Obsah (7)

§ 436§ 238§ 171§ 175§ 174§ 149§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7846 Tsiviilasi Velta

§ 436lg-t 3.

Rajades oma lahendi puudutatud isiku esitatud üldkoosoleku protokollile, mille viimane esitas pärast asja sisulise arutamise lõppemist ja enne lahendi tegemist maakohtus, tugines ringkonnakohus asja lahendamisel tõendile, mida ei olnud maakohtus asja juurde võetud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et ringkonnakohus oleks tõendi ise vastu võtnud. Samuti rikkus ringkonnakohus

§ 436lg-t 4.

Asja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks menetlusosalistega arutanud puudutatud isiku väidet, et tegelikult võeti vaidlusalusel üldkoosolekul vastu teistsuguse sisuga otsus kui see, mis nähtus avaldaja esitatud protokollist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, millise sisuga otsus vaidlusalusel üldkoosolekul tegelikult vastu võeti. Menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada uusi tõendeid ja kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist õigus koguda tõendeid ka omal algatusel. Korteriühistu üldkoosoleku protokoll on dokument, mis koostatakse eesmärgiga dokumenteerida koosoleku käik ja koosolekul vastu võetud otsused. Kui menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku protokoll kajastab õigesti koosolekul vastu võetud otsuseid, tuleb kohtul protokolli kui ühte tõendit hinnata kogumis asjas kogutud muude tõenditega. Seejuures tuleb arvestada ka poolte varasemate väidetega, mh sellega, et maakohtu menetluse vältel ei väitnud puudutatud isik kordagi, et avaldaja esitatud üldkoosoleku protokoll ei olnud õige. 4 MENETLUSOSALISTE RINGKONNAKOHTUS SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

