Obsah (4)

§ 121§ 199§ 65§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1537 (18922500075) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontš

§ 121

lg 2 p 3 järgi Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitaja Kirjalik menetlus Süüdistatav Harju Maakohtu 31. mai 2019 otsus üldmenetluses Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon Marko Karm, isikukood 37601010014; kannab karistust Tartu Vanglas; EV kodanik, põhiharidus; emakeel eesti keel; kriminaalkorras korduvalt karistatud: viimati Pärnu Maakohtu 28.09.2018 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta alates 11.07.2018; tõkendit kohaldatud ei ole. Teised apellatsioonimenetluse pooled Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg, süüdistatav Marko Karm RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. mai 2019 otsus Marko Karmi suhtes jätta muutmata.
3. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohus tunnistas
5. mai 2019 otsusega üldmenetluses Marko Karmi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistas vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 64 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumis, suurendades uue kuriteo eest mõistetud 6-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 28.09.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 30.05.2019 seisuga 1 kuu 11 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 7 kuud 11 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest. Valiti tõkendiks vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti M. Karmilt välja riigituludesse sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelse- ja kohtumenetluse käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu 480 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. 2. M. Karmile oli esitatud süüdistus selles, et tema olles Harju Maakohtu 15.12.2016 otsusega (nr 116-10726) karistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi, 05.10.2018 kella 17:55 paiku Tallinnas Magasini 35 asuva Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 345 lõi korduvalt rusikatega R.Jt pea piirkonda, põhjustades oma teoga kannatanule tervisekahjustused - seljal vasaku abaluu piirkonnas 8 cm pikkuse kriimustuse, kuklas ümara kujuga 4 cm läbimõõduga punetava ala, pea parempoolsel küljel ümara kujuga 6-7 cm läbimõõduga punetava ala, parema ja vasaku kõrva turse ja punetuse ning 0,3 mm läbimõõduga veritseva haava näo piirkonnas lõua otsas. Korduva teise inimese tervise kahjustamisega pani M. Karm toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kohtuistungil maakohtus M. Karm ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt lõi ta kannatanut ainult ühel korral vasaku käe sõrme otstega vastu põske. M. Karmi selgituse kohaselt tahtis kannatanu hakata voodist püsti tõusma ja et suuremat löömist vältida, läks ta lihtsalt kannatanule peale, surus voodisse tagasi, hoidis käsi kinni, et ta ei saaks lüüa. Rabelemise käigus kukkusid mõlemad maha, kannatanu selili, tema kuidagi külje peale. Kannatanu ütlustest nähtuvalt peksis M. Karm teda peale õhuakna sulgemist rusikatega näkku, lööke oli mitu ja nad kukkusid põrandale maha. Pärast oli tal huul katki, kuid valu ei tundnud. Kohtu hinnangul on M. Karmi poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused vastuolus teiste kogutud tõenditega osas, mis puudutab kannatanu peksmise intensiivsust, löökide arvu ja löömist rusikas käega ning kohus leidis, et need on selles osas ebausaldusväärsed. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et M. Karmi poolt R.Je kehaline väärkohtlemine ja kannatanu tervise kahjustamine on tõendamist leidnud. M. Karm pani talle süüksarvatava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna ründas vangla kambris kaaskinnipeetavat, pekstes teda rusikatega pea piirkonda ning pidi seega möönma, et ta võib tekitada kannatanule tervisekahjustusi. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse ründe vähest intensiivsust, kannatanule tekitatud vigastuste iseloomu ja kuriteo toimepanemist vangistuse kandmise ajal. Kohtu hinnangul ei pea mõistetav karistus olema seetõttu pikaajaline, vaid võib piirduda kuuekuulise vangistusega.
2. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus süüdistatava kaitsja U. Simon. Kaitsja leiab, et kohus tunnistas M. Karmi süüdi kuriteos, mida isik ei ole toime pannud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu palub kaitsja vaidlustatud otsus tühistada ja M. Karm talle esitatud süüdistuses õigeks mõista apellatsioonis esitatud alljärgnevatel argumenditel: 4.
3. Tegemist ei olnud mitte kaklusega, vaid pigem maadluse või rüselusega. M. Karm ei soovinud kannatanule haiget teha ega talle tervisekahjustusi tekitada, vaid uuele vanglaelanikule nn koht kätte näidata ja selgitada, kuidas asjad vanglas käivad. 4.
4. Tunnistaja M. K nägi, kuidas süüdistatav istus pigem kannatanu peal ja vehkis kahe käega. Tunnistaja A. K sai aru, et mingit kaklust ei olnudki, pigem oli selline mõlemapoolne rüselus ja M. Karm tahtis kannatanule näidata, kuidas asjad vanglas käivad. 2 4.
5. Kannatanu 14.05.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema tekkinud rüseluse käigus mingit valu ei tundnud ja mingeid tervisekahjustusi ei saanud. Huul oli tal küll natuke katki, kuid valu ta sellest ei tundnud ja tervisekahjustuseks seda ei pidanud. 4.
6. M. Karmile etteheidetavas teos puuduvad mõlemad

