← Eesti

1-19-2106/27

Obsah (9)§ 118§ 121§ 199§ 64§ 68§ 83§ 16§ 28§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2019 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-2106 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Elea

§ 118

lg 1 p 1, § 121 lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Aleksei Lesnikov, isikukood 38106146024 , elukoht XXX 01.02.2019 02.02.2019 vahistatud Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 3 väärteokaristust ja 2 kriminaalkaristust Karine Nersesjan Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Tõkend Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Aleksei Lesnikov süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

2. Aleksei Lesnikov süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

3. Aleksei Lesnikov süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4.

§ 64lg 1 alusel mõista Aleksei Lesnikovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 3 (kolme) aastani. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Aleksei Lesnikovi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 01.02.

  1. a.
  2. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. VÕS § 1043 alusel rahuldada E M hagi. Aleksei Lesnikovilt välja mõista E M kasuks 539 eurot, milline summa tuleb kanda E M arvelduskontole nr XXX.
  4. Asitõendid:  D J kuuluvad spordijalatsid New Balance, T-särk Smog, dressipluus Cligue, teksapüksid Gucci, sokid, aluspüksid, kindad, jope Originals, 6 kinnist pakendit süstlaid, hügieeniline huulepulk, välgumihkel, poolik suitsupakk Minsk 13 suitsuga, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule D J kohtuotsuse jõustumisel;  puuteproovid 19 pakendit ja üks võrdlusproov, süüdistavalt ära võetud musta värvi kangatükid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;  Aleksei Lesnkovile kuuluvad plätud Nike, plätud, sviiter, spordipüksid, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksei Lesnkovile kohtuotsuse jõustumisel;  nuga ja luisk vutlaris,

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  3 CD plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

  1. Aleksei Lesnikovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 84.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 780.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350.00 eurot.
  2. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 2214 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 184.50 eurot.
  3. KrMS § 228 lg 6 ja § 231 lg 3 p 2 alusel rahuldada kaitsja Karine Nersesjan kaebus täielikult.
  4. Rahuldada KrMS § 189 lg 4 alusel kaitsja 11.03.2019 taotlus sõidukulude hüvitamiseks summas 10.80 eurot. Sõidukulu jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  6. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
  7. Aleksei Lesnikovi süüdistatakse selles, et olles karistatud Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9 järgi pani uuesti 05.12.2018 ajavahemikus kella 20.30 kuni kella 21.50 toime varguse. A. Lesnikov tungis XXX 2 asuvasse korterisse lukustamata korteriukse avamise teel, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E M kuuluva sülearvuti Acer Aspire VN7-591G i5 GB 1000 GB SN väärtusega 797.97 eurot ning mobiiltelefoni Samsung J3 väärtusega 139 eurot ja AS-le E P kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Xcover 4 väärtusega 150 eurot. Seejärel lahkus A. Lesnikov nimetatud esemetega sündmuskohalt, millega tekitas E. M varalist kahju summas 936.97 eurot ja AS-le E P summas 150 eurot. Seega A. Lesnikov pani sissetungimisega ja süstemaatilise vargusega toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse A. Lesnikovi selles, et ta lõi 31.01.2019 kella 21.30 ajal XXX asuva maja trepikojas sõnavahetuse käigus N V rusikaga näo piirkonda. Oma teoga põhjustas A. Lesnikov kannatanule tervise kahjustuse – verevalumi paremal pool põsel. Seega A. Lesnikov pani teise inimese tervise kahjustamisega toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Samuti süüdistatakse A. Lesnikovi selles, et ta lõi 31.01.2019 kella 21.30 ajal XXX asuva maja trepikojas tekkinud konflikti käigus D J noaga ühe korra paremale poole ülakõhtu. Oma teoga põhjustas A. Lesnikov kannatule eluohtliku tervisekahjustuse - kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool ülakõhul koos maksa parema sagara vigastusega. D. J esinev tervisekahjustus on eluohtlik, sest tegemist on kõhuõõnde ulatuva haavaga. Seega A. Lesnikov pani eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. A. Lesnikov ei tunnista oma süüd

