KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 35

järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 17.12.2012), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuli kohtul jagada poolte vahel järgnev vara: korteriomand asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx; kinnistu asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx (registriosa nr xxxxxx); laen vastavalt laenulepingule nr 07-192831-EL ja laenulepingu nr 07-192831-EL Lisale; laen vastavalt laenulepingule nr 07-192832-EV; laen vastavalt laenulepingule nr

2. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi turuväärtus on 81 000 eurot, korteriomand on abikaasade ühisvara, kinnistusraamatusse on omanikuna kantud hageja (I kd, tl 12). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomand koormatud hüpoteekidega. Samuti ei ole vaidlust, et kinnistu turuväärtusega 64 000 eurot (tl 138-162) on abikaasade ühisvara, kinnistusraamatusse on pooled kantud ühisomanikena ja kinnistu on koormatud hüpoteegiga (I kd, tl 13). Pooled olid lõpuks ühel meelel, et kinnistu jääb hagejale ja korteriomand kostjale. 5 13.

§-st 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

§-st 38 tulenevalt saab jagada vaid üksnes neid kohustusi, mis olid abielu lõppemise ajaks täitmata ehk siis laenujääki. Riigikohus on 13.12.2017 otsuses 2-15-15138 asunud seisukohale, et ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete alusel tulenevalt

§ 37ja AÕS § 77-st.

Ühisvara jagamisel tuleb

kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi ning üldjuhul tuleks eelistada nende kohustuste täitmist. Kui aga kohustused jagada, tuleb abikaasade solidaarkohustuste puhul arvestada, et jagamisega saavad abikaasad reguleerida vaid omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast omavahelist solidaarkohustuste jagamist jäävad abikaasad võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe abikaasa solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lõike 2 mõttes.