§ 121lg 1 koosseisutunnused.

4.

1. Alternatiivselt palub kaitsja mõista M. Karmile miinimumi lähedane karistus, kuna ka maakohus leidis, et tegemist oli väheintensiivse kuriteoga.
2. Tallinna Ringkonnakohus määras
3. juuni 2019 määrusega kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
4. juunini
5. Määratud tähtajaks esitas ringkonnakohtule enda kirjalikud seisukohad prokuratuur. Prokuröri hinnangul on kohus välja selgitanud kõik kriminaalasja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõenditele tuginedes veenvalt kaitseversiooni kummutanud. Süüdistatava poolt kirjeldatud viisil kannatanu löömisega ei ole võimalik tekitada tervisekahjustusi pea paremale ja vasakule küljele ning samaaegselt ka näkku ja kuklasse. Süüdistuses etteheidetava käitumisega täitis M. Karm

§ 121lg 1 sätestatud teise teoalternatiivi – teise inimese tervise kahjustamise. Puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks Kr

MS §-s 338 toodud alustel. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidetega ja neile vastuseks esitatud prokuröri kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.
2. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust M. Karmi õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses. Asjaolu, et maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates M. Karmi süüküsimuses erinevalt kaitsjast vastupidisele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas asjas esinevad KrMS §-s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
3. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-94-04 väljendatud seisukohast, kohtukolleegiumi hinnangul kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud ning need kohtuistungil uuritud tõenditega veenvalt kummutanud. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi ega apellatsioonis korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg-s 2 sätestatuga nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses põhjendanud, miks ta M. Karmi temale esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. 3
4. Erinevalt kaitsja seisukohast on maakohus M. Karmile süüks arvatud kuriteoepisoodi süüdimõistvas otsuses põhjalikult kirjeldanud ja selgitanud välja kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuistungil hinnatud tõenditele tuginedes on kohus kummutanud kaitsja tõstatatud kaitseversioonid. Kohtukolleegium ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga selles, et maakohus on M. Karmi tunnistanud süüdi kuriteos, mida M. Karm toime pannud ei ole. Maakohtu otsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav otsuses põhistuste puudumisega. Maakohus on enda seisukohti süüdistatava süü osas põhjendanud ning süüküsimus ei ole otsustatud mitte ainult kannatanu ütluste põhjal, vaid hinnatud kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Kaitsja apellatsioonis taaskord esitatud versioon toimunust ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi M. Karmi poolt R.Je kehalisest väärkohtlemisest, millega kahjustati kannatanu tervist.
5. Uuritud tõenditest tulenevalt on kohus otsuse lugejale arusaadavalt selgitanud, miks on tõendamist leidnud, et M. Karm ründas 05.10.2018 kella 17:55 paiku Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 345 voodis lamavat R.Jt ja peksis teda rusikatega näkku, millega tekitas kannatanule tervisekahjustused (seljal, vasaku abaluu piirkonnas diagonaalselt suunaga allapoole, kuni 8 cm pikkune kriimustus; kuklas ümara kujuga 4 cm läbimõõduga nahatasapinnast kõrgem punetav ala; pea paremal küljel, temporaalsel alal naha tasapinnast kõrgem, ümara kujuga 6-7 cm läbimõõduga punetav ala; parema ja vasaku kõrva turse; näo piirkonnas, lõua otsas 0,3 mm läbimõõduga kergelt veritsev ümara kujuga haav - tl 36). Kannatanule tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud vaid 10 minutit hiljem peale peksmist ja nende tekkemehhanismi tõendavad lisaks kannatanu ütlustele veel tunnistajate M. K ja A. K ütlused.
6. Tunnistaja M. K ütlustest nähtuvalt oli kinnipeetav M. Karm teise kinnipeetava leeduka J kohal ja jagas kätega lööke, J oli selili põrandal, M. Karm oli tema kohal ja lõi mõlema käega rusikaga paarkolm hoopi kannatanu pea piirkonda. Kannatanu ütlused rusikas käega peksmise intensiivsuse, löökide piirkonna ja arvu kohta haakuvad tunnistaja M. K ütlustega ja kannatanul kehavigastuste fikseerimise tõendiga nr
7. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus tõendeid hinnates õigesti, et süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused, et et tema lõi kannatanut ainult ühel korral vasaku käe sõrme otstega vastu põske, on vastuolus kogutud tõenditega osas, mis puudutavad kannatanu peksmise intensiivsust, löökide arvu ja löömist rusikas käega ja seetõttu ebausaldusväärsed. Eluliselt ei saa olla usutav, et ühel korral sõrmeotstega löömisega on võimalik tekitada kannatanule tervisekahjustusi samaaegselt nii seljale, pea piirkonda ja näkku kui ka kuklasse. 12.