§ 118lg 1 p 1 järgi, kuna lõi kannatanut hädakaitseseisundis.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus lahendab küsimuse, kas A. Lesnikov on toime pannud talle etteheidetava teod (I-III), mõistab karistuse (IV) ning seejärel lahendab tsiviilhagiga (V), asitõenditega (VI), menetluskuludega (VII) seotud küsimused. Lõpuks lahendab kohus kaitsja kaebuse prokuratuuri tegevusele (VIII). I 6.

§ 199

lg 2 p 8, 9 näeb ette vastutuse sissetungimisega ja süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. A. Lesnikovile

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi esitatud süüdistus leidis tõendamist.

Kannatanu E. M elab aadressil XXX. 05.12.2018 kella 20.30 ajal läks ta naaberkorterisse sünnipäevale ja jättis ukse lukustamata. Viimast kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles vaatlusega tuvastati, et korteri uksel puuduvad muukimisjäljed (II kd tlk 25-27). Kella 21.50 ajal koju naastes avastas E. M , et varastatud on temale kuuluv sülearvuti Acer Aspire VN7-591G i5 GB 1000 GB SN (väärtus 797.97 eurot; II kd tlk 11-12) ja mobiiltelefon Samsung J3 (väärtus 139 eurot; II kd tlk 8); varastatud oli ka AS-le E P kuuluv mobiiltelefon Samsung Galaxy Xcover 4 (väärtus 150 eurot; II kd tlk 19) (kannatanu E. M ütlused II kd tlk 4-7). Mobiiltelefon Samsung Galaxy Xcover 4 kuulumist AS-le E P kinnitab tunnistaja AS E P töötaja J A . Kõnesoleva mobiiltelefoni sai kannatanu tagasi (II kd tlk 15-18, 22-24). A. Lesnikov müüs 06.12.2018 mõlemad E. M korterist varastatud mobiiltelefonid V L (tunnistaja V. L ütlused II kd tlk 32-39). Tunnistaja V. L ütlusi ostmise kohta A. 3 Lesnikovilt toetab ka telefonivestluse salvestus (asitõendi vaatlusprotokoll II kd tlk 46-51). Vestluses osalejateks on A. Lesnikov ja tunnistaja V. L . Tunnistaja ütleb A. Lesnikovile, et üks telefonidest on politsei käes. A. Lesnikov õpetab tunnistajat, et politseile tuleb öelda, et ostis selle narkomaani käest. Vestluse kontekstist on selge, et V. L ostis A. Lesnikovilt varastatud telefonid. V. L sõnul pantis ta mobiiltelefoni Samsung J3 OÜ A pandimajja, mida kinnitab OÜ A leping nr 712189 (II tlk 54) ja tunnistaja A D 29.01.2019 antud ütlused (II kd tlk 55-58). Teise mobiiltelefoni, Samsung Galaxy Xcover 4, jättis V. L endale. Selle vaatluse kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll – mobiiltelefoni IMEI kood kinnitab selle kuulumist AS-le E P (II kd tlk 43-45). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab samuti, et kannatanu korterist varastatud mobiiltelefone kasutasid V. L ja tuvastamata isik (II kd tlk 31). A. Lesnikov tunnistab kuriteo toimepanemist (II kd tlk 7480). Vargus on toime pandud kavatsetult. 7. A. Lesnikov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 5, 6, 7, 8, 9 järgi.

A. Lesnikovi karistati kolme aasta pikkuse vangistusega. Kohtuotsusest nähtub, et vargused pani ta toime 12.04.2015, 08.05.2015, 19.05.2015, 18.06.2015, 18.06.2015, 23.07.2017, 25.07.2015. Need olid toime pandud sissetungimisega eluruumi, äriruumi või sõidukisse (II kd tlk 83-106). A. Lesnikov vabanes kinnipidamisasutusest 27.07.2018 (kinnipeetava andmete päringu väljatrükk II kd tlk 124-129). Uuesti varastas A. Lesnikov u neli kuud pärast vabanemist (05.12.2018) ning samuti sissetungimisega eluruumi. Süstemaatilise vargusega on tegu eelkõige siis, kui varastamine on kujunenud isiku elustiiliks.

