← Eesti

2-17-17996/32

Obsah (11)§ 5§ 232§ 436§ 238§ 438§ 657§ 654§ 173§ 171§ 174§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-17996 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak,

§ 5lg-st 1 ja § 351 lg-st 2 tulenevate menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel.

Maakohus jättis asja lahendamisel välja selgitamata, milline oli töövõtulepingust tulenevalt kostja kohustuste sisu ja ulatus AS-i Tartu Ehitus ees. Kohus ei tuvastanud asja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ega hinnanud milliste tööde tellimiseks oli kostjal alltöövõtu korras huvi ja vajadus.

  1. Kuigi maakohus rahuldas tõendite kogumise taotluse, millega kinnitas, et kostja ja AS-i Tartu Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu ja ulatus on oluline, leidis maakohus otsuses, et töövõtuleping on alltöövõtulepingust tulenevate hageja kohustuste sisu ja ulatuse hindamisel asjasse puutumatu. Eelnevaga rikkus maakohus selgitamiskohustust. Maakohtu otsus on üllatuslik osas, milles kohus on alles otsust tehes selgitanud, millised asjaolud omavad kohtu hinnangul tähtsust asja lahendamiseks.
  2. Maakohus jättis hindamata asja lahendamisel keskset tähendust omava tõendi, s.o peatöövõtja AS-i Tartu Ehitus projektijuhi HHi
  3. juuli
  4. a e-kirja kostjale. 4

(7)Viidatud tõendist ilmneb, et AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelise töövõtulepingu alusel oli kostja kohustus tagada seinapaneelide nõuetekohaseks paigaldamiseks vajalike kõikide tööde teostamine. Samuti kinnitab tõend, et kostja tellis alltöövõtu korras nii seinapaneelide püstitamise kui ka paneelide liitekohtade ja tarvikute paigaldamise hagejalt. Kohus jättis põhjendamatult hindamata ka teised alltöövõtulepingu sõlmimist ja sisu kinnitavad tõendid (vaidlustatud otsuse p 28). Tõendite arvestamata jätmisega rikkus kohus

§ 232lg-st 1 ning § 436 lg-st 2 tulenevaid menetlusõiguse norme.

24. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud (

§ 436

lg-s 1), kuna maakohus jättis üheselt selgitamata, millises ulatuses ja milliseid tõendeid on kohus asja lahendamisel arvestanud. Lisaks on kohus ühest küljest jätnud asja lahendamisel tähelepanuta AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelise töövõtulepingu sisu kinnitavad tõendid, kuid samas ette heitnud, et hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kostja huvides tegutsemist käsundita asjaajamise sätete tähenduses. Kohtu põhjendused on vastuolulised, arvestades, et töövõtulepingu sisu ning ulatus kinnitavad hageja poolt kostja kohustuse täitmist AS-i Tartu Ehitus ees. 25. Hageja esitas maakohtule taotluse jätta

§ 238lg 5 alusel tähelepanuta kostja projektijuhi R.

Me ütlused. Kohus ei ole hageja taotluse osas mistahes seisukohta kujundanud. Vastupidi, kohus on otsuse tegemisel tuginenud olulises osas just R. Me ütlustele, olenemata, et tunnistaja ütlustes esines nii sisemisi vastuolusid kui ka vasturääkivusi asja materjalide juurde esitatud dokumentaalsete tõenditega. Isegi, kui kohus hageja etteheidetega ei nõustunud, siis oleks kohus pidanud igal juhul hageja taotluse lahendama ning põhjendama, miks on tunnistaja ütlused eelnevast olenemata usaldusväärsed (

§ 438lg 1).

Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Vastustaja seisukoht

  1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust hagi rahuldamiseks ning seepärast tuleb jätta hagi rahuldamata. I

  1. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud töövõtulepingust tuleneva nõude eeldusi ning selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostja vastu rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii seisukoha osas, et hageja ei ole suutnud tõendada, et väidetav suuline töövõtuleping II Tänassilma tee 29 ehitusobjektil fassaadipaneeline liitekohtade viimistlustööde tegemiseks poolte vahel sõlmiti, kui ka osas, mis puudutab maakohtu mittenõustumist hageja hinnanguga, et tal võib kostja vastu olla lepinguväline käsundita asjaajamisest tulenev nõue. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
  2. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et vaidluse lahendamisel ei oma esmast tähtsust see, millisena käsitles AS Tartu Ehitus kostjaga sõlmitud kokkuleppe ehk töövõtulepingu I (I kd, tl 126-137) ulatust. Teisiti öeldes, ei saa AS-i Tartu Ehitus arusaamisest töövõtulepingu I kohta teha järeldusi hageja ja kostja 5