1. Puudutatud isik taotleb kohtult avaldaja kohustamist vaidlusaluse protokolli allkirjastatud variandi esitamiseks ning
2. märtsi 2018 allkirjastatud üldkoosoleku protokolli,
3. septembri 2011 üldkoosoleku protokolli, korteriühistu põhikirja ja
4. mai 2019 avalduse Tartu Ringkonnakohtule tõendina asja materjalide juurde võtmist. Avaldaja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist nõudma korteriühistult allkirjastatud üldkoosoleku protokolli väljastamist ja alles seejärel otsustama, kas protokoll on seaduslik ja seab mingeid kohustusi. Kuna avaldaja esitatud protokoll on kehtetu, ei ole vajadust seda kehtetuks tunnistada. Parkimise kokkulepe on kehtiv ja seaduslik, kuna selle on allkirjastanud kõik korteriomanikud. On kummaline, et avaldaja vaidlustab kohtus allkirjadeta protokolli ja kirjutab mõned päevad hiljem täpselt samasisulisele kokkuleppele alla. Maakohus rikkus kehtetu protokolli vastuvõtmisel menetlusreegleid. Kui maakohus oleks avaldajalt nõudnud korrektselt vormistatud protokolli esitamist, oleks vaidlus jäänud sellisel kujul olemata. Vale on väide, et avaldaja ei ole allkirjastatud protokolliga tutvunud. Puudutatud isiku seaduslik esindaja andis selle avaldajale isiklikult. Korteriühistu on alati toiminud nii, et saadab esmalt välja üldkoosoleku protokolli mustandi ja seejärel allkirjastatakse lõplik variant. Selle kinnitamiseks esitab puudutatud isik
5. septembri 2011 üldkoosoleku protokolli.
6. mai 2018 üldkoosolekul otsustati, et parkimise osas sõlmitakse kokkulepe kõigi korteriomanike vahel. Sellise kokkuleppe avaldaja hiljem ka allkirjastas. Parkimise kohta maja taga oli juba
7. aastal sõlmitud kõigi korteriomanike vahel suuline kokkulepe. Maakohus oleks pidanud menetlusse kaasama teisi korteriomanikke, et saada asjast paremat ülevaadet.
8. märtsi 2018 üldkoosolekul osalenud korteriomanikud kinnitavad allkirjadega avalduses ringkonnakohtule, et üldkoosolekul hääletati parkimise kokkuleppe sõlmimise üle.
9. Avaldaja seisukoha kohaselt on tema nõude aluseks jätkuvalt talle ja teistele korteriomanikele puudutatud isiku poolt
10. märtsil 2018 saadetud ja kohtule koos
11. mai 2018 avaldusega esitatud üldkoosoleku protokoll. Asja materjalidest nähtuvalt mingit muud protokolli toimikusse võetud ei ole. Puudutatud isiku vastuväidet, et ta ei märganud kogu esimese astme menetlus jooksul, et avaldaja esitatud protokollil puudusid allkirjad ja selle p-s 3 sisalduv otsustus oli erinev koosolekul otsustatust, ei ole usutav. Avalduse tekstis on protokolli p 3 sõnasõnaliselt välja kirjutatud. Avaldaja oli õigustatud aru saama, et puudutatud isik saatis talle kontrollitud ja õigesisulise protokolli, mis sisaldas
12. märtsil 2018 toimunud koosolekul tegelikult vastuvõetud otsuseid. Kirjast ei ole võimalik aru saada, et saadetud on protokolli mustand. Puudutatud isik on maakohtu menetluses mitmel korral kinnitanud, et vaidlusaluse otsuse sisuks on parkimine, mitte kokkuleppe sõlmimine. Puudutatud isiku esitatud
13. novembri 2011 üldkoosoleku protokoll ja
14. mai 2019 avaldus Tartu Ringkonnakohtule tuleb jätta tähelepanuta ja asja juurde võtmata, kuna nendega ei ole võimalik tõendada asja õigeks lahendamiseks vajaminevaid asjaolusid. 5 Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
15. jaanuari 2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10759 ja viidatud tsiviilasja analoogiast käesoleva asjaga, saab ka praegusel juhul asuda seisukohale, et korteriühistu on käitunud avaldaja suhtes eksitavalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
16. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2018 määrus muutmata. Ringkonnakohus võtab tõendina asja materjalide juurde puudutatud isiku
2. mai 2019 seisukohale lisatud korteriühistu
3. märtsi 2018 üldkoosoleku protokolli nr 2018/1, korteriühistu
4. septembri 2011 üldkoosoleku protokolli ja
5. mai 2019 avalduse Tartu Ringkonnakohtule. Vastuvõetud tõendid võivad omada asja lahendamisel tähtsust. Kuna menetlusosaliste vahel on vaidlus üldkoosolekul vastu võetud otsuse sisu üle ja otsuse sisust sõltub, kas selle vastuvõtmiseks oli vaja kõigi korteriomanike nõusolekut või piisas üldkoosolekul osalenud korteriomanike häälteenamusest, omab puudutatud isiku esitatud allkirjastatud versioon
6. märtsi üldkoosoleku protokollist asja lahendamisel tähtsust.
7. septembri 2011 üldkoosoleku protokolliga soovib puudutatud isik tõendada korteriühistus kehtivat korda üldkoosoleku protokollide väljastamisel ja allkirjastamisel. Korteriühistu
8. mai 2019 avalduses Tartu Ringkonnakohtule kinnitavad korteriühistu
9. märtsi 2018 üldkoosolekul osalenud korteriomanikud allkirjadega, et üldkoosolekul hääletati parkimise kokkuleppe sõlmimise üle. Neid tõendeid hindab ringkonnakohus kogumis teiste tõenditega. Korteriühistu põhikirjaga on puudutatud isik soovinud tõendada, et üldkoosoleku protokolli peavad allkirjastama koosoleku juhataja ja protokollija ning et üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Ringkonnakohus ei võta tõendit

§ 238lg 1 p 1 alusel vastu, kuna nimetatud asjaolusid ei ole vaja tõendada.

Samuti on puudutatud isik 20. mai 2019 seisukohas taotlenud kohtult avaldaja kohustamist vaidlusaluse protokolli allkirjastatud variandi esitamiseks, st esitanud kohtule tõendite kogumise taotluse. Ringkonnakohus jätab taotluse

§ 238

lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mida oleks vaja tõendada. Avaldaja ei ole kohtumenetluses väitnud, et tema esitatud protokoll on olemas ka allkirjastatud kujul, st menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja esitatud protokolli versioon on allkirjastamata.