§ 199

lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Samuti võib eluviisi võimaliku tunnusena käsitada olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (vt RKKKo 3-1-1-66-13 p 6.2). A. Lesnikovi varguste episoode vaadates nähtub nende omavaheline seos varastamise viisi (sissetungimine eluruumi), varastatud esemete (elektroonika) ja aja osas (uus varguse episood 4 kuud pärast vanglast vabanemist). Varastamine on kujunenud A. Lesnikovi eluviisiks ning 05.12.2018 pani ta varguse toime süstemaatiliselt. Sissetungimisena käsitatakse mh suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamist (RKKK III-1/1-3/94). II 8.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. A. Lesnikovi süüdistatakse N. V tervise kahjustamises (

§ 121lg 1 alt 1).

A. Lesnikovile esitatud süüdistus

§ 121lg 1 järgi on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

N. V läks 31.01.2019 kella 21.00 ajal koos D J A. Lesnikovi juurde narkootikume ostma. A. Lesnikoviga kohtusid nad XXX maja trepikojas. A. Lesnikov andis kannatanule üle kilekoti valge pulbriga. Kannatanu ja A. Lesnikovi vahel tekkis sõnavahetus, kuna eelmisel päeval andis A. Lesnikov kannatanule narkootilise aine pähe suhkru. Sõnavahetuse käigus lõi süüdistatav kannatanule parema käe rusikaga näkku (parema põse alumisele poolele). Löök oli tugev ning põhjustas füüsilist valu. Kannatanul hakkas suust verd tulema (I kd tlk 6-8). Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga kinnitab, et kannatanut lõi A. Lesnikovi (I kd tlk 911). Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati N. V tekitatud tervisekahjustused 4 parema põse alumine kolmandik on paistes ja sellel on hematoom (I kd tlk 12-17). Trepikoja turvakaamera videosalvestuselt nähtu kinnitab kannatanu sõnu. Asitõendi protokollist ja videosalvestuselt nähtub, et XXX trepikojas viibivad A. Lesnikov, N. V ja D. J . A. Lesnikov ja N. V vestlevad omavahel. A. Lesnikov tõukab kannatanut. Lööki ennast videosalvestuselt ei nähtu (I kd tlk 52-57). A. Lesnikov tunnistab, et lõi kannatanut ühel korral rusikaga suu pihta (I kd tlk 87-88). Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16

lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist (vt RKKKo 3-1-1-44-16 p 19). Tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües rusikaga näo piirkonda A. Lesnikov pidas võimalikuks ja möönis kannatanule tervisekahjustuse tekitamist. III 9.

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest kui sellega on tekitatud oht elule. A. Lesnikovi süüdistatakse D. J noaga kõhtu löömises. 31.01.2019 kell 21.45 koostatud isiku läbivaatuse protokolliga (I kd tlk 18-20) tuvastati, et D. J on paremal pool kõhu piirkonnas haav. Ekspertiisiakti (II kd lk 45-48) kohaselt tuvastati D. J 31.01.2019 kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul koos maksa parema sagara vigastusega. Tervisekahjustus on iseloomulik vägivallale ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Tervisekahjustuse paranemine kestab neli nädalat kuni neli kuud. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, kuna haav on kõhuõõnde ulatuv.

