjendatuks ning rahuldas selle. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtuga ning süüdistatava kaitseõigust sellele mingilgi määral ei rikutud. Hääleekspertiisi määramisega kohtu poolt samuti süüdistatava kaitseõigust ei rikutud. Kaitsja vastupidine väide on paljasõnaline ning tingitud ilmselgest asjaolust, et ekspertiisitulemus (samuti salvestistest tulenev) on süüdistatavat süüstav.
4. I. Bogovski märgib, et kohtueelsel uurimisel avaldati menetleja poolt talle ja D.D. survet ning ähvardati. Prokuratuur survestas D.D. it end süüdi tunnistama ning andma tema vastu ütlusi. 52.1 Maakohtu istungil ülekuulamise käigus tekkis vajadus avaldada süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused, sest kohtus antud ütlused olid vastuolus kohtueelsel uurimisel antutega. Süüdistatav selgitas, et vanglas käis tema juures politseitöötaja, kes teda ähvardas. I. Bogovski kartis oma olukorra halvenemist. 52.2 Ringkonnakohus ei arvesta süüdistatava väiteid selle kohta, et menetleja väidetavalt kasutas ebaseaduslikke vahendeid temalt süüd tunnistavate ütluste saamiseks. Väidetavast politseipoolsest survestamisest ei rääkinud ta oma kaitsjale, ega asenduskaitsjale A. Viltile. I. Bogovski väitis veel, et politseiametnik lõi teda suitsuruumis. Selle väite loeb ringkonnakohus 11 samuti valeks, sest süüdistatav kaebust politseiametniku väidetava ebaseadusliku teo tõttu ei esitanud ning seega on tema jutt tõendamata. (vt ka 3 kd, lk 130 jj, 14.jaanuari 2019 istungiprotokoll). 52.3 Süüdistatava väite selle kohta, et prokuratuur survestas D.D. it end süüdi tunnistama ja tema vastu ütlusi andma, on samuti tõendamata ning seega paljasõnaline.
5. Kaitsja leiab, et süüdistatava tegude osaline ümberkvalifitseerimine oli ebavajalik ning arusaamatu. 53.1 Kaitsja etteheide on alusetu. I. Bogovskile oli esitatud süüdistus

§ 209järgi kelmuses.

Maakohus tuvastas kogutud tõendeid analüüsides, et I. Bogovski on toime pannud nii

§ 209

järgi kvalifitseeritavad süüteod, kuid osad süüteod tuleb kvalifitseerida arvutikelmustena

§ 213järgi.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukohad I. Bogovski süütegude õiguslikul hindamisel põhjendatud ning kooskõlas kohaldatud materiaalõigusnormidega. Maakohtu vastavad põhistused on piisavalt selged ning midagi enamat lisada neile ei ole vaja (vt maakohtu seisukohad, kohtuotsuse p-d 43-89). 54. Apellandid märgivad, et I. Bogovskile mõistetud karistus ei vasta toimunu tehioludele ning arvestamata jäeti asjaolu, et süüdistataval on kaks ülalpeetavat alaealist last. Samuti ei arvestatud asjaolu, et I. Bogovski kaotas ametliku töökoha ja sissetuleku. 54.1 Ringkonnakohtus jätab I. Bogovskile mõistetud karistuse muutmata. Maakohus on I. Bogovskile karistust mõistes pidanud silmas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise aluseid, lähtudes esmajoones süüdistatava poolt toimepandud kuritegude tehioludest. Nii

§ 209

lg 2 järgi kui ka

§ 213

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudel on rida ühiseid joonikõik teod olid läbimõeldud ja pikalt ette planeeritud. Kelmused olid osaliselt toime pandud grupis, arvutikelmused üksi. Võttes arvesse

§ 209lg 2 sanktsiooni, mõistis maakohus I.

Bogovskile karistuseks vangistuse alla keskmise sanktsioonimäära, s.o 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvutikelmuste toimepanemise eest pidas kohus võimalikuks karistada I. Bogovskit 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Lisaks moodustati

§ 65lg 2 alusel liitkaristus, sest varasema kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 27.

juuli 2016 kohtuotsus) mõistetud karistus oli I. Bogovskil kandmata. Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat ja 2 kuud vangistust. Kohtukolleegiumi hinnangul on karistus vastavuses I. Bogovski kuritegudega ja tema isikuga. 54.2 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et I. Bogovskil on kaks alaealist last (sünnitunnistused, 3 kd, lk 135, 136) ning tema enda väitel puudub tal töökoht. Nimetatud asjaolud aga maakohtu poolt mõistetud karistust selle leevendamise suunas ei mõjuta. Tartu Maakohtu

1. juuli 2016 kohtuotsusega karistati I. Bogovskit vangistusega, kuid karistust ei pööratud täitmisele. Lapsed oli süüdistataval juba siis olemas. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetavad kelmusteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Sellest järeldub, et laste olemasolu ei hoidnud süüdistatavat kuritegudest eemal.
2. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse I. Bogovski süüdimõistmises ja karistamises muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.
3. Kaitsja A. Kello esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ning hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 2 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotletud tasusuurus põhjendatud ning kuulub talle hüvitamisele, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
4. juuli
5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10; § 6 lg-st 3 ja § 17 lgtest 2 ja
6. 12 Kuna apellatsioone edu ei saada, jääb kaitsjatasu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13