Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-4694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-469

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx AS (teenuse osutaja) ja kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8425730, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osautaja esitas kostjale perioodi

1. detsember kuni
2. detsember 2016 teenuste kasutamise eest 01.01.2017 arve nr: 2017438808 summas 39,0 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.01.
3. Teenuse osutaja esitas kostjale perioodi
4. jaanuar kuni
5. jaanuar 2017 teenuste kasutamise eest 01.02.2017 arve nr: 2017655991 summas 40,10 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.02.
6. Vastavalt xxx üldtingimuste p-le 7.10 on xxx õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks on märgitud kostjale väljastatud arvel. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Oma allkirjaga lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et kohustub täitma lepingu lisaks oleva mobiilside kasutamise eeskirju. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Kokku on hagejal tekkinud kulud 50 € ulatuses seoses kummagi arve meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. 2 2-19-4694 xxx AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist, kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud. Hageja palub arve nr 2017655991 võlgnevusega seoses:
7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 40,10 eurot ja viivised 21,42 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VõS §113´´lg. 2 summas 25 EUR;
8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 40,10 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 25.03.2019;
9. Mõista kostjalt hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 75€ ja õigusabikulu summas 420 €;
10. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Hageja palub arve nr 2017438808 võlgnevusega seoses:
11. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 39,0 eurot ja viivised 21,68 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VõS §113´´lg. 2 summas 25 EUR;
12. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 39,0 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 25.03.2019;
13. Mõista kostjalt hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 75€ ja õigusabikulu summas 420 €;
14. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 150 eurot (75+75) ning õigusabikulud summas 840 eurot (420+420). Kuna kohus liitis tsiviilasjad nr 2-194722 ning 2-19-4694 ning hagiavalduste liitmisel tekkinud hagihinnaks sai 192,41 eurot, siis tulenevalt RLS § 59 lg 1 I lisa alusel peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, 3 2-19-4694 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et hageja on esitanud kohtule sama kostja vastu ning sama lepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes kaks erinevat hagiavaldust, millest kummagi liidetud asja hagi käsitleb võlgnevust üksnes ühe maksmata arve alusel, sj tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Ühtlasi hageja esindaja puhul ei ole tegemist vandeadvokaadiga, kelle puhul tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) võiks olla käesolevas asjas põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 840 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulu summas 75 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja vajaliku hageja menetluskulud summas 150 eurot (75+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4