1. Abielu lõppemise aja, s.o 17.12.2012 seisuga oli 24.10.2007 Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 laenulepingu nr 07-192831-EL lisa (I kd, tl 41-44) alusel tagastamata laenusumma 88 108,36 eurot (kd I, tl 126). Laenu kasutamise sihtotstarve oli kinnistu ost. Laenu tagatiseks olid hüpoteegid kinnistule ja korteriomandile. 07.11.2007 Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu nr 07-192832-EV (I kd, tl 54-56) alusel tagastamata laenusumma oli 26 479,18 eurot (I kd, tl 127). Laenulepingu kasutamise sihtotstarvet ei olnud määratud. Laenu tagatiseks oli hüpoteek korteriomandile. 04.12.2003 AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu nr 2540305940310 (I kd, tl 57-61) alusel tagastamata laenusumma oli 12 089,36 eurot. Laenu kasutamise otstarve oli eluaseme asukohaga Xxxxxxxx tee xx-xxx, Xxxxxxxx ostmine. Kohustuse täitmine oli tagatud hageja vanemate korterile seatud hüpoteegiga ning vanemate käendusega. Vaidlust ei ole, et laenude tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka.
2. Kuna kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse, on põhjendatud jätta ka sellega seotud laenukohustus laenulepingu nr 07-192831-EV ja selle laenulepingu nr 07-192831-EV lisa järgi summas 88 108,36 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes hageja kanda. Kuna korteriomand jääb kostjale, on põhjendatud jätta laenukohustus laenulepingust nr 07-192832 EV summas 26 479,18 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes kostja kanda. Laenulepingust 2540305940310 tuleneva laenukohustuse on hageja palunud jätta hageja kanda, millest tulenevalt jätab kohus laenulepingust 2540305940310 tuleneva laenukohustuse summas 12 089,36 eurot (seisuga 17.12.2012) laenusaajate omavahelistes suhetes hageja kanda.
3. Kui pärast abielu lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, kuid ühisvara jagamisel jäetakse laenukohustus teise abikaasa kanda, võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid (Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 14). Reeglina makstakse abielu ajal laenu tagasi ühisvara arvel. Pärast abielu lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et peale abielu lõppemist on laenumakseid tasunud hageja kokku summas 29 246,80 eurot, millest kostja osa on 14 623,40 eurot.
4. Et hageja ainuomandisse jääb kinnistu turuväärtusega 64 000 eurot ning tema kanda jäävad poolte omavahelises suhtes ka pangale laenude tagastamise kohustused summas 100 197,72 eurot (88 108,36 + 12 089,36), siis hageja kostjale hüvitist maksma ei pea. Kostja ainuomandisse jääb korteriomand väärtusega 81 000 eurot ja laenulepingust nr 07-192832EV tulenev laenu tagastamise kohustus summas 26 479,18 eurot, seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 27 260,41 eurot [(81 000-26 479,18) : 2], millele tuleb juurde liita kostja 6 osa hageja lahusvara arvelt tasutud laenumaksetest summas 14 623,40 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis 41 883,81 eurot (27 260,41+14 623,40). Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab otsuse resolutsiooni punkte 2, 7, 8, 9, 10 ja 11 ning palub selles osas maakohtu otsus tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 19 395,40 eurot ning jätta ASiga SEB Pank 04.12.2003 ning Swedbank AS-iga 07.11.2007 ja 24.10.2007 sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused poolte kanda võrdsetes osades solidaarselt. Hilisemalt täiendas apellant oma nõuet ja palus alternatiivselt, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni ja kohustada kostjat kandma väljamõistetud hüvitis 41 883,81 eurot 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07192831-EL ning selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL tulenevate kohustuste katteks.
6. Kostja ei nõustu maakohtu poolt hagejale kuuluva hüvitise suurusega summas 41 883,81 eurot. Kohtu arvestamise metoodikast lähtudes peab kostja hüvitama hagejale jagatava vara vahesumma. Lisaks sellele summeerib kohus topelt abielu lõpetamise ajaks (2012.a) sissenõutavaks muutunud laenumaksete jäägid ja
7. aasta seisuga tasumisele kuuluvad laenumaksed. Isegi, kui kostja tasub hagejale hüvitise, siis lähevad need summad eelkõige kinnistu renoveerimisele, mitte laenumaksete tagastamisele. Vaatamata maakohtu otsusele jäävad pooled võlausaldajate ees solidaarvõlgnikeks ning sellisel juhul ei saa välistada asjaolu, et hageja kasutab kostjalt saadud hüvitist omal äranägemisel ning tasumata summasid hakatakse nõudma kostjalt. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8. Hageja vastuapellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 10 ja 11 ning teha nendes osades asja esimese astme kohtusse saatmata uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 52 518,18 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
9. Hageja palus maakohtult mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 52 518,18 eurot ning juhul, kui kummagi poole omandisse jääva varaga seotud kohustuste suurust kohus arvesse ei võta, pakkus hageja teise variandina määrata kindlaks vara maksumuse seda koormava kohustuse jäägi suuruse mahaarvamisega, mille tulemusel moodustaks kostja omandisse jääva korteri maksumus 62 680,23 eurot, hageja omandisse jääva kinnistu maksumus aga miinus 11 493 eurot, millise summa võrra ületab kinnistut koormava laenukohustuse jääk kinnistu maksumust. Kohus nõustus hageja poolse hüvitise arvestusega osaliselt, määrates kostjale jääva korteri väärtuse seda koormava kohustuse suuruse mahaarvamisega, mis tuleneb otsuse p 23 viimases lõigus esile toodud hüvitise arvestusest korteri eest. Hagejale jääva kinnistu maksumuse kindlakstegemisel seda koormava ning kinnistu maksumust ületava kohustuse suurust arvestatud ei olnud. Samuti ei võtnud kohus arvesse kinnistuga mitteseotud ning samuti hagejale jäävat kohustust SEB panga ees. Kohus pidi arvestama ka poolte ühiste kohustuste suurust, mille eest jääb vastutavaks hageja, või põhjendama, miks need kohustused arvestamisele ei kuulu. Käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele
10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. 7
11. Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata hüvitis summas 10 634,37 eurot. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja hüvitis summas 10 634,37 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
13. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste oluliste asjaolude üle: - pooled sõlmisid abielu 04.03.1994 ja poolte abielu lahutati 17.12.2012; - ühisvara koosseisu kuulub korteriomand asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx tee xx-xxx; kinnistu asukohaga Xxxxxxxx, Xxxxxxxx vald, Xxxxxxxx küla, Xxxxxxxx tee xx (registriosa nr xxxxx); laen vastavalt laenulepingule nr 07-192831-EL ja laenulepingu nr 07-192831-EL lisale; laen vastavalt laenulepingule nr 07-192832-EV; laen vastavalt laenulepingule nr 2540305940310; - korteriomandi turuväärtus on 81 000 eurot, kinnistu turuväärtus 64 000 eurot; - abielu lahutamise seisuga (17.12.2012) oli hageja ja kostja täitmata laenukohustus Swedbank AS ees 88 108,36 eurot, mis tulenes 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07192831-EL ning selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL; laenukohustus sama panga ees 26 479,18 eurot, mis tulenes 07.11.2007 sõlmitud lepingust nr 07-192832-EV ning laenukohustus AS SEB Pank ees 12 089,36 eurot, mis tulenes 04.12.2003 sõlmitud lepingust nr
15. Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistu väärtusega 64 000 eurot jääb hagejale ja korteriomand väärtusega 81 000 eurot kostjale. Sellest tulenevalt tuleb kostjal maksta hagejale hüvitist enamsaadu arvelt 8500 eurot. Vaidluse all on küsimus, kuidas jaotada laenulepingutest tulenevad kohustused ning kas ja millises ulatuses peaks kostjalt hageja kasuks välja mõistma hüvitise. Kuna poolte abielu lõppes 17.12.2012, siis lõppes ka poolte varaühisuse varasuhe

§ 35p 3 alusel 17.12.2012.

27.