  1. Sündmused järgnesid vahetult N. V ründamisele ning nende käik on tuvastatav videosalvestuselt. A. Lesnikovil on käes nuga ja ta liigub taganeva D. J suunas. Süüdistav lööb D. J parema jalaga ning seejärel liigub tema vasak käsi kannatanu poole. Nende kehad on vastastikku. Seejärel on salvestuselt näha järsku, noa väljatõmbamisele iseloomulikku liigutust. Ekspertiisiakti kohaselt on haavakanali kulg eest taha. D. J esinev torke-lõikehaav on iseloomulik pigem löögist saadud vigastusele ja selle saamine „noa otsa kukkumisel“ on vähetõenäoline. Kaitseversioon sellest, et D. J ilmselt ei märganud nuga ja jooksis rüseluse käigus sellele otsa, ei leidnud seega kinnitust.
  2. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et

§ 118

lg 1 p-de 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (s.o

§ 121lg 1 alt 1) vastav tagajärg.

Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist (vt RKKKo 1-16-6512/64 p 8).

Kohtu hinnangul oli A. Lesnikovil kannatanut noaga lüües tahtlus tekitada tervisekahjustus. Noaga kõhtu lüües pidas ta võimalikuks ning möönis kõhuõõnde ulatuvat vigastust. Selline vigastus võib olla eluohtlik.

§ 118lg 1 p 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on sellega täidetud.

5 12.

§ 28

lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kõige laiemas plaanis jaguneb hädakaitse kaheks vastandpooleks: õigusvastane rünne ja seda tõrjuv kaitsetegevus (vt RKKKo 3-1-1-11-04 p 10). Käesoleval juhul viis üks sündmus teiseni ja kohtu hinnangul ei saa neid vaadelda eraldi. A. Lesnikovi ja N. V vahel oli vestlus. Videosalvestuselt nähtuvat hinnates ei olnud tegemist rahumeelse mõttevahetusega. Välise pildi järgi hinnates oli selle vestluse agressiivsem pool A. Lesnikov ning sündmuste käik jätkuski sellega, et ta lõi N. V . Vahetult pärast seda lõi kõrval seisnud D. J A. Lesnikovi. A. Lesnikov kaotas tasakaalu ja peaaegu kukkus. Videosalvestuselt on näha kuidas kannatanu seejärel taganeb ning välise teopildi järgi otsustades ta ei plaani füüsilist konflikti jätkata. End püsti ajav A. Lesnikov otsib midagi oma pükste tagataskust. Süüdistatav püstitas hüpoteesi, mille kohaselt D. J tõenäoliselt ei märganud tema käes olnud nuga. See ei olnud nii. D. J ütluste (II kd lk 29-33) kohaselt pani ta tähele, et Les hakkas vasaku käega enda selja tagant midagi otsima. Kannatanu arvas, et süüdistatav hakkas nuga välja otsima, sest oli varasemalt kuulnud, et ta on selleks võimeline. Kannatanu läks püsti tõusvale süüdistatavale vastu ja lõi teda kotiga. Sündmused jätkusid vastastikuse rüselusega. Nuga tungis kannatanu kõhuõõnde ajal, mil A. Lesnikov ründas D. J . A. Lesnikov ei tegutsenud hädakaitseseisundis. IV 13.

§ 199

lg 2 p 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 121

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 118lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Kohus ei pea võimalikuks

§ 199lg 2 p 8, 9 ja § 121 lg 1 järgi rahalise karistuse kohaldamist.

A. Lesnikov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kelle üldine õiguskuulekus on kasin. 14. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga

§199lg 2 p 8, 9 osas.

Tegemist on ühe varguse episoodiga. Samas varastatu väärtus ning teoga kuriteokoosseisu mitme kvalifitseeriva tunnuse täitmine ei võimalda teosüüd käsitada minimaalsena. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos ei ole hea – eelmise karistuse kandmiselt vabanes ta neli kuud enne uue teo toimepanemist. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul vastab süü suurusele karistus sanktsiooni 1/5 vastavas määras. A. Lesnikov tuleb süüdi tunnistada

§199lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

15.

§ 121lg 1 järgi hindab kohus teosüüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

Tegemist oli narkootikumide ostmise pinnal tekkinud konfliktiga, mille kestel kannatanu kasutas nii süüdistatava kui ka tunnistaja sõnul ebatsensuurseid väljendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Lesnikov tuleb süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

6 16.