(7)vahelise väidetava võlasuhte ehk töövõtulepingu II olemasolu ega selle sisu kohta. Ka juhul, kui AS Tartu Ehitus mõistis töövõtulepingut I selliselt, et kostja kohustuseks oli ka fassaadipaneelide liitekohtade viimistlus, ei tähenda see seda, et kostja AS-ga Tartu Ehitus sõlmitud kokkuleppest ehk töövõtulepingust I samal viisil aru sai ning need tööd seetõttu hagejalt tingimata tellis ehk pidi selleks sõlmima hagejaga töövõtulepingu II. Seepärast on maakohus õigesti jätnud asja lahendamisel kõrvale tõendid, mis puudutavad AS-i Tartu Ehitus ja kostja vahelisi kokkuleppeid, s.h AS Tartu Ehitus seadusliku esindaja AL tunnistajana antud ütlused (I kd, tl 149-151) ja AS Tartu Ehitus projektijuhi Harri H e-kirjad (tl 11, 20 ja 21).
  1. Poolte vahelise väidetava töövõtulepingu kohta esitatud dokumentaalsete tõendite osas on maakohus teinud õige järelduse, et ükski esitatud tõenditest ei kinnita poolte vahel hageja väidetud kokkuleppe sõlmimist. Ainsad tõendid, mis fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustöödele pooltevahelise suhte kontekstis viitavad, on hageja 29.09.2017 kalkulatsioon nr 2909.2017 (I kd, tl 12) ja hageja 10.10.2017 arve (I kd, tl 15). Need tõendid sisaldavad aga üksnes hageja ühepoolseid avaldusi. Viimati nimetatud arve saatmisele on kostja reageerinud 26.10.2017 saadetud e-kirjadega ning selgitanud, et ei ole arves näidatud töid hagejalt tellinud ega saa seepärast arvet aktsepteerida (I kd, tl 17-18 ja 20). Ainus mõlema poole ühesuunalisi tahteavaldusi sisaldav dokument ehk 10.07.2017 koostatud tehtud tööde vastuvõtu akt nr 01, fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustöid ei kajasta (I kd, tl 10).
  2. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et poolte vahel väidetava suulise töövõtulepingu II sõlmimist fassaadipaneelide liitekohtade viimistlustööde tegemiseks ei saa praegusel juhul lugeda tõendatuks ka hageja juhatuse liikme RNi ütlustega (I kd, tl 157-159). Seda põhjusel, et RNi selgitusi ei saa eelistada kostja juhatuse liikme KOi selgitustele ja kostja projektijuhi RMe antud vastupidistele ütlustele, et sellist lepingut ei ole pooled sõlminud (I kd, tl 161-162 pöördel ja 153-155). Kuna hageja juhatuse liikme seletused on vastuolus kostja juhatuse liikme ja kostja projektijuhi samaväärsete ütlustega ning puuduvad muud tõendid, mis toetaks hageja väiteid lepingu sõlmimise kohta, on maakohus teinud õige järelduse, et lepingu sõlmimist ei saa lugeda tuvastatuks.
  3. Samuti peab paika maakohtu seisukoht, et hagi rahuldamiseks ei ole alust ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Vastavalt VÕS § 1018 lg 1 p-le 2 eeldab käsundita asjaajamise võlasuhte tekkimine asja ajamist soodustatu huvides ja vastavalt tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Praeguse vaidluse puhul ei ole leidnud tuvastamist see, et Tänassilma 29 ehitusobjekti fassaadipaneelide väidetav viimistlemine oleks teeninud mingilgi viisil kostja kui alltöövõtja huve ning seepärast ei ole käsundita ajaajamise sätted kohaldatavad.
  4. Eelnevat silmas pidades ei ole kolleegiumil alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna maakohus on otsust nõuetekohaselt põhjendanud, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse motiive korrata.

Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ning jätkuv soovimatus jõustunud kohtulahendit täita ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks. II 34. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse 6

(7)rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei esitanud apellatsioonimenetluses taotlust menetluskulude hüvitamiseks, ei määra ringkonnakohus kulusid rahaliseks kindlaks. 35.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.