S § 210 lg 2 järgi.
lg 2 p 2 alusel panna G S kohustuseks maksta riigituludesse 750 (seitsesada viiskümmend) eurot alates kohtumääruse jõustumisest 5 (viie) kuu jooksul. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB pangas, arveldusarvele nr EE062200221059223099 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900001188 ning selgitus „G S, 1-19-3408, kriminaalmenetluse kulud“.
lg 2 p 1 alusel panna G S kohustuseks hüvitada S (arveldusarve XXX Swedbank) kuriteoga tekitadud kahju 1183 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 22 senti kohtumääruse jõustumisest 5 (viie) kuu jooksul. 1 1-19-3408 Kohtumääruse jõustumisel vabastada aresti alt Viru Maakohtu 25.10.2018 määrusega nr 1-18-8610 arestitud ning Rahandusministeeriumi tagatiskontole kantud sularaha summas 1156 (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot 22 senti. Vastavalt G S taotlusele kanda aresti alt vabastatav summa (1156,22 eurot) S arveldusarvele XXX Swedbank.
lg 1 alusel jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud summas 178 (ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot 84 senti.
lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikus asuvad CD ja DVD plaat kriminaalasja juurde.
lg 6 kohaselt kriminaalmenetlus uuendatakse, kui G S ei täida temale käesoleva määrusega pandud kohustusi määruses nimetatud tähtajaks. Kohtumäärus jõustub määruse tegemisest, so 30.07.2019. Saata käesoleva määruse koopia prokurörile, G S ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud G S süüdistatakse KarS § 210 lg 2 järgi selles, et olles MTÜ S juhatuse liige, esitas ta 2014.a S valeandmeid eesmärgiga saada linna eelarvest alusetult toetust. 02.04.2015 S korraldusega nr 162-k “Spordiklubidele toetuse määramine ja lepingute sõlmimine“ ning 16.04.2015 S ja MTÜ S vahelise finantseerimislepingu alusel eraldati linna eelarvest MTÜ-le S toetus kogusummas 2682 eurot. S L 27.11.2008 määruse nr 106 „S linna spordiklubidele toetuseandmise kord“ § 1 lg 3 järgi S linn eraldab pearaha toetust S elanike registris oleva ühe osaleja kohta maksimaalselt kahel spordialal. Vastavalt S L 02.04.2015 korraldusele nr 162-k oli MTÜ S toetatavate laste arv 9 ning toetuse suurus 1927 eurot. Seega ühe sportlase kohta sai spordiklubi pearaha 214,11 eurot. Eraldatud summast oli sihtotstarbeliselt ette nähtud 755 eurot tipp- ja saavutussportlaste toetuseks. MTÜ S juhatuse liikme G S poolt oli klubi tippsportlastena nimetatud E L ja V S. S L 18.02.2010 määruse nr 10 lisa 2 „Tipp- ja saavutussportlaste ja meeskondade toetamise juhend“ § 2 lg 2 p 2 järgi on toetust võimalik taotleda juhul, kui taotleja alaline elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel S linn (v.a meeskond). Sama juhendi § 2 lg 2 p 4 järgi on taotluse esitamise eelduseks, et taotleja on spordiklubi registreerunud liige vähemalt üks aasta. Vastavalt S L 16.04.2015.a korraldusele nr 187-k arvestati ja maksti MTÜ-le S tipp- ja saavutussportlaste toetus summas 755 eurot, E L eest 503 eurot ja V S eest 252 eurot. Alates 15.09.2014 oli E L MTÜ S liige ning G S oli antud asjaolust teadlik. Sellest tulenevalt maksti MTÜ-le S alusetult tipp- ja saavutussportlastele mõeldud toetus summas 503 eurot E L eest. Spordiorganisatsiooni toetuse määramiseks oli esitatud ka treenerite ja spordiklubi liikmete nimekiri. Selle nimekirja järgi oli G S elukoha aadressile (XXX) registreeritud kaks G S perekonda mittekuuluvat sportlast. J H ja V S ei olnud G S perekonna liikmed ja nad viimati nimetatud eluruumis tegelikult ei elanud ning nende elukoha aadress oli registreeritud eesmärgiga saada linna eelarvest alusetult toetust. Sellest tulenevalt maksti MTÜ-le S alusetult tipp -ja saavutussportlastele mõeldud toetus summas 252 eurot V S eest ja spordiklubi pearaha summas 428,22 eurot J H ja V S eest. 2 1-19-3408 Oma tegevusega tekitas G S S L varalise kahju summas 1 183, 22 eurot. Oma tahtliku tegevusega pani G S toime KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o pettuse teel soodustuse saamine. 19.06.2019 kohtuistungil esitas ringkonnaprokurör Jürgen Hüva