§ 118lg 1 sanktsioon hõlmab väga erinevaid tagajärgi.

Käesoleval juhul on tegemist elule ohu tekkimisega, kuid kannatanu jaoks püsivaid kahjustusi ei järgnenud. Kohus hindab selle sätte piire arvestades teosüü miinimumi lähedaseks. Karistust kergendavaks asjaoluks on A. Lesnikovi kahetsus, mille siiruses kohus ei kahtle (

§ 57lg 1 p 3).

Teo toimepanemise järel tegi ta ettepaneku kutsuda kiirabi ja osales häirekeskusele tehtud kõnes selgituste andmisel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab võimalikuks piirduda karistusega sanktsiooni miinimummääras. A. Lesnikov tuleb süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

17.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtu hinnangul tuleb A. Lesnikovile mõista liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel 4 (neli) aastat ka 6 (kuus) kuud. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 3 (kolme) aastani.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Aleksei Lesnikovi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 01.02.

  1. a. V
  2. Kriminaalasjas on hagi esitanud kannatanu E. M . Hagi esemeks on sülearvuti ja mobiiltelefoni vargusega tekitatud kahju hüvitamine. Kahju suuruse tõendamiseks on E. M esitanud K E AS arve-saatelehe sülearvuti maksumuse kohta (II kd tlk 11-12) ja T E AS arve mobiiltelefoni maksumuse kohta. Arvete kohaselt maksis sülearvuti 797.97 eurot ja mobiiltelefon 139 eurot. Kannatanu hindab sülearvuti väärtuseks kasutatuna 400 eurot, milline summa on ka haginõudes esitatud.
  3. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus tuvastas, et A. Lesnikov varastas kannatanult sülearvuti ja mobiiltelefoni. A. Lesnikov oli nõus kannatanule kahju hüvitama.
  4. Eeltoodust johtuvalt kohus rahuldab E. M hagi ning mõistab A. Lesnikovilt kannatanu kasuks välja 539 eurot. VI
  5. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel kohus otsustab mida teha asitõenditega. Kriminaalasja juures olevate asitõenditega kohus otsustab järgnevat:  D J kuuluvad spordijalatsid New Balance, T-särk Smog, dressipluus Cligue, teksapüksid Gucci, sokid, aluspüksid, kindad, jope Originals, 6 kinnist pakendit süstlaid, hügieeniline huulepulk, välgumihkel, poolik suitsupakk Minsk 13 suitsuga, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule D J kohtuotsuse jõustumisel; 7     puuteproovid 19 pakendit ja üks võrdlusproov, süüdistavalt ära võetud musta värvi kangatükid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; Aleksei Lesnkovile kuuluvad plätud Nike, plätud, sviiter, spordipüksid, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aleksei Lesnkovile kohtuotsuse jõustumisel; nuga ja luisk vutlaris,

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3 CD plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. VII

