MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

§ 9

lg 4 alusel MTA õigus andmete korrigeerimiseks ei ole samastatav nõudeõigusega andmete esitamiseks. Autorongiga seonduvate andmete kogumise ja maksuhaldurile edastamise ainuõigus on Maanteeametil. Halduskohus jättis arvestamata, et Riigikohus võttis

1. novembril 2018 menetlusse kaebaja kassatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-17-1059, kus kaebuse sisuks on käesoleva vaidlusega sarnane vaidlus MTA pädevuse üle andmete esitamise nõude menetlemisel. Riigikohtu arvamus haldusasja nr 3-17-1059 menetlemisel omab tähtsust ka antud haldusasja menetlemisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Mürin esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
3. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. RVMS § 1 ja § 9 lg 1 alusel maksustatakse raskeveokimaksuga veoste vedamiseks ettenähtud veoautod ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud autorong ning raskeveokimaksu maksuhalduriks on MTA. RVMS § 9 lg 2 kohaselt on Maanteeamet kohustatud esitama MTA-le iga maksustamisperioodi esimese kuu
4. kuupäevaks eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta loetletud andmed. Liiklusregistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab aga raskeveoki omanik või valdaja(RVMS § 3 lg 3 ls 2).
5. detsembril
6. a jõustunud redaktsioonis sätestab RVMS § 9 lg 4 üheselt, et MTA-l on õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete korrigeerimist. Viidatud sätetest tuleneb, et raskeveokite andmeid kogub Maanteeamet, kes omakorda edastab need MTA-le kuid liiklusregistris esinevate ebatäpsete andmete korrigeerimise nõudmise õigus on MTA-l, mitte Maanteeametil. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Maanteeametile täpseid ja korrektseid andmeid autorongide kohta, oli MTA-l õigus RVMS § 9 lg 4 alusel nõuda kaebajalt liiklusregistris olevate raskeveokite andmete tegelike asjaoludega kooskõlla viimist. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus avaldanud põhjuseid, miks ta ei ole siiani MTA
7. jaanuari
8. a ettekirjutust täitnud, ja Maanteeametile oma autorongide kohta täpseid andmeid esitanud. Seejuures on MTA vaidlustatud ettekirjutuses põhjendanud kaebajalt andmete esitamise nõudmist, märkides, et liiklusregistris kaebaja nimele registreeritud sadulveokite tavapärane kasutamine eeldab ühtlasi ka haagis(t)e kasutamist. Seega nõutakse kaebajalt veokiga koos kasutatavate haagiste andmete liiklusregistrisse esitamist või selle tõendamist, et kaebaja sadulveokeid haagiste vedamiseks ei kasuta. Kaebaja ei ole aga selgitanud, mis takistab nõutud andmete esitamist või tõendamist, et veokeid ei kasutata. 2
9. Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) teise lugemise muudatusettepanekute loetelust ilmneb selgelt, et
10. detsembril
11. jõustunud RVMS muudatuste eesmärgiks oli anda MTA-le selge järelevalvepädevus raskeveokimaksu arvestamise aluseks olevate liiklusregistrisse kantud andmete õigsuse osas. Seetõttu nähti ette ühelt poolt isiku vastutus registrisse kantud andmete õigsuse eest ja teiselt poolt volitus MTA-le nõuda isikult andmete esitamist ja selle kohustuse täitamata jätmise korral määrata sunniraha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega,

§ 9

lg-s 4 sätestatut tuleb mõista nii, et MTA-l on õigus nõuda ka Maanteeametile edastamata jäänud andmete esitamist, mitte ainult olemasolevate andmete täiendamist või parandamist. Seega on andmete korrigeerimine samastatav andmete esitamisega ning kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu. 8. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei nõustu halduskohtuga selles, et käesoleval juhul esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohtule esitatud taotluses viitab kaebaja sellele, et MTA on vaidlustatud korralduse alusel juba määranud sunniraha ja võib seda teha ka tulevikus. Samas ei ole kaebaja sunniraha määramist seostanud pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede saabumisega pärast taotluse esitamist, eriti pidades silmas,

§ 91

lg 3 järgi ei või sunniraha kokku ületada 3300 eurot ja kaebajale oli taotluse esitamise ajaks juba määratud sunniraha kokku 3000 eurot. Kaebaja ei ole isegi väitnud, et tema majandustegevus oleks sunniraha tasumise tõttu takistatud, rääkimata sellekohase väite tõendamisest. Kui kaebaja eesmärgiks on vältida raskeveokimaksu tasumist, siis see huvi ei ole käesolevas asjas esialgse õiguskaitse vahendi rakendamisega kaitstav, kuna vaidlustatud korraldusega ei ole kohustatud kaebajat maksu tasuma ega määratud kindlaks maksu suurust või kohustatud esitama liiklusregistrisse kindlaksmääratud andmeid. Kaebajalt on üksnes nõutud tõeste andmete esitamist. Kui andmete esitamine ka toob kaasa kohustuse maksu tasuda, siis on tegemist ettekirjutuse kaugema tagajärjega. Selle tagajärje vältimine on võimalik muude õiguskaitsevahendite kasutamise kaudu.

1. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole ka kaebaja väide, et halduskohus jättis arvestamata asjaolu, et Riigikohus võttis haldusasjas nr 3-17-1059 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse. Tegemist on asja sisulist lahendamist puudutava küsimusega. Antud juhul lahendas halduskohus kaebaja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus üldjuhul viivitamata, mistõttu ei ole praeguses menetlusetapis otstarbekas ära oodata Riigikohtu lahendi tegemist teises haldusasjas. Samuti tuleb tähele panna käesolevaks ajaks muutunud õiguslikku regulatsiooni, mistõttu isegi juhul, kui asjas nr 3-17-1059 kaebus rahuldataks põhjusel, et MTA-l ei olnud õigust nõuda kaebajalt tõeste andmete esitamist liiklusregistrisse, siis ei oleks see järeldus üks-üheselt kohaldatav käesolevas asjas.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus OÜ Mürin määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3