KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 14. juuni 2019 4-19-2919 Juhan Sar

§ 72lg-te 1 ja 2 alusel asendada kahe päeva arestiga.

S. Pragi ei ole

1. detsembril 2017 määratud rahatrahvi praeguseni täielikult tasunud ja tal pole selleks ka raha ega realiseeritavat vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Puuduvad ka väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. S. Pragi viibib alates
2. veebruarist 2019 vahi all. Arvestades S. Pragi pankrotistumist, on tema majanduslik seis selline, mis ei annagi võimalusi rahatrahvi sisse nõuda. S. Pragi väide, et ta maksab trahvi ära, on alusetu. MÄÄRUSKAEBUS
3. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Pragi. Kaebuse esitaja väljendab arusaamatust, millist trahvi politsei temalt nõuab. Ta nendib, et pankrotihaldur teavitas politseid tema pankrotist. S. Pragi arvates ei saa politsei tema vastu enam nõuet esitada. S. Pragile jääb ebaselgeks, miks kohus määras talle 48 tundi aresti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. S. Pragi määruskaebuses ei leidu argumente, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse maakohtu määruse tühistamiseks.
5. Seoses S. Pragi väitega, et ta ei saa aru, millisest rahatrahvist on praeguses menetluses jutt, märgib kolleegium, et maakohtu määruses on selgelt kirjas, et tegemist on S. Pragile väärteoasjas nr 244017008213 NPALS § 151 lg 1 järgi määratud 160-eurose rahatrahviga, millest 92 eurot 96 senti on senimaani tasumata.
6. Ka need põhjused, miks maakohus otsustas tasumata trahviosa

§ 72

alusel kahe arestipäevaga asendada, on vaidlustatud kohtumääruses selgelt välja toodud. Maakohtu kõnealused argumendid on asjakohased ja ammendavad ning kolleegium ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata. Määruskaebuse esitaja pole esile toonud ühtki sisulist vastuväidet maakohtu põhjendustele. 9. Tasumata rahatrahvi asendamist arestiga ei takista ka see, et kohus on kuulutanud välja S. Pragi pankroti.

§ 72

ega ükski teine säte ei välista rahatrahvi asendamist arestiga põhjusel, et süüdlane on pankrotistunud. Seejuures on pankrotivõlgnikust süüdlase rahatrahvi asendamine arestiga võimalik ka juhul, kui sissenõudja pole varem esitanud trahvinõude kohta pankrotiseaduse (PankrS) §-s 94 nimetatud avaldust. See, kui sissenõudja jätab trahvinõude süüdlase pankrotimenetluses esitamata, toob kaasa vaid selle, et trahvinõuet ei ole võimalik rahuldada süüdlase pankrotivara arvel. Samas ei tingi süüdlase pankrot trahvinõude lõppemist ega selle arestiga asendamise võimatust. Järeldust, et pankroti väljakuulutamine ei mõjuta võlgniku vastu suunatud, kuid pankrotimenetluses esitamata nõude kehtivust, kinnitab – lisaks nõude lõppemist sätestava normi puudumisele – ühemõtteliselt ka PankrS § 167 lg

2. Sellele, et süüdlase maksejõuetus ei takista asendusaresti määramist, viitab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1, mis seob asenduskaristuse kohaldamise menetluse algatamise mh asjaoluga, et võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdlase pankroti korral on tegemist just sellise olukorraga: PankrS § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt tähendab pankrot olukorda, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotistunud süüdlasel võib küll mingi vara olla, kuid see on muutunud PankrS § 35 lg 1 p 1 alusel pankrotivaraks (PankrS § 108), mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ühtlasi muutub võimatuks sissenõude pööramine võlgniku varale täitemenetluses, sest TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Sellises olukorras on mitte üksnes võimalik, vaid üldjuhul ka otstarbekas asendada tasumata rahatrahv

§ 72lg 1 alusel aresti või 2

§ 72alusel kahepäevase arestiga.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määruse muutmata ja S. Pragi määruskaebuse rahuldamata.
4. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et juhul, kui praegu vahi all viibiv S. Pragi peaks jääma kinnipidamisasutusse pikemaks ajaks, võib talle määratava asendusaresti täitmine tulevikus aeguda.

§ 82

lg 1 p 3 järgi ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Aresti puhul lõpeb otsuse täitmise aegumine süüdlase paigutamisest kinnipidamiskohta, s.o aresti täideviimisega alustamisest. Seadus ei näe ette aresti täitmise aegumise peatumist ajaks, mil süüdlane viibib vangistuses.

§ 82

lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega erinevalt aresti kohaldamise kohta tehtud otsustuse täitmise aegumistähtajast peatub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmise tähtaeg süüdlase vangistuses viibimise ajaks. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3