Obsah (6)

§ 124§ 173§ 174§ 163§ 175§ 177

2-18-3440 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-18-3440 Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks 28. juuni 2019, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus K

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (I kd tl 3, 49). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on korduvalt märkinud, et juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (VÕS §-d 619-634). Lepingu täitmist saab nõuda juhul, kui leping on kehtivalt sõlmitud, seda ei ole tühistatud ja täitmisnõudele ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid (RKTKo-d nr 2-16-11889 p 14-16). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 3 2-18-3440

1. Ekslik on kostja seisukoht, et S K ei ole olnud kostja nõukogu esimees ja ei saanud kehtivalt määrata uut juhatuse liiget ega sõlmida juhatuse liikme lepinguid. Kohtla-Nõmme Vallavalitsuse 22.02.2017 korraldusega määrati S K sihtasutuse Eesti Kaevandusmuuseum nõukogu liikmeks 4 aastaks (I kd tl 101). Toila Vallavalitsuse 05.01.2018 korraldusega nr 1 kutsuti S K nõukogust tagasi (I kd tl 152). Äriregistri väljavõttest nähtub, et S K oli perioodil 22.02.2017 kuni 05.01.2018 kostja nõukogu liige (I kd tl 92). 15.12.2017 nõukogu koosolekul valiti S K nõukogu esimeheks (I kd tl 180). Eeltooduga on tõendatud, et S K oli perioodil 15.12.2017 kuni 05.01.2018 kostja nõukogu liige ja esimees ning tal oli õigus sõlmida uue juhatuse liikmega lepingud. Järelikult ei ole tegemist tühiste lepingutega.
2. Põhikirja punkt p 3.12.3 kohaselt sõlmib ja lõpetab lepingud juhatuse liikmetega nõukogu esimees (I kd tl 124). Nõukogu koosolekute 15.12.2017, 27.12.2018 ja 05.01.2018 otsustega kutsuti alates 18.12.2017 juhatusest tagasi juhatuse liige A K ja valiti uueks juhatuse liikmeks O K (I kd tl 181, 182, 186, 190, 191). S K ja O K vahel sõlmiti 18.12.2017, 28.12.2017 ja 05.01.2018 juhatuse liikme lepingud, mis kehtisid kuni konkursil uue juhatuse liikme ametisse asumiseni (I kd tl 6, 9, 12). O K kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi kostja nõukogu 12.01.2018 otsusega (I kd tl 16). Järelikult täitis hageja kostja juhatuse liikme kohustusi perioodil 18.12.2017 kuni 12.01.
3. Kostja viide tsiviilasjadele 2-17-13386 ja 2-17-19178 ei ole asjakohane. Tsiviilasjas nr 2-17-13386 vaidlustasid V K ja A S 31.08.2017 otsuse, sest nad ei olnud nõus enda nõukogust tagasi kutsumisega. Tsiviilasjas 2-17-19178 vaidlustas A K nõukogu 15.12.2017 otsuse, sest ta kutsuti juhatusest tagasi. Mõlemas asjas jäeti hagid läbi vaatamata, sest hagejad loobusid oma nõuetest. Kohtumäärused on jõustunud. Seega ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust see, et SA Eesti Kaevandusmuuseumi nõukogu 31.08.2017 ja 15.12.2017 koosolekutel vastu võetud otsused olid hagi tagamise korras alates nende vastuvõtmisest kuni kohtulahendi jõustumiseni peatatud.
4. Poolte väidete osas, mis puudutab juhatuse liikme kohta registrikande tegemist, märgib kohus, et MTÜS § 80 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad registrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid ühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul ühing. SAS § 19 lg 1 ja kostja põhikirja p 3.10.4 kohaselt otsustab juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise nõukogu. Seega ei saa registrikandele omistada sellist tähendust nagu leiab kostja. Kostja vastuväide, et hageja ei ole asunud juhatuse liikme ülesandeid täitma, ei ole põhjendatud. Põhikirja punkt 3.10.4 kohaselt otsustab juhatuse liikmele tasu maksmise ja selle suuruse nõukogu lähtudes sihtasutuse majanduslikust olukorrast. Nõukogu 15.12.2017, 27.12.2018 ja 05.01.2018 otsustest ei nähtu, mis tingimustel tuleb lepingud uue juhatuse liikmega sõlmida (I kd tl 181, 186, 191). Kostja kohustus tasuma hagejale vastavalt lepingu p. 3.
5. juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus (I kd tl 7, 10, 13) kuus. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt juhatuse liikme tasu perioodil 18.12.2017 kuni 16.01.2018 s.o. 20 tööpäeva eest 381 eurot (400/21*20) (I kd tl 166), on see vastavuses lepingus sätestatuga.
6. 28.12.2017 lepingu p 1.1 järgi kehtib leping kuni uue juhatuse liikme ametisse asumiseni. Lepingu p 3.2 kohaselt kui juhatuse liikme töökohustused lõpevad enne lepingu p-s 1.1 sätestatud tähtaega makstakse juhatuse liikmele ühekordset hüvitist 01.08.2016 sõlmitud töölepingus märgitud kahe kuu töötasu ulatuses. Töölepingu p.2.
7. kohaselt oli hageja töötasuks 1330 eurot kuus (I kd tl 19). Seega oleks ühekordse hüvitise suuruseks kokku 3460 eurot (2*800+2*1330). Kuna kostja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi nõukogu 12.01.2018 otsusega ja uus juhatuse liige valiti nõukogu poolt 12.02.2018, siis on lepingu p 3.2 järgse hüvitise saamise eeldus täidetud (hageja juhatuse liikme kohustused lõppesid enne uue juhatuse liikme ametisse astumist). 4 2-18-3440
