3-19-767/19

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. juuni 2019, Tartu 3-19-767 Juri Kovaljovi kaebus Viru Vangla
2. aprilli
3. a käskkirja nr 6-3/267-1 ja
4. aprilli
5. a otsuse nr 610/12525-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks kaebaja tööle määramise uueks otsustamiseks Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kovaljov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
8. Jätta Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
9. mai
10. a määruse resolutsiooni punkt 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas muutmata.
11. Jätta Juri Kovaljovi määruskaebus Tartu Halduskohtu
12. mai
13. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata ja halduskohtu määrus selles osas muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. Viru Vangla määras
15. veebruari
16. a käskkirjaga nr 6-2/94-1 kinnipeetava Juri Kovaljovi tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult tagasiulatuvalt alates
17. veebruarist
18. Käskkirja kohaselt on meditsiiniosakonna arsti poolt
19. veebruaril 2017 kooskõlastatud kinnipeetava J. Kovaljovi tööle määramine.
21. märtsil 2019 esitas J. Kovaljov Viru Vanglale taotluse uuendada menetlus seoses tema tööle määramisega, kuna tervis on halvenenud. Viru Vangla vastas
22. aprilli
23. a kirjaga nr 6-10/12525-2, et J. Kovaljov on töövõimeline kuni vabanemiseni, kuna dr R. Aadamsoo on seda hinnanud. Kuna vahepeal ei ole olulist tervise halvenemist olnud, siis puudub põhjus kinnipeetava tervislikku seisundit üle vaadata ja jääb kehtima arsti otsus, et J. Kovaljov on töövõimeline.
24. Kuna J. Kovaljov ei allunud
25. aprillil 2019 korduvalt vanemvalvuri korraldustele asuda tööle, tunnistas vangla
26. aprilli
27. a käskkirjaga nr 6-3/267-1 J. Kovaljovi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ja karistas teda seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
29. aprillil 2019 esitas J. Kovaljov Viru Vanglale vaide käskkirja nr 6-3/267-1 tühistamiseks. Viru Vangla teatas
30. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule, et ei ole määranud kaebajale tähtaega vaide taotluse täpsustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks.
31. J. Kovaljov esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru Vangla
32. aprilli
33. a käskkirja nr 6-3/267-1 ja
34. aprilli
35. a otsuse nr 6-10/12525-2 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks kaebaja tööle määramise uueks otsustamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
36. aprilli
37. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmise peatamiseks ja Viru Vangla
38. veebruari
39. a käskkirja nr 6-2/94-1 kehtivuse peatamiseks. Taotluses tugineb kaebaja sellele, et tema tervislik seisund on võrreldes tööle määramise ajaga oluliselt muutunud.
40. Tartu Halduskohus tagastas
41. mai
42. a määrusega kaebuse (resolutsiooni punkt 2), jättis taotluse Viru Vangla
43. aprilli
44. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmise peatamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 3) ja jättis taotluse Viru Vangla
45. veebruari
46. a käskkirja nr 6-2/94-1 kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 4). Halduskohus selgitas, et kaebaja on kas ühes või mõlemas kaebuse nõudes küll vaide esitanud, aga vaiet ei ole veel lahendatud ja selle lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg ei ole möödunud. Sel juhul ei ole kaebajal veel tekkinud kohtusse pöördumise õigust. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. Kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast, kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotluse peatada
47. aprilli
48. a käskkirja nr 6-3/267-1 täitmine jättis halduskohus HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
49. aprilli 2019 seisuga oli kaebajale viidatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus täitmisele pööratud ning sel juhul on karistus praeguseks täielikult kantud. Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei ole enam võimalik. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud. Kaebaja jätkuv töötamine vaidluse ajal ei saa kaebaja jaoks kaasa tuua olulisi pöördumatuid tagajärgi. Pikaajalise kohtupraktika põhjal on teada, et vanglas koristajana töötava kinnipeetava tööülesanded on kerged. Samuti ei tööta koristaja vanglas igapäevaselt ja täistööajaga. Kaebajale anti tööle asumise korraldus
50. aprillil 2019 ja järgmine päev oleks olnud
51. aprill
52. Arvestades kaebaja välja toodud konkreetseid tervisehäireid (nõrkus, väsimus, peapööritus, vedel roe) ei saa sellise töö jätkuv tegemine vaidluse ajal oluliselt kahjustada kaebaja tervist. Võimalike ajutiste tervisehäirete puhul saab vangla meditsiinitöötaja vabastada kaebaja töölt ka siis, kui kaebaja tööle määramise otsus on kehtiv. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole suured. Kaebaja ei andnud selget vastust, milles seisneb tema tervise halvenemine võrreldes kaebaja tervisega tööle määramise ajal. Kaebaja kroonilised haigused esinesid juba kaebaja tööle määramise ajal. Kaebaja tööle määramiseks andis loa arst ja ka kaebaja avaldas tööle määramise menetluses, et tal tervisest tulenevaid takistusi töötamiseks ei ole. Eelneva alusel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.
