← Eesti

1-19-5042/4

Obsah (9)§ 424§ 121§ 120§ 74§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 5. juuli 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-5042 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merili

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Jekaterina Nikitina, isikukood 48709185219; XXX; elukoht: XXX ; telefon: XXX ; e-post: XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 28.05.2018.a otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi lõpliku karistusega 8 kuud vangistust tingimisi

§ 74lg 1 alusel 1-aastase katseajaga.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 29.12.2018.a. Tõkend – ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Jekaterina Nikitina

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jekaterina Nikitina eelvangistuses viibitud aeg 29.12.2018.a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda Jekaterina Nikitina kandmata karistuseks 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Jekaterina Nikitinale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.05.2018.a otsusega nr 1-18-3782 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista Jekaterina Nikitinale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

alusel asendada 10 (kümme) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust 329 (kolmesaja kahekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Jekaterina Nikitinal ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on Jekaterina Nikitina kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Jekaterina Nikitinale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Jekaterina Nikitinale käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

75 lg 4 alusel kohustada Jekaterina Nikitinat alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 69

lg 4 alusel on kriminaalhooldusametnikul õigus lugeda Jekaterina Nikitina poolt

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud kohustuse – osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis – täitmise korral üldkasuliku töö tegemise tunnid kuni 30 (kolmekümne) tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. määrata Jekaterina Nikitina

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Jekaterina Nikitinalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23.07.2019.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2

(5)2. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Jekaterina Nikitina kaitsjatasust 200,40 eurot ja sundrahast poolt, so 405 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Jekaterina Nikitinalt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 117 eurot; sundraha 405 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Jekaterina Nikitinal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 522 (viissada kakskümmend kaks) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 43,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700035147 ning selgituse “Jekaterina Nikitina, otsus nr 1-19-5042, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jekaterina Nikitinat süüdistatakse selles, et tema 29.12.2018 kella 00:48 paiku juhtis Tartus, XXX juures mootorsõidukit Honda Civic reg.nr. XXX , olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,77 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus J.Nikitina kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Jekaterina Nikitina toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu 3

(5)

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Jekaterina Nikitinalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 päev (29.detsember 2018), mille vältel Jekaterina Nikitina oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat 2 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust 28.05.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt Jekaterina Nikitinale mõistetud karistuse ära kandmata osa – 8 kuud vangistust - võrra ja mõista liitkaristuseks 10 kuud ja 29 päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Jekaterina Nikitinale mõistetud 10 kuud ja 29 päeva vangistust 329 tunnise üldkasuliku tööga, mille ta on kohustatud ära tegema 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et J. Nikitina on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 4 alusel võtab J. Nikitina endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; PõhjaEesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et J. Nikitina on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 317 eurot ja 40 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Võttes arvesse J. Nikitina varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, tema sissetulekuks on töötasu XXX eurot kuus, toitjakaotuspension XXX eurot ja lastetoetus XXX), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 405 eurot ja kaitsjatasust 200 eurot ja 40 senti. Ülejäänud menetluskulud (osa sundrahast 405 eurot ja osa kaitsjatasust 117 eurot – kokku 522 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustades J.Nikitinat tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 43 eurot ja 50 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Jekaterina Nikitina aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Jekaterina Nikitina, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. 4

(5)Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Jekaterina Nikitina süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Jekaterina Nikitina menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 317,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Jekaterina Nikitina taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 43,50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude täismahus ja korraga hüvitamine käib süüdistatavale tema sissetulekuid ning ülalpeetavaid arvestades ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Jekaterina Nikitina kaitsjatasust 200,40 eurot ja sundrahast poole, so 405 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Jekaterina Nikitina varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 522 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.