8. Kostja on taotlenud hüvitise vähendamist SAS § 22 lg 3 alusel. Hageja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. SAS § 22 lg 3 kohaselt kui sihtasutuse majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks sihtasutuse suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib sihtasutus nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Kohtu hinnangul on hüvitise vähendamiseks alus olemas, kuna kostja on põhjendanud, et tema majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. Kostja kohustuste suurus on märkimisväärselt suurenenud (23 000 euro võrra) ning raskuseid on töötajatele palga maksmisega. Seega ei oleks hageja poolt nõutud ulatuses hüvitise maksmine vastavuses sihtasutuse majandusliku olukorraga. Olukorras, kus juhatuse liikme tasuks on kokku lepitud 400 eurot kuus, on hüvitis, mis ületab peaaegu üheksa korda igakuise tasu suurust, äärmiselt ebaõiglane. See võib viia olukorrani, kus juhatuse liige saab sisuliselt töötasu (hüvitis on seotud töötasuga) tööd tegemata. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks hüvitiseks 2 kuu juhatuse liikme tasu ehk 800 eurot (2*400).
9. Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 1015, 91 eurot, sh 812, 73 eurot (kompensatsioon jaanuari kuu 12 päeva eest, hüvitis 2 kuu juhatuse liikme tasust) ja tulumaks 203, 18 eurot (I kd tl 120). Hageja on arvestanud juhatuse liikme päevatasu suuruseks 19, 05 eurot (400/21) (I kd tl 166). Hageja kinnitab, et tema kontole on laekunud 812, 73 eurot (I kd tl 167). Tulenevalt eeltoodust loeb kohus kostja poolt tasutuks ühekordse hüvitise, milleks on 2 kuu juhatuse liikme tasu 800 eurot koos tulumaksuga. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt saamata jäänud juhatuse liikme tasu 20 päeva eest so 381 eurot (20*19,05), loeb kohus nimetatud summast tasutuks 12, 73 eurot ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud juhatuse liikme tasu 368, 27 eurot (381-12,73), millele lisandub tulumaks.
10. Lepingu p 7.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hagejale hüvitatakse isikliku auto kasutuse kulud kuni 120 eurot kuus sõidupäeviku alusel (I kd tl 8, 11 ja 14). Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja sõidud on seotud töölepingust tulenevate ülesannete täitmisega (I kd tl 121). Hageja poolt kohtule esitatud tabelist nähtuvad sõitude eesmärgid (kohtumine raamatupidajaga, vallavanemaga, nõukogu liikmetega) nähtub, et perioodil 18.12.201712.01.2018 kandis hageja juhatuse liikme ülesannete täitmiseks detsembris 2017 sõidukulusid 118, 40 eurot ja jaanuaris 2018 106, 30 eurot, kokku 224, 70 eurot (I kd tl 22). Kuna juhatuse liikme ülesandeks oli muuseumi igapäevane tegevjuhtimine, raamatupidamise ja asjaajamise korraldamine, on tegemist juhatuse liikme ülesannetega seotud sõidukuludega. Asjaolu, et kostja esindajad ei ole hageja poolt esitatud sõidupäevikut kinnitanud, ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu arvates on hüvitis isikliku auto kasutamise eest 100 eurot kuus mõistlik. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise 200 eurot.
11. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt sisse nõutavaks muutunud viivise alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seisuga 10.10.2018 on töötasult ja hüvitiselt (3028, 17 eurot) arvestatud viiviste summaks 160, 38 eurot (0, 66*243). Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja mõistab kohus välja kostjalt viivise saamata jäänud juhatuse liikme tasult (368, 27 eurot) alates 31.01.2018 kuni nõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Hageja palub välja mõista kostjalt 3028, 17 eurot sh juhatuse liikme tasu 381 eurot, 5 2-18-3440 hüvitis 2647, 27 eurot, saamata autokompensatsioon 200 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 160, 38 eurot ning viivis kuni nõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühe aasta viivise summaks on 242, 26 eurot. Seega on hagi hinnaks 3630, 91 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, so. 15, 65 % ulatuses (568,27/3630, 91) jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 15, 65 % kostja kanda ja 84, 35 % hageja kanda. Hageja poolt 21.06.2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlusulud kokku 835 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja esindaja õigusabikulud 510 eurot, millest õigusabiteenused perioodil 30.01.-20.03.2018 ja 05.04.-16.07.2018 xxx OÜ 350 € (7*50) ja xxx OÜ 160 € (1 h 33,33 eurot). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 50 eurot ja 33, 33 eurot on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-131-16 p 6).

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud täies ulatuses.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastavat taotlust kohtule esitanud. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja hageja menetluskuludest 15, 65% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud 130, 68 eurot (835*15,65%). Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6