53. J. Kovaljov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
54. mai
55. a määruse vaidlustamiseks. Kaebaja selgitab, et andis nõusoleku töötamiseks kuna oli psühholoogilise surve all seoses tema suhtes kohtu poolt tehtava kohtuotsusega. Vangla
56. aprilli
57. a vastus on tervise halvenemise tõttu põhjendamatu, kuna arst R. Aadamsoo ei tööta enam vanglas. Vaja on tühistada tööle määramise käskkiri ja sellega välistada uute distsiplinaarkaristuste määramise 2 võimalus. Meditsiiniosakond ei täida vajalikke tegevusi kaebaja terviseseisundi objektiivseks hindamiseks. Tööle minnes ei ole kaebajal võimalik käia esimesel vajadusel tualetis aga meditsiiniosakond ei arvesta sellega ning määrab kaebaja töövõimeliseks. Kaebaja lähtub oma enesetundest, kuid ei saa endale diagnoosi panna. Kui kaebaja oli võimeline töötama, siis ta töötas. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset kuni tervise täieliku hindamiseni meditsiiniosakonna poolt, tööle määramise käskkirja tühistamist kuni vangistusaja lõpuni ja uue lepingu sõlmimist tööle isiksuse arendamisega ja võimalusega end realiseerida pärast vabanemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
58. Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Kovaljovi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
59. Viru Vangla määras kaebaja majandustöödele koristajaks
60. veebruaril 2018 ning kaebaja nõustus sellega
61. veebruaril
63. märtsil 2019 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse tööle määramise menetluse uuendamiseks kuna tema tervis on halvenenud. Viru Vangla kaebaja taotlust ei rahuldanud.
64. aprilli
65. a käskkirjaga karistati kaebajat distsiplinaarkorras tööle asumise korralduse mittetäitmise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud
66. aprillil 2019 Viru Vanglale puudustega vaide, mis oli halduskohtu vaidlustatud määruse tegemise hetkel vangla poolt lahendamata. Vaides ei ole arusaadavalt märgitud, millist vangla haldusakti kaebaja vaidlustab. Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebajal on kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja kohtule esitatud kaebus kuulub eelneva tõttu tagastamisele. Kaebaja pöördus kohtu poole ennatlikult ning seetõttu ei ole esitatud kaebus lubatav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse asjaoludel ei saa lugeda kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus kuulub tagastamisele kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise tõttu.
67. Kaebaja taotles koos kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtult ka esialgse õiguskaitse korras talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamist ja tema tööle määramise käskkirja kehtivuse peatamist. Kaebaja andis
68. aprillil
69. a kohtule saadetud avalduses teada, et temale määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud ja praktiliselt ära kantud. Halduskohtu poolt määruse tegemise ajaks oli karistus täielikult kantud ning distsiplinaarkaristuse täitmise peatamine selle ärakandmise tõttu võimatu. Seega esines halduskohtul alus kaebaja taotluse peatada
70. aprilli
71. a käskkirja täitmine läbi vaatamata jätmiseks. Määruskaebuses on kaebaja nõustunud, et koristajatöö ei ole raske ja ei tekita tervisele pöördumatuid tagajärgi, kuid kaebaja juhindub enda enesetundest ega saa endale diagnoosi panna. Samas ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, milles seisneb tema tervise halvenemine võrreldes veebruariga 2018 kui ta määrati tööle. Kuna kaebaja on tööle määratud tähtajatult, saab ta antud olukorras oma õigusi tõhusalt kaitsta tööle määramise menetluse uuendamise taotlemise kaudu, välja tuues tervislikud probleemid, mis takistavad tal praegusel ajal koristajana töötamast. Kaebaja sai vanglalt tööle määramise menetluse uuendamise osas eitava vastuse, mida on kaebajal võimalik vaide korras vaidlustada ja vajadusel pöörduda seejärel halduskohtu poole. Ringkonnakohus selgitab, kui kaebajale antakse korraldus asuda tööle, on tal igakordselt võimalik lasta eelnevalt kontrollida oma tervist ja selgitada meditsiinitöötajale, miks ta ei ole võimeline sel hetkel töötama. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kuna pöördumatute kahjulike tagajärgede oht ja kaebuse eduväljavaated on väikesed, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) 3