Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-11007 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11007 Tsiviil

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx AS sõlmisid 01.04.

1. a järelmaksu müügilepingu nr
2. xxx OÜ edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse xxx AS-le, kellel on sõlmitud xxx OÜ-ga faktooringuleping. xxx AS on loovutanud 16.03.
3. a lepingust nr 1067963 tuleneva nõude kostja vastu summas 790,37 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 790,37 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: leping nr 1067963, täielikult tasutud osamaksed 01.04.2016-20.10.2016, osaliselt makstud osamaksed 20.11.2016, täielikult tasumata osamaksed 20.12.2016-20.10.2017, tasumata põhisumma 765,47 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Arve 11201605944433 summa 79,59 eurot, maksetähtpäev 0.11.2016; arve 12201606524341, summa 79,59 eurot, maksetähtpäev 20.12.2016; arve 01201700391324, summa 79,59 eurot, maksetähtpäev 20.01.2017; arve 02201700980307, summa 59.59 eurot, maksetähtpäev 20.02.2017; arve 02201701182122, summa 550,63 eurot, maksetähtpäev 20.03.2017; arve 03201701572652, summa 21,55 eurot, maksetähtpäev 20.03.
4. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 890,54 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud kostja laekumise summas 31,96 eurot ning arvel nr 03201701572652 kajastuva xxx AS poolt arvestatud viivise summas 16,65 eurot. Võlgnetava põhisumma määratlemisel ei ole arvestatud arvetel kajastuvat intressi kokku summas 51,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 790,37 eurot. 2 2-18-11007 Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Võla sissenõudmiskulude tasumist reguleerib lepingu punkt 4.9, mille kohaselt on xxx AS-l õigus loovutada võlanõue kolmandatele isikutele sh inkassoettevõttele. Ostja on kohustatud hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 4.
5. kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestab viiviseid tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest seadusjärgses viivisemääras. Hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtaja ja lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 01.03.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.07.2018 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 87,83 eurot. Hageja palub:
6. Mõista kostjalt A N hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 790,37 eurot, intress 51,56 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 87,83 eurot;
7. Mõista kostjalt A N hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivised alates 21.07.2018 kuni põhinõude summas 790,37 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
8. Mõista kostjalt A N hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 950,00 eurot;
9. Mõista kostjalt A N väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud 950 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. 3 2-18-11007

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 170 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 370 eurot (200+170).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4