§ 121

koosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kaitsja seisukohaga selles, et kuivõrd kannatanu ütlustest kohtuistungil nähtub, et tekkinud rüseluse käigus ta mingit valu ei tundnud ja katkist huult ta tervisekahjustuseks ei pidanud, mistõttu puuduvad M. Karmi käitumises mõlemad

§-s 121 sätestatud koosseisutunnused ja ta tuleb esitatud süüdituses õigeks mõista, nõustuda ei saa. Maakohus on juba otsuses juhtinud kaitsja tähelepanu sellele, et M. Karmile on esitatud süüdistus

§ 121

esimese koosseisualternatiivi - R.Je tervise kahjustamine - järgi, mis ei näe koosseisulise tunnusena ette tagajärge, s.o valu. Samas on leidnud tõendamist, et R.Je peksmisega kahjustas M. Karm kannatanu tervist ja esitatud süüdistuses ei olegi valu tekitavat kehalist väärkohtlemist talle ette heidetud. 13. Puutuvalt M. Karmile karistuse mõistmist märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-99-06 p 15.1 ja nr 3-1-1-113-12 p 9.1). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhistus karistuse mõistmise osas

§ 56

sätetele ega hälbi Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-77-11 p-s 11 ja nr 3-1-1-52-13 p-s 19 märgitud põhimõtetest süüdlase süü suurusele vastava karistusmäära arvestamisel. 4 Kaitsja apellatsioonis esitatud alternatiivsest taotlusest M. Karmile mõistetud karistuse kergendamiseks võib välja lugeda seda, et kaitsja siiski möönab süüdistatava käitumises

§ 121

esimese koosseisualternatiivi esinemist ja tulenevalt maakohtu hinnangust kuriteo vähesele intensiivsusastemele, palub mõista M. Karmile miinimumi lähedane karistus.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. M. Karmile mõistetud 6 kuuline vangistus, arvestades tema varasemat karistatust ja asjaolu, et kuritegu oli toime pandud vangistuse kandmise ajal ning kannatanule tekitatud vigastused ei olnud tõsised, vastab kohtukolleegiumi hinnangul tema süü suurusele ja on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Mõistetud karistuse vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Mõistetud karistusmäär peaks ühtlasi aitama ohjeldada süüdistatava agressiivsust teiste kinnipeetavate suhtes. 14. Ülaltoodust tulenevalt ei tuvastanud ringkonnakohus ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 31. mai 2019 otsuse Marko Karmi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5