  1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt menetluskulud on mh ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 (I kd tlk 45-48) ning kaitsjale määrati ja maksti tasu 540 eurot. Kohtumenetluses loeb kohus mõistlikuks kaitsjatasuks 240 eurot. A. Lesnikovilt tuleb välja mõista ekspertiisikulu 84 eurot ning kaitsja tasu kokku summas 780 eurot.
  2. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
  3. jaanuarist
  4. a on kuutasu alammääraks 540 eurot. A. Lesnikovilt tuleb välja mõista sundraha summas 1350 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  6. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. VIII 8
  7. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. KrMS § 228 lg 6 tuleneva põhimõtte kohaselt pärast kriminaalasja kohtusse saatmist lahendab kaebuse asja lahendav kohtukoossseis.
  8. KrMS § 228 lg 1 näeb ette menetlusosalise ja menetlusvälise isiku õiguse kaevata uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. A. Lesnikovi kaitsja Karine Nersesjan vaidlustab riigiprokurör Alar Kirsi
  9. märtsi
  10. a määrust osas, millega jäeti kaitsja sõidukulud summas 10.80 eurot (sisaldab käibemaksu) rahuldamata.
  11. Kaitsja esitas kohtueelses menetluses Põhja Ringkonnaprokuratuurile taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt kaitsealuse nõustamisese eest arestimajas (0,5 tundi) 25 eurot ja toimikuga tutvumise eest 150 eurot, toimiku tutvustamise eest Tallinna Vanglas (1,5 tundi) 75 eurot, ja järelepärimise koostamine (0,5 tundi) 25 eurot millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 330 eurot. Nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur pidas tehtud toiminguid ja nendele kulutatud aega põhjendatuks. Lisaks taotles kaitsja sõidukulude hüvitamist advokaadibüroost Tallinna Vanglasse ja tagasi sõitmise eest kolm korda (60 km) summas 9 eurot, millele lisandub käibemaks 1,80 kokku summas 10,80 eurot. Põhja Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur ei pidanud selles osas tasutaotluse rahuldamist põhjendatuks. Riigiprokuratuur põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
  12. Justiitsministri 26.07.
  13. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi kord) § 17 kohaselt hüvitatakse sõidukulud üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Seega Tallinna linna piires ei kuuluks sõidukulud nagunii hüvitamisele, mistõttu on tasutaotluses alusetult lähtepunktiks võetud advokaadibüroo asukoht. Riigiprokuratuur peab seaduse sõnastusest tulenevalt põhjendatuks lähtuda sõidukulude arvestamisel asulate piiridest (seaduse sõnastusest tulenevalt mujal kui linnas või vallas). Kuivõrd Tallinna linn ja Rae vald piirnevad teineteisega, siis ei ole nende omavaheline kaugus kilomeetrites mõõdetav. Sellest tulenevalt ei pea Riigiprokuratuur põhjendatuks hüvitada sõidukulu advokaadibüroost Tallinna Vanglasse sõitmise eest. Ka varasemas kohtupraktikas ei ole kaitsjatele hüvitatud sõidukulu vanglasse sõitmise eest (nt Harku ja Murru vangla, Maardu vangla). Nimetatud seisukoht on väljendatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2019 määruses nr 1-19-682 p 11, milles tõlgendatakse Justiitsministri 26.07.
  14. a määruse nr 16 §
  16. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korra § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. 9 Sellises olukorras hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta (korra § 17 lg 2).
  17. Kaitsja K. Nersesjan osutab õigusabi Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kaudu, mis asub aadressil Suur-Karja 11, Tallinn. Tallinna Arestimaja asub aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Kahe asutuse vahemaa Regio kaardirakenduse andmetel vastab kaitsja taotluses märgitud kilomeetritele.
  18. Korra § 17 lg 4 näeb ette, et sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kohta sätestatud tingimustel käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 44 lg 5 kohaselt ametniku teenistuslähetusse saatmise ja lähetuskulude hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruse nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ § 3 lg 4 p 1 kohaselt hüvitatakse lähetuskohta sõidu ja alalisse teenistuskohta tagasisõidu kulu sõidupileti või muu kulu tõendava dokumendi alusel. Kaitsja sõitis 14.03.
  19. a tema advokaadibüroost Tallinna Arestimajja ja tagasi (20 km).
  20. Eeltoodust johtuvalt tuleb KrMS § 231 lg 3 p 2 alusel rahuldada kaitsja Karine Nersesjan kaebus täielikult. Rahuldada KrMS § 189 lg 4 alusel kaitsja 11.03.2019 taotlus sõidukulude hüvitamiseks summas 10.80 eurot.
  21. Reformatio in peius keelu tõttu pole võimalik süüdistatava olukorda kaitsja kaebuse alusel raskendada, mistõttu tuleb ebaõigesti välja mõistmata jäänud kaitsja tasu jätta riigi kanda (RKKKo 3-1-1-57-15 p 12). (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.