§ 37

lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kolleegium selgitab, et kuigi ühisvarana jagatakse

§-st 25 tulenevalt esmajoones ühisvarasse kuuluvaid esemeid ja abikaasade muid varalisi õigusi, tuleb vara jagamisel

§ 38

kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

§ 38

kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

1. Poolte laenukohustused abielu lõppemise aja seisuga olid kokku 126 676,90 eurot (88108,36+12089,36+26479,18). Hageja on palunud jagada ühisvaral lasuvad kohustused selliselt, et 07.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192832-EV tulenev laenukohustus jääb kostja kanda (17.12.2012 seisuga jääk 26 479,18 eurot) ning 24.10.2007 sõlmitud lepingust nr 07-192831-EL, selle 15.02.2013 lisast nr 07-192831-EL ja 04.12.2003 sõlmitud lepingust nr 2540305940310 tulenevad laenukohustused jääksid hageja kanda (17.12.2012 seisuga jäägid vastavalt 88 108,36 eurot ja 12 089,36 eurot). Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt ka Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kuna üks pooltest on 8 taotlenud kohustuste jagamist, siis tuleb kohustused jagada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustused abielu lõppemise seisuga vastavalt jagada ning arvestades kummalegi poolele omavahelises suhtes jäävate laenukohustuste suurust, tuleb kostjal maksta hagejale hüvitist summas 36 859,27 eurot ((126676,90:2)- 26479,18).
2. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa abikaasade ühisvara jagamisel muuta võlausaldaja nõusolekuta ära abikaasade solidaarset vastutust võlausaldaja ees, st vabastada ühte endist abikaasat vastutusest võlausaldaja ees, vaid üksnes reguleerida kohustuse täitmise korraldust endiste abikaasade vahelises suhtes. Selleks, et abikaasad vabaneksid omavahel solidaarkohustust jagades solidaarvastutusest võlausaldaja ees, peab võlausaldaja nõustuma kohustuse üleminekuga ühele abikaasale.
3. Maakohtu menetluses tehti kindlaks, et hageja on alates abielu lahutamisest 17.12.2012 kuni
4. aasta veebruarini tasunud enda lahusvara arvelt laenumakseid kokku summas 29 246,80 eurot (15615,36+8159,41+5472,03). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-13-07 tehtud 21.03.2007.a kohtuotsuse p-s 14 selgitanud, et pärast abielusuhete lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel. Kohustuse suurus määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kui pärast abielusuhete lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, kuid ühisvara jagamisel jäetakse laenukohustus teise abikaasa kanda, võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul saab arvesse võtta neid laenumakseid, mida hageja on tasunud kostjale jääva laenukohustuse katteks. Seega
5. a veebruari seisuga tuleb kostjalt hageja kasuks 07.11.2007 sõlmitud laenulepingu järgi tehtud maksete katteks välja mõista 8159,41 eurot. Nende maksete osas, mida hageja on teinud selle laenulepingu katteks, mis on jäänud poolte omavahelistes suhetes tema kanda, ei saa kostjalt täiendavalt hageja kasuks hüvitist välja mõista, kuna abielusuhete lõppemisele järgneva perioodi eest on kostjalt hageja kasuks kohustuste jagamisel juba hüvitis välja mõistetud.
6. Eelnevast tulenevalt tuleks kostjal hüvitada hagejale 53 518,68 eurot (8500+36859,27+8159,41). Hageja on taotlenud kostjalt hüvitise väljamõistmist summas 52 518,18 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega ning ei saa suuremas ulatuses hageja kasuks kostjalt hüvitist välja mõista. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 41 883,81 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis summas 10 634,37 eurot (52518,18-41883,81).
7. Ringkonnakohus märgib, et kuigi apellatsioonimenetluses on esitatud tõendeid laenulepingujärgsete maksete tegemise kohta 2018.a detsembri seisuga ja hageja on arvestanud 25.01.2019 menetlusdokumendis hüvitise suurust selle menetlusdokumendi esitamise aja seisuga, lähtub kolleegium 2018.a veebruarini tehtud maksetest, s.o maakohtus arutluse all olnud perioodist. Hilisemaid laenumakseid, mida pooled on teinud laenukohustuste katteks, ringkonnakohus käesoleva menetluse raames arvesse ei võta. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Lisaks ei ole pooled esitanud andmeid laenulepingute järgsete maksete tegemise kohta ringkonnakohtu otsuse seisuga.
8. Kostja on alternatiivses taotluses palunud, et teda kohustataks tasuma väljamõistetav hüvitis 24.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-192831-EL ja 15.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 07-192831-EL lisast tulenevate kohustuste katteks. Kolleegium leiab, et see taotlus ei ole 9 põhjendatud, kuna seadusest ei tulene alust kohustada kostjat tasuma hüvitis hageja asemel pangale. Menetluskulude jaotus
9. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt väljamõistetud hüvitise suuruse osas, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja taotles maakohtu kõigi menetluskulude kostja kanda jätmist, ei ole kolleegiumi arvates selleks alust. Kuna tegemist on hagilise perekonnaasjaga, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Riigikohtu 05.03.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13 (p 10) tuleneb, et TsMS § 164 lg 1 kohaldub kõigi kohtuastmete suhtes. Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda, siis puuduvad pooltel ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 10