← Eesti

2-18-2449/22

Obsah (4)§ 187§ 407§ 162§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2449 Tsiviilas

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused

  1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
  2. Hageja nõuab töövõtulepingu alusel kostjale 09.11.2016 ja 10.11.2016 ettemaksuna tasutud 14 000 eurost osa tagastamist. Hageja taganes töövõtulepingust ja nõuab 8302 euro tagastamist. Ülejäänud ettemaksu tagastamist hageja ei nõua, kuna vastavas ulatuses on kostja töid teinud ja nende maksumuse kohta on olemas asjatundja arvamus. Hageja nõuab ka seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 31.07.2017 kuni võla tasumiseni, lisaks veel menetluskulude hüvitamist.
  3. Kostja on hagile vastanud. Ainsa vastuväitena hagile vaidlustas kostja töövõtulepingu sõlmimise kuupäeva. Kohtule esitatud töövõtulepingu on kostja seaduslik esindaja P K digitaalselt allkirjastanud 01.11.
  4. Kostja pole esitanud hageja nõudele ja selle alustele muid vastuväiteid.
  5. Kohtuistung toimus 10.06.
  6. Samal päeval teatas kostja kohtule e-kirja teel, et ei saa haigestumise tõttu istungil osaleda. Kostja ei esitanud haigestumise kohta tõendit. Kostja 2 taotlus ei olnud põhistatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 422 lg 2 nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kohtuistungile ilmumist takistava haiguse kohta esitada kohtule vormikohane tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks. Hageja taotles 10.06.2019 istungil tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude väljamõistmist vastavalt hagiavaldusele lisatud nimekirjale. 5. Juhindudes

§ 407lg 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

  1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8302 eurot. Hageja on tõendanud ettemaksu tasumist summas 14 000 eurot. Kostja pole taganemise kehtivust ega ettemaksu saamist vaidlustanud. Hageja on kostjale vastu tulles vähendanud oma nõuet kostja poolt tehtud tööde maksumuse võrra.
  2. Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.07.2017, tuginedes lepingust taganemise avalduses märgitud maksetähtpäevale. Kostja ei ole väitnud, et nõue muutus sissenõutavaks hiljem. Vastav viivisemäär oli 8% aastas. Kohus rahuldab viivisenõude. Viivisenõude suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 11.06.2019 on vastavalt 1237,34 eurot (8302 eurot x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 680 päeva = 1237,34). Rahuldades hageja taotluse ja juhindudes

§-st 367 mõistab kohus välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (12.06.2019) kuni põhinõude 8302 eurot täitmiseni. 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja tasu 330 eurot. Kohtu arvates on nimetatud kulud põhjendatud ja vajalikud, mistõttu kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. 9.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.