lg 1 alusel taotluse lõpetada kriminaalmenetlus G S suhtes ning panna G S
lg 2 p 1, 2 sätestatud kohustused –hüvitada viie kuu jooksul kuriteoga tekitatud kahju summas 1183,22 eurot ning maksta kindel summa ehk 750 eurot riigituludesse. Taotluse kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud, kuna süüdistuse esemeks olevad teod leidsid aset ligikaudu viis aastat tagasi. Enne ja pärast seda ei ole süüdistatav ühtegi kuritegu sooritanud. Summa, mis kannatanult välja peteti, ei ole suur ning tänasel päeval on kannatanu jaoks olulisim saada raha tagasi. Süüdistatav, tema kaitsja ning kannatanu toetasid prokuröri taotlust. Lisaks esitas süüdistatav taotluse kanda temalt ära võetud ja kannatanu tsiviilhagi tagamiseks arestitud sularaha summas 1156,22 eurot kannatanu arveldusarvele. Kahjunõude ülejäänud osa (so 27 eurot) hüvitamiseks teeb süüdistatav ise ülekande kannatanu arveldusarvele. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja kuulanud ära prokuröri, süüdistatava, kaitsja ja kannatanu arvamused, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse
§-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu hinnangul vastab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus
S § 210 lg 2 järgi, mis on teise astme kuritegu. G S ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad kohtul andmed, et ta oleks kõnealusest rikkumisest möödunud enam kui nelja aasta jooksul sooritanud uusi kuritegusid. Karistust raskendavate asjaolude esinemist tuvastatud ei ole. Arvestades teo tehiolusid, tuleb tõdeda, et konkreetse kuriteokoosseisu kontekstis on tegemist pigem väheolulise rikkumisega. Taotluse põhjendatuse hindamisel on kohtu jaoks oluline ka asjaolu, et kannatanu nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning süüdistatav võttis vabatahtlikult endale kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et süüdistuse esemeks olevatest tegudest on tänaseks möödunud ligikaudu viis aastat, mistõttu on kuriteo karistusväärsus ajas oluliselt vähenenud. Lisaks eelnevale avaldas süüdistatav valmisolekut võtta endale kohustus tasuda riigi tuludesse 750 eurot. Arvestades kuriteoga tekitatud kahju väikest ulatust ning süüteo toimepanemisest 3 1-19-3408 möödunud pikka ajavahemikku, on nimetatud meetmed kohtu hinnangul piisavad reageerimaks kuriteoga tekitatud ebaõiglusele. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et G S süü ei ole suur ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse G S süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi võib lõpetada. Kannatanu esitas kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 1183,22 eurot. Nimetatud nõude tagamiseks arestiti süüdistatavalt ära võetud sularaha summas 1156,22 eurot. Süüdistatav avaldas kohtuistungil soovi hüvitada kannatanule tekitatud kahju arestitud summa arvelt ning kanda arestitud 1156,22 eurot kannatanu arveldusarvele. Ülejäänud osa kahjust, so 27 eurot, peab süüdistatav kohtumääruse jõustumisest alates viie kuu jooksul täiendavalt juurde tasuma. Eelnimetatust lähtuvalt ning juhindudes TsMS § 386 lg-st 2 ja rakendades analoogia korras TsMS § 149 lg 8 ja § 150 lg 4 määrab kohus tühistada kohtumäärusega nr 1-18-8610 kohaldatud vara arest ning süüdistatava taotlusel kanda Rahandusministeeriumi tagatiskontol olev summa 1156,22 eurot kannatanu (S L) arveldusarvele XXX Swedbank. Lisaks peab süüdistatav maksma viie kuu jooksul riigituludesse kindla summa – 750 eurot. Juhul kui süüdistatav ei täida temale pandud kohustusi – viie kuu jooksul hüvitada kannatanule tekitatud kahju summas 1183,22 eurot ning maksta riigi tuludesse 750 eurot, uuendatakse kriminaalmenetlus vastavalt
lg-s 6 sätestatule.
lg 3 p 1 alusel jäävad toimikus olevad CD-plaat ja DVD-plaat kriminaalasja juurde (III k, tl 35-36). Tulenevalt
lg-st 1 määrab kohus jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud summas 178,84 eurot. Vastava otsustuse tegemisel lähtub kohus asjaolust, et kõnealune kulu ei tekkinud vahetult süüdistuse esemeks olevate kuritegude menetlemisel.
Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.