1. Käesolevas asjas on esitatud avaldus korteriühistu
2. märtsi 2018 üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tunnistamiseks põhjendusel, et vastava otsuse vastuvõtmine eeldas kõigi korteriomanike kokkulepet, kuid see puudus. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, millises sisuga võeti korteriühistu
3. märtsi 2018 üldkoosolekul vastu otsuse p
4. Avaldaja esitas koos avaldusega allkirjastamata
5. märtsi 2018 üldkoosoleku protokolli.
6. oktoobril 2018, st pärast asja sisulise arutamise lõpetamist maakohtus, kuid enne vaidlustatud lahendi tegemist, esitas puudutatud isik koos menetluse lõpetamise avaldusega koosoleku juhataja ja protokollija poolt allkirjastatud
7. märtsi 2018 üldkoosoleku protokolli. Maakohus ei otsustanud vaidlustatud määruses puudutatud isiku esitatud allkirjastatud üldkoosoleku protokolli asja materjalide juurde võtmist.
8. Avaldaja esitatud üldkoosoleku protokolli versiooni p 3 kohaselt otsustas üldkoosolek: „Maja taga on võimalik kõigil korteritel välja ehitada parkimiskoht (üks koht) enda kulul (mitte ühistu kulul). Iga parkimiskoha omanik on kohustatud hooldama enda parkimiskohta enda kulul (umbrohutõrje, lumelükkamine, muud vajalikud hooldustööd).“ 6 Puudutatud isiku esitatud üldkoosoleku protokolli versiooni p 3 järgi otsustas üldkoosolek: „Sõlmida kirjalik, kõigi korteriomanike kokkulepe, et kõigil korteritel (18 korterit) on võimalik välja ehitada parkimiskoht (üks koht) enda kulul (mitte ühistu kulul) maja taha õuealale. Iga parkimiskoha omanik on kohustatud hooldama enda parkimiskohta enda kulul (umbrohutõrje, lumelükkamine, muud vajalikud hooldustööd).“ Protokolli erinevates versioonides erineb seega otsuse p 3 sisu oluliselt.
9. Avaldaja esitatud protokolli versiooni saatis korteriühistu avaldajale ja teistele korteriomanikele
10. märtsi 2018 e-kirjaga. Puudutatud isik väidab, et
11. märtsi 2019 kirjaga saadeti korteriomanikele vastavalt korteriühistu praktikale üldkoosoleku protokolli mustand, millele oodati märkusi ja täiendusi. Korteriühistu
12. septembri 2011 üldkoosoleku protokolli p 2 järgi on üldkoosolekul otsustatud järgmist: „Üldkoosoleku protokollid saadetakse liikmetele tutvumiseks ja paranduste tegemiseks algselt mustandina ja seega ei ole need veel kehtivad. Pärast tagasiside saamist vormistatakse lõplik protokoll, mis allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt ja on kehtiv kõigile liikmetele. Protokoll peab allkirjastatult liikmetele kättesaadav olema 14 päeva jooksul ja iga liige avaldab selleks ise soovi.“ Seega kehtis korteriühistus üldkoosoleku protokollide väljastamisel kord, esmalt saadetakse korteriomanikele välja üldkoosoleku protokolli mustand.
13. märtsi 2018 e-kirjast aga ei nähtu protokolli mustandi saatmine, vaid e-kirjas on sõnaselgelt öeldud, et saadetakse üldkoosoleku protokoll. Märkuste ja täienduste esitamise võimaluse kohta e-kirjas viited puuduvad. Puudutatud isik ei ole ka tõendanud, et korteriühistule esitati vaidlusaluse protokolli kohta selliseid märkusi või täiendusi, mis tingisid
14. märtsi 2018 üldkoosoleku protokolli punktis 3 otsuse sisu suures ulatuses muutmise.
15. Ringkonnakohtule ei ole usutav, et puudutatud isik ei märganud maakohtu menetluses enne asja sisulise arutamise lõpetamist, et avaldaja esitatud üldkoosoleku protokolli versiooni sisu erineb puudutatud isiku jaoks otsuse õigest sisust. Avalduse aluseks olevate faktiliste asjaolude kirjelduse all oli allkirjastamata üldkoosoleku protokolli otsuse p 3 sisu sõnasõnaliselt välja toodud. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist maakohtus ei väitnud puudutatud isik kordagi, et avaldaja esitatud üldkoosoleku protokolli versioon ei ole õige. Puudutatud isiku vastuväited piirdusid üksnes sellega, et avaldaja esitatud protokollist nähtuva otsusega samasuguse sisuga otsus võeti vastu juba
16. aastal ja et tegelikult on avaldaja parkla rajamisega nõustunud.
17. oktoobri 2018 istungil juhtis maakohus menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et avaldaja esitatud protokoll on allkirjastamata, puudutatud isik kohtu tähelepanekule ei reageerinud ega soovinud esitada allkirjastatud üldkoosoleku protokoll. Selle asemel nõustus puudutatud isik asja sisulise arutamise lõpetamisega. Puudutatud isiku varasemalt väljendatud seisukohad viitavad samuti sellele, et tegelikkuses võeti üldkoosolekul vaidlusalune otsus vastu avaldaja poolt esitatud allkirjastamata protokollis kajastatud kujul. Puudutatud isik on
18. juuni 2018 seisukoha p-s 2 avaldanud, et „28.03.2018 üldkoosolekul sisuliselt tuletasime veelkord meelde, et kõigil on see võimalus jätkuvalt olemas, aga oma kuludega ja ainult üks koht ja rõhutasime eriti veel, et seda kohta tuleb ka nende kohtade omanikel ise ja enda kuludega hooldada. Et ühistu raha selleks kulutada ei tohi. Seega punkt 3 tuletab kõigile meelde nende õigust ja samuti selle õigusega kaasnevaid kohustusi.“ Nimetatud puudutatud isiku seisukohale on viidanud avaldaja oma
19. juuni 2018 seisukoha p-s
20. Eelnev ei ole kooskõlas puudutatud isiku hilisema seisukohaga, mille kohaselt otsustati üldkoosoleku otsuse p-ga 3 üksnes parkimise kokkuleppe sõlmimine tulevikus. 7 Puudutatud isiku esitatud
21. märtsi 2018 üldkoosolekul osalenud korteriomanike allkirjadega
22. mai 2019 avaldus ei tõenda, et üldkoosolekul vastu võetud otsuse sisu on vastavuses allkirjastatud protokollis esitatud otsuse versiooniga. Eelneva põhjal ning tõendeid ja menetlusosaliste väiteid kogumis hinnates asub ringkonnakohus seisukohale, et
23. märtsi 2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuse p 3 on õigesti kajastatud avaldaja esitatud üldkoosoleku protokolli versioonis.
24. Avaldaja on taotlenud korteriühistu
25. märtsi 2018 üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tunnistamist põhjusel, et otsuse vastuvõtmiseks puudus kõigi korteriomanike kokkulepe. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega vaidlusaluse otsuse kehtetuse osas. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel.
26. märtsi 2019 üldkoosolekul osales 12 korteriomanikku 18-st, mistõttu ei sõlmitud üldkoosolekul kõigi korteriomanike kokkulepet. Ka KrtS § 14 lg 1 näeb ette, et osa kaasomandi esemest võib anda igakordse korteriomaniku erikasutusse üksnes korteriomanike kokkuleppega. Eelnev toob kooskõlas KrtS § 29 lg 2 teise lause ja TsÜS § 38 lg-ga 1 kaasa vaidlusaluse otsuse kehtetuse. Kuna korteriühistu
27. märtsi 2018 üldkoosoleku protokoll on allkirjastamata, on üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised ka KrtS § 29 lg 2 teise lause, TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 21 lg 6 neljanda lause alusel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei nõustu puudutatud isikuga, et avaldajal puudus üldkoosoleku otsuste kehtetuse tõttu algusest peale vajadus kohtu poole pöörduda. Juriidilise isiku organi otsuste kehtetuse regulatsioon on allutatud kohtulikule kontrollile ja see tähendab, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele või kehtetusele saab tugineda üksnes siis, kui kohus on organi otsuse tühisuse tuvastanud või otsuse kehtetuks tunnistanud. Avaldajale ei saa seega ette heita
28. märtsi 2018 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kohtu poole pöördumist.
29. Ringkonnakohus märgib, et küsimus, kas puudutatud isiku esitatud kuupäevata dokument pealkirjaga „Korteriühistu XXXXX parkimisload“ (tl 20) on kõigi korteriomanike kokkulepe parkimise osas, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust asjaolu, et
30. aprilli 2011 üldkoosolekul juba otsustati häälteenamusega sama küsimuse üle.
31. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171

lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 19.

2. juuni 2019 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses palub avaldaja välja mõista puudutatud isikult menetluskulude katteks ringkonnakohtus asja uuel arutamisel 840 eurot (käibemaksuga). Avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 6 tunni ulatuses (
3. mai 2019 seisukohtade koostamine – 3 h;
4. mai 2019 seisukohtade koostamine korteriühistu seisukohtadele – 3 h). Lisanduvad sõidukulud 100 eurot (käibemaksuta) marsruudil ViljandiTallinn-Viljandi sõidu eest. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 eurot (käibemaksuta). Avaldaja on maakohtule
5. oktoobril 2018 esitatud menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, küll aga ei ole kogu asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus avaldaja poolt kantud menetluskulu asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. 8 Avaldaja

1. mai 2019 seisukoht kordab olulisel määral
2. mai 2019 seisukohas avaldatut ning ringkonnakohus peab selle koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kokku on avaldaja põhjendatud õigusabikulu 5 h summas 600 eurot (km-ga), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja esindaja kliendiga kohtumise sõidukulu ei pea ringkonnakohus samuti nõutavas ulatuses 100 eurot põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingulise esindaja sõidukulu hüvitamisel põhjendatud lähtuda riigi õigusabi korras osutatud õigusabiga seotud kulutuste hüvitamise määradest, vaid lähtuda tuleb keskmisest sõidukulust 7 l / 100 km (asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja esindaja sõiduautol oleks suurem kütusekulu kui keskmisel sõiduautol), toimingu tegemise ajal kehtinud kütuse hinnast 1,0075 eur/l (bensiini- ja diislikütuse keskmine müügihind ilma käibemaksuta mais 2019, https://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-vara-hasartmang/ulevaade-kutusekaitlemisest/kutuse-keskmine-muugihind) ning läbitud vahemaast (320 km). 320 km läbimiseks kulub 22,4 l kütust, mille eest tuli mais 2019 tasuda 22 eurot 57 senti (22,4 l x 1,0075 eur/l), millele lisandub käibemaks 20%. Koos käibemaksuga moodustab põhjendatud sõidukulu 27 eurot 8 senti. Sõidukulu oli vajalik seetõttu, et esindaja külastas avaldajat haiglas. 19.2.

§ 174

lg 6 kohaselt kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse tühistatud osas kindlaks asja lahendav madalama astme kohus. Ringkonnakohus määrab seega kindlaks ka avaldaja poolt Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja esitanud vaatamata ringkonnakohtu poolt antud täiendavale tähtajale. Riigikohtu menetluskulude katteks on avaldaja palunud 1. aprilli 2019 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses mõista puudutatud isikult menetluskulude katteks välja 650 eurot (käibemaksuga). Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 5 tunni ulatuses (määruskaebuse koostamine Riigikohtule). Lisandub määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et avaldajat asus kassatsiooniastmes esindama uus lepinguline esindaja, on põhjendatud määruskaebuse koostamisele kulunud aeg 5 tundi. Samuti on põhjendatud menetluskulu määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks Riigikohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista õigusabikulu 600 eurot (käibemaksuga). Kautsjoni 50 eurot on Riigikohus avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastanud.

19.

1. Kokku kuulub seega puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna ringkonnakohtus ja Riigikohtus väljamõistmisele 600 + 27.08 + 600 = 1227.08 eurot (käibemaksuga). Avaldaja taotluse alusel tuleb väljamõistetud menetluskulud kanda Arbo Kännu (Känd) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). 21.
2. Vastavalt